-
Õmblusmasin oli rauast ja raske. Tema perenaine oli ta maha jätnud. Tal polnud teda enam tarvis. Tal oli nüüd mees, kes ei tahtnud, et tema naine õmbleks. Ta tahtis, et naine oleks õnnelik. Õnnelik ja õmblemine ei sobinud kokku. Õmblesid ainult õnnetud. Nii arvas mees ja ei lubanud naisel enam õmmelda. Naine oli eestlane, mees rootslane. See oli mehe maa, kus naine elas. Ta oli siia…
-
Estonia 1940 – 1945. Reports of the Estonian International Commission for the Investigation of Crimes Against Humanity. Published by Estonian Foundation for the Investigation of Crimes Against Humanity. Edited by Toomas Hiio, Meelis Maripuu, Indrek Paavle. Tallinn 2006, 1337 lk.
Eesti Vabariigi president Lennart Meri nimetas oktoobris 1998 minister Max Jakobsoni juhtima rahvusvahelist inimsusevastaste kuritegude uurimise Eesti komisjoni. Jaanuaris 1999 peetud esimesel koosolekul seadis komisjon oma ülesandeks…
-
Kaitsepolitsei ehk Kapo kaitseb meid ja meie riiki. Nagu ütleb nende nimigi. Aga kuidas? Seda me paraku ei tea ega peagi teadma. Ei, päris nõnda too asi siiski pole. Üht-teist nende tegemistest ja toimetamistest annavad meile teada Kaitsepolitsei aastaraamatud.
Värske aastaraamat 2005, mis ilmus ja mida presenteeriti möödunud kuul, on kaheksas omasuguste reas. Tegemist on filtreeritud enesetutvustusega. Suureformaadiline vihik heal paberil ning arvukate värvifotodega pakub peadirektori eessõna…
-
alt=”” hspace=0 src=”images/stories/090606/2.jpg” align=baseline border=0>
-
Vanasti oleks olnud lihtne hinnata asi riknenud kaubaks ja ära visata. Aga tänapäeva maailmas ei või iial teada, kas tegu on tavalise tarbija petmisega või hoopis asümmeetrilise ohuga. Panikööri fantaasia võib letšopudelite taha kergesti konstrueerida muhameedliku vandenõu ning näha halvaks läinud toidukraamis viitsütikuga kildpommi. Sest miks bulgaarlased villisid oma letšo just ohtlikke kilde andvasse klaaspudelisse, mitte ohutusse plastiktaarasse? Valvas neokonservatiivne jänki ehk küsiks nii. Meie Eestis…
-
Internet on täis igasuguseid arengukavasid. 1. juunil võttis praegune valitsus vastu dokumendi “21. sajandi Eesti muuseumid. Arengu põhisuunad 2006 – 2015”. Valitsuse pressikonverentsil kommenteeris seda kultuuriminister Raivo Palmaru, riigikantselei kaudu on tema jutt Internetist ka leitav.
Mind pani mõtlema kaks asja. Mitte ükski vägi ei garanteeri ühelegi koalitsioonile Eestis kümneaastast pidevat võimulolekut. Niisugune dokument saab kehtida ainult praegu toimiva koalitsioonilepingu raames, mitte kauem kui märtsini 2007 –…
-
Prostitutsioon on viimase 15 – 20 aastaga kogu maailmas jõudsalt kasvanud, teenides seksiärimeestele kõikjal suuri kasumeid. Kommunistliku Ida-Euroopa kokkuvarisemine andis seksiärile uue hoo, sest paljusid Venemaa, Ukraina, Moldova, Poola, Leedu, Läti, ka Eesti jt riikide tüdrukuid hakati vahendama rikaste Euroopa riikide bordellidesse. Kuigi prostitutsiooni peetakse nii amoraalseks kui ka ohtlikuks, suhtutakse sellesse siiski üsnagi sallivalt. Nii peab iga teine eesti elanik lõbumajasid vajalikuks, meestest on sellel…
-
Vaenlase kujuga tulid julgesti välja Isamaaliit ja Res Publica. Nende idee – Savisaare vastu – oleks vägev, kui seda juhtumisi ei oleks juba kaua ja tulutult kasutanud paljud. Vastu siis vastu. Aga miks? Ideekriitika? Eetika? Vist ei ole ühelgi erakonnal põhjust viimasel teemal uhkustada. Ka ei ole vastuoleku sõnaselge põhjendamine poliitilist korrektsust nõudvas eurokontekstis vist eriti võimalikki. Kui Savisaare vastu, siis venelaste, pensionäride ja muu pööbli…
-
Küsimusele “Mis on etnoloogia?” peavad etnoloogid tihti vastama, ometi pole see sugugi kerge, on ju tegu ühelt poolt üsna spetsiifilise, teiselt poolt aga võrratult laia erialaga – igas eluvaldkonnas on võimalik leida etnoloogiline perspektiiv. Püüdes sellele kõige üldsõnalisemat vastust anda, võib öelda, et etnoloogia hõlmab eelkõige kultuuri loomise ja taasloomise uurimist, kusjuures peatähelepanu on inimesel kultuuri looja ja selle kandjana. Etnoloog uurib ja mõtestab nii oma…
-
Kui toodud näidete puhul oli initsiatiiv ajaloolaste käes, siis samavõrd olulised olid antropoloogide laenud ajaloolastelt, nn antropoloogia historiseerimine (Marshall Sahlins). On kõnekas seegi, et kui tänapäeval ilmub kaks olulisemat ajaloolisele antropoloogiale pühendatud teadusajakirja, siis on 1984. aastast ilmuv History and Anthropology selgelt antropoloogiakeskne ning 1993. aastal asutatud Historische Anthropologies avaldatakse ennekõike ajaloolaste käsitlusi. Tänu koostööle antropoloogidega on ajalooteaduse uurimisala viimastel kümnenditel märgatavalt avardunud. Ajaloolased on üha…
