-
Susan Sontag 1974. peter hujar
Susan Sontag, Fotograafiast. Tõlkinud Olavi Teppan.
Tänapäev, 2006.
215 lk.
Susan Sontagi fotograafia metafoorid
Fotograafia-alastes tekstides ütleb Susan Sontag meile tihti sedasama, mida on öelnud paljud teised ütlejad samadel aastatel (enne ja pärast teda), või siis seda, mille kallal on pusinud fotograafiaga palju lähemalt seotud eksperdid. Nõnda on meil küllalt raske hinnata tema otseselt innovaatilist panust fototeooriasse, küll aga võib kõrgelt hinnata Sontagi…
-
Andres Alveri, Veljo Kaasiku ja Tiit Trummali Vabaduse väljaku rekonstrueerimise 1998. aasta konkursi võidutöö (vaade Tallinna Kunstihoone katuselt).
Võrumaalt Urvaste vallast Rande talu põllult toodud kivi tähistab Harjumäel tulevase vabaduse monumendi asukohta. Piia Ruber
Vene revolutsiooni kujutav Eisensteini kuulus film “Oktoober” algab tsaar Nikolai II kujuga, mille ründav rahvahulk nööridega soklilt maha tõmbab. See akt sümboliseerib filmis Romanovite dünastia kokkuvarisemist. Vene impeeriumi hukku kirjeldavas loos asendavad skulptuurid…
-
Kui üldine ja kindlalt välja kujunenud kohustus ja tava Euroopa demokraatiamaadel on rahvusvahelises suhtlemises, näiteks riigivisiitide käigus rituaalsete mälestus- või austamistseremooniate läbiviimine ja sellest tulenevalt riikliku tähtsaima rituaalipaiga olemasolu?
See on kena, ent mitte kindel tava. Mõnel riigil lihtsalt ei olegi sellist väljaehitatud kompleksi. Ent kui on, siis on tegu visiidile tulnud riigipea ilusa žestiga. Ta edastab sellega kindla sõnumi mitte ainult vastuvõtvale riigipeale, vaid tervele rahvale…
-
Üritagem pronksmehe saatuse variante vaagides alljärgnevalt kaardistada selle taga peituvaid suhtumisi/komplekse.
Pronksmees koristatakse ära. Siin on kaks võimalust: esiteks see, et kõikidel on selle ebamugavust tekitava kuju pärast piinlik, isegi mittepõhirahvuse esindajatel, kelle lojaalsusele võiks see halba varju heita. Sellist käitumist ootaks endise sõjalise vaenlase puhul Moskvas, Washingtonis ja Pariisis ning enamiku riikide pealinnades, ennekõike koloniaalsõltuvusest vabanenud riikide puhul. Kas me kujutame ette, et Moskvas Kremli müüri…
-
Tuletagem meelde, et tegelikult on avalikku “tarbimist” keelavat seadust senigi rakendatud harva ja kuidagi valikuliselt. Pole kuulnud, et politsei tülitanuks viisakaid kodanikke, kes vabas õhus kultuurselt tipsutavad. Pronksmehe juures paberkotist viina trimpavatele “vähemustele” on kaua lausa läbi sõrmede vaadatud. Tõsi, õllepudeliga punkareid on küll ajuti kongi topitud. Aga kahe põhikategooria, parmude ja snoobide puhul pole tegelikult vahet, kas seadus on uus või vana. Degenerantse alkohoolikulõustaga tüübid,…
-
Ross Terrill, “Uus Hiina impeerium”. Tõlkinud Andres Kask ja Lia Rajandi.Ilmamaa, 2006. 538 lk.
Laias laastus võib Hiina-teemalised raamatud jagada kahte kategooriasse: ühtedes kasutatakse pealkirjas sõnu nagu “draakon”, “tiiger”, “punane”, “maa ja taevas” – need kirjeldavad Hiinat kuidagi müstilisena; teistes kasutatakse sõnu, mis viitavad raamatu sisule. Terrilli “Uus Hiina impeerium” kuulub viimaste hulka. Siiski ei ole Terrilli raamat kuidagi käsitletav teadusliku uurimusena. Raamatus kohtab tihti autori enda…
-
Ja seetõttu arvan, et jutud rahvakultuuri kivistumisest või väljasuremisest on liialdatud, kuni jätkub selliseid kirega vanade tantsude tantsijaid, kes ei seo ennast ühegi rahvatantsuansambli ega tantsuõpetajaga ja õpivad tantse üksnes vaatlemise, järeletegemise ja parasjaguse partneri käe suunamise järgi. Ja seetõttu arvan, et jutud
“Folk on läbi,” lausus rohelise lava pealik Annika läbi mikrofoni ja võimenduse. Selles oli teatavat kergendust. Karmoškamängijad Toomas ja Meel panid pille kokku.…
-
Denis Cosgrove Kreekas Limnosel
septembris 2004. hannes palang
Selle suve märksõnad eesti mõtlevas ajakirjanduses paistavad olevat “teadusharude sulandumine” ja “kultuuri pealetung” – interdistsiplinaarsus? Vikerkaare suvenumbris (nr 7-8) on avaldatud Tõnu Viigi artikkel kultuuri pealetungist sotsiaal- ja humanitaarteadustes. Samas numbris räägib Andres Kurg ruumilisest pöördest humanitaarias. Eelmise nädala Areenis kirjutab Peeter Järvelaid Lennart Merest kui ajaloomõtlejast. Kaks olulist mõtet jäi silma: vajadus mõelda ajaloolis-geograafilises ruumis ja teha vahet faktidel…
-
Poeet ja Prominent kakskümmend aastat
tagasi ehk tudengirebased lõõgastumas.
Ajakirjanik Jüri Kaldmaa “annab intervjuud”
ajaloolasele Ilmar Raagile.
Mikrofoni asendab šašlõkivarda käepide.
On 1986. aasta 12. detsember.
“Nõukogude võim avas meie ülikoolile enneolematult hoogsa arengu kõigil aladel. Kommunistliku Partei juhtimisel on TRÜ-s välja kujunenud teaduse, õppimise ja kasvatustöö lahutamatu ühtsus.”
Hillar Palametsa koostatud lühiülevaade TRÜ ajaloost ja tänapäevast “Alma mater Tartuensis”, 1977, lk 3.
Gaudeamus igitur, iuvenes dum sumus – niisiis rõõmutsegem, kuni…
-
Toomas Hendrik Ilves, Eesti jõudmine. Kõned ja kirjutised aastaist 1986 – 2006. Koostaja ja toimetaja Olari Koppel.
Varrak, 2006. 264 lk.
Toomas Hendrik Ilvese värske raamatu järelsõnas kirjutab Toomas Kiho, et Ilves astus Eesti vaimsele maastikule millalgi 1980ndatel ja sai sellel õige ruttu ka oluliseks maastikumärgiks (lk 262). Aga milliseks? Et mäge ära tunda, peab viibima orus, et vesi saaks moodustada jõe, peavad tal olema kaldad. Rahvaliitlane…
