-
Kõigepealt minu õnnesoovid kolleeg Toomas Kallile õnnestunud kunsti- ja sotsiaalse projekti puhul. Ikka on tore mõelda, et keegi on saanud maha millegagi, mis on meie silme all muutumas rahva ühisvaraks – mis sellest, et väga erinevatel põhjustel. On hea olla raamatu autor, mille kohal kõrgelaubalised irooniliselt itsitavad, mida sapiselt tsiteerivad “Olukorrast riigis” paljunäinud ajakirjanikud, mida võib-olla uurib ka Kremli kolmanda järgu analüütik, mida aga samas metsakülas…
-
Lõpuks ei ole ka selveri teenindaja kassast läbi minevast sortimendist lõviosa omal nahal proovinud nagu ka taaravastuvõtjalt ei nõuta vahenduses olnud sisu endast läbilaskmist. Viimased ongi tänaseks juba valdavalt automaatidega asendatud. Samas suunas tehti raamatulaenutuse küsimuses mõttetööd esimeste reformierakondlike kultuuriministrite ajal. Et millise vahendussüsteemi kaudu oleks odavam tuua raamatud keskusest lugejani, kas suvetuuride õllelaari sabas, kargona või eribussiga. Ahela muud komponendid oli kõike ise reguleeriv varakapitalistlik…
-
Ühes tankas palub sõber Ryōkani, et see kirjutaks hiinakeelse luuletuse; Ryōkan aga keeldub seda tegemast, kuni sõber pole hakanud temaga veini jooma. Niisugune nali jätab mulje, et askeesist ollakse üpris kaugel. Aga kas see on ikka tõsi? Eks ole paast vaid vahend ülearusest vabanemiseks, mitte aga eesmärk omaette? Siit edasi mõeldes sugeneb aim, et oleks võimalik leida askeesi tänapäevaseid vorme, mida ehk alati kohe ära ei…
-
Number 1 /2006.
Aastal 2000 retsenseerisin Sirbis suurekaustalist Eestit tutvustavat ingliskeelset pildialbumit “Estonia: A Land of Human Dimensions” ja leidsin, et kuigi raamat sisaldab häid fotosid ja oli kujundatud ja trükitud eeskujulikult, oli sel üks suur puudus – puudu jäi eestilikkusest. Eesti omapära, eesti loodus, ajalugu, kultuur ei tulnud vajalikul määral esile.
Hiljuti sain mitu ingliskeelse ajakirja Estonian Culture numbrit, mida annab välja Tallinnas paiknev Eesti Instituut. Heameelega…
-
Boriss Volodin, Maailma raamatukogude ajalugu. Tõlkinud Piret Lotman. Eesti Rahvusraamatukogu, 2006.
Oma küllaltki mahukas retsensioonis (Sirp, 14.VII) halvustab David Vseviov Boriss Volodini raamatut “Maailma raamatukogude ajalugu” ja seab kahtluse alla selle eestindamise mõttekuse. Kuna ma ei ole üksnes kõnealuse raamatu tõlkija, vaid ka kogu projekti algataja, seega vastutaja ja Vseviovi kriitika ei ole muutnud minu arvamust raamatust kui põhiliselt heast ja vajalikust raamatukogude ajaloo käsitlusest, ei ole…
-
Harold Lamb, Tšingis-khaan. Kõikide rahvaste valitseja.
Tõlkinud ja kommenteerinud Martti Kalda. Kunst, 2006.
John Man Tšingis-khaan. Elu, surm ja ülestõusmine.
Tõlkinud Tiia-Mai Nõmmik. Pegasus, 2006.
Sel aastal on meie lugejani jõudnud kaks Tšingis-khaani käsitlevat monograafiat. Sellist buumi ei oska ma kuidagi seletada. Võimalik, et tegemist on pimeda juhusega, võimalik, et vastupandamatu huviga ajaloo vastu, võimalik, et ihalusega kellegi-millegi suure ja vägivaldse järele. Lambi raamatu ingliskeelne originaal nägi päevavalgust juba…
-
Erkki Tuomioja, Õrnroosa. Hella Wuolijoe ja Salme Dutti elu revolutsiooni teenistuses. Inglise keelest tõlkinud Riina Jesmin.
Varrak, 2006. 342 lk.
Selle aasta 9. juunil Tallinnas ja 10. juunil Valgas esitletud Soome välisministri Erkki Tuomioja raamatu “Õrnroosa” žanri on raske määrata. Arvasin, et tegemist on memuaaridega, kuid see oletus tõrjutakse juba tagakaanel väitega, et autor oli ainult kaheksa-aastane, kui tema vanaema Hella Wuolijoki suri, ning tädi Salmet nägi vaid…
-
Juhust kasutades tänan professor Zetterbergi sõbraliku arvustuse eest.
-
Tõlgitud raamatust: Ernesto Laclau ja Chantal Mouffe, Hegemoonia ja sotsialistlik strateegia: radikaalse demokraatliku poliitika poole (Verso: 1985), lk 171-175.
See, mida neokonservatiivne ehk neoliberaalne “uusparempoolsus” vaidlustab, on üks teatav liigendus, mis on pannud demokraatliku liberalismi õigustama riigi sekkumist võitlusesse ebavõrdsusega ning Heaoluriigi rajamist. Selle muudatuse kriitika pole sugugi hiljutine nähtus. Juba 1944. aastal algatas Hayek raamatus “Tee orjusesse” raevuka rünnaku riikliku sekkumise ja majandusliku planeerimise mitmesuguste vormide,…
-
Täna asendab Nõukogude sõjakangelasi homoheroism. See kajastub ilukirjanduses ja võidab filmifestivalide peaauhindu. Ja kehalisus, kehafunktsioonidel põhinev identiteet on omaette eesmärk. Martin Kala tsiteerib 21. juuni Postimehes seoses homoseksuaalist Hollandi suursaadiku väidetava ahistamisega Thomas Ferenczi(t), kes Prantsuse päevalehes Le Monde ütleb, et on vaja aega, soovi ning midagi tõelise kultuurirevolutsiooni sarnast poliitika- ja sotsiaalelus, et muuta homoseksuaalsusega seotud suhtumisi ja tavasid.
Mõistekasutus “kultuurirevolutsioon” on kõnekalt ambitsioonikas. Kultuurirevolutsioon…
