-
Täna asendab Nõukogude sõjakangelasi homoheroism. See kajastub ilukirjanduses ja võidab filmifestivalide peaauhindu. Ja kehalisus, kehafunktsioonidel põhinev identiteet on omaette eesmärk. Martin Kala tsiteerib 21. juuni Postimehes seoses homoseksuaalist Hollandi suursaadiku väidetava ahistamisega Thomas Ferenczi(t), kes Prantsuse päevalehes Le Monde ütleb, et on vaja aega, soovi ning midagi tõelise kultuurirevolutsiooni sarnast poliitika- ja sotsiaalelus, et muuta homoseksuaalsusega seotud suhtumisi ja tavasid.
Mõistekasutus “kultuurirevolutsioon” on kõnekalt ambitsioonikas. Kultuurirevolutsioon…
-
Eetika. Interdistsiplinaarsed lähenemised. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2001 – 2006.
On igati kiiduväärt, kui akadeemiline asutus võtab vaevaks üllitada midagi tõsisemat kodumaise publiku jaoks. Kuigi enamik ülikoole ja instituute rõhutab paberil vajadust tegutseda ka laiema avalikkuse heaks, suudavad vähesed antud funktsiooni täita: kogu aur läheb teadusartiklite vorpimisele ja raha hankimisele. Eetikakeskus on meeldivaks näiteks selle kohta, et isegi humanitaarteadustes saab ka Eestis tegutseda laia joonega. Kui lugeda ülevaadet…
-
1968. aasta polnud pöördeline mitte üksnes sotsialismisüsteemi jaoks. Rööbiti Praha sündmustega leidsid samal aastal aset ka Pariisi sündmused. Meie, kes me elasime siinpool “raudset eesriiet”, ei teadnud neist kuigivõrd. Mingis mõttes on see isegi kummaline, sest Nõukogude Liidul pidanuks olema ideoloogiliselt väga kasulik lakkamatult oma kodanikele korrutada, kuidas roiskuvas kapitalismis on küpsemas revolutsioon.
Omaette küsimus on muidugi, kuivõrd tõsine olukord Pariisis 1968. aasta kevadel üldse oli? Siin…
-
Eile algas neli päeva (13.–16.VII) vältav Võru folkloorifestival (pildil). Viljandi pärimusmuusika festival võtab teatepulga üle järgmisel nädalal (20.–23.VII).
Kevadel vaieldi Eestis tuliselt selle üle, mismoodi on ÕIGE tuljakut tantsida. Mullu koolitati vanade rahvalaulude esitajaid seda ÕIGESTI tegema. Selles mõttes on nii muistsetelt põlvedelt päritud tekst kui ka viis osa Eesti ajaloo tervikpildist, mida tänaseni ümber joonistatakse, et ÕIGE tulemus kätte saada.
Suured folkfestivalidki Võrus ja Viljandis ei lähe…
-
Ei ole päris selge (ja vaevalt kunagi lõpuni selgeks saabki), kas tšetšeeni sõjapealik Šamil Bassajev hukkus tema enda varutud lõhkeainet ettevaatamatult käsitsedes või saavad Venemaa riiklikud palgamõrtsukad selle “märja asja” ausalt oma kontole kirjutada. Igatahes, kui surm osutub faktiks, oli tegu tšetšeenide seni viimase vabadusvõitluse viimase suure nime lahkumisega. Järgneb väiksemate kangelaste periood, kuni uued suurnimed kaela kandma hakkavad, täpselt samamoodi nagu Jannseni halvatuse, Jakobsoni surma…
-
25 riigi juhid sõlmisid põhiseaduse leppe vähem kui kaks aastat tagasi. Ehk kõigi liikmesmaade juhid olid jõudnud üksmeelele, et Euroopa riikide edasise arengu ning konkurentsivõime suurendamise huvides tuleb mitmes valdkonnas, näiteks välis- ja julgeolekupoliitikas, tihedamat koostööd teha, protseduurireegleid lihtsustada ja otsustamise läbipaistvust suurendada. Ilmselt ei saanud dokument küll kõige õnnestunumat nime, sest põhiseadusega ei ole sel siiski suurt pistmist. 2004. aasta oktoobris Roomas alla kirjutatud lepe…
-
Juhust kasutades tänan professor Zetterbergi sõbraliku arvustuse eest.
-
Tbilisi peatänaval saate kunstimuuseumis ühe pileti eest kaks elamust. Ootuspärase elamuse pakuvad Niko Pirosmani maalid, aga vapustav on ka muuseum ise, kus viimane remont tehti rublade eest. Gruusia kõige kuulsama kunstniku teoseid eksponeeritakse kirjeldamatult räpastel seintel, kuhu on kivistunud aastakümnete tolm ja mustus.
See muuseum iseloomustab hästi Gruusia probleeme – kodusõjast ja majanduslangusest räsitud riigis napib raha kõige jaoks. On mõistetav, et kui mullu lõppes rahvusteatris luksuslik…
-
Mõnesid ebauskliku hirmu põhivorme vaatles 1919. aastal Freud oma kuulsas essees “Das Unheimliche” (eesti keeles võiks selle pealkiri olla “Imelik”). Freudi meelest on üks imeliku tunde tekitajaid samasuguste ilmingute kordumine, ühe lõbusa näite toob ta omaenda elust. Hulkudes kunagi mingis Itaalia väikelinnas, sattunud ta kogemata kombel kolm korda järjest kitsale tänavale, mille ääres seisid võõbatud naised. “Nüüd haaras mind tunne, mida võin kirjeldada vaid kui imelikku,…
-
28. augustil. Pildistatud laevalt
“Jaan Teär”. saaremaa muuseum
Torpeedo
Keegi viskas rampraske plangu üle reelingu merre, pähe mu sõbrale, kes vette oli hüpanud. Mu sõbra pea lõhkes nagu munakoor või ülevalminud õun ja ta ajud voolasid välja Soome lahte. . . .
Ei, ei visanud mina, ma kinnitan, ausõna! Tähendab, ma ei saa vanduda, sest ma ei tea isegi, mis juhtus. Vist hoidsin küll plangust kinni nagu teised. . . . On raske endale tunnistada,…
