-
Andres Tolts. Vene tsaar Aleksei ületab riigipiiri, et rappida Poolat.
Marko Mäetamm. Ubu finantskonks ajab lontrused luugist alla.
Kaido Ole (vasakul ja paremal). Kuningas kohtub talupojaga.
Vähe on maailma draamakirjanduses sääraseid tekste, mille ajalooline tähendus hõivaks nii traditsioonilist teatri- kui ka kunstivälja. Alfred Jarry “Kuningas Ubu” esietendust 1896. aastal Pariisi väikeses, kuid seda vapramas Théâtre de l’Œuvre’is võib kahtlusteta pidada sündmuseks, millest on startinud mitmed nii avangardteatrit kui uuemat…
-
28. VII – 13. VIII on Moostes taas koos multikultuurne seltskond, taas peetakse sümpoosioni “PostsovkhoZ”, seekord kuuendat korda ja deviisi all “Inimloomaaed”. Kokku on tulnud 37 mitmete valdkondade kunstnikku Hispaaniast, Kanadast, Ameerika Ühendriikidest, Suurbritanniast, Valgevenest, Lätist, Jaapanist, Eestist, Saksamaalt, Sloveeniast, Austriast ja Soomest. 5. ja 6. VIII on pühendatud eksperimentaalmuusikale, 5. VIII “heliveskis” saab kuulata Phil Niblocki, Soome punkbändi Kukkiva Poliisi jt. 12. ja 13. VIII…
-
Võib-olla on mõni selleks kutsutud kontor seoses Lähis-Ida raketisajuga Eesti julgeolekuriski hinnet natuke kergitanud, kuid see risk on ka sel juhul tühine – võrreldes meid püsivalt ja tegevusalast sõltumatult varitseva ilmastikuriskiga. Paraku saame ilmaolude kohta avalikest infokanalitest teavet veel vähem kui laia ilma sõdade kohta. Sest ilma uuritakse küll tippteaduslikul tasemel ning globaalne vaatlusvõrk salvestab pidevalt ülitäpseid andmeid, kuid teadustegevuse ainus väljund käib läbi meelelahutustööstuse filtri.…
-
Enamik inimesi on inertsed. Ilmselt on “nõustalgia” üheks põhjuseks asjaolu, et elu oli tol ajal lihtsam, mitte nii inforikas ja erinevaid valikuid pakkuv nagu täna. Juba oktoobrilapse-eas õpetati selgeks, et “riik meie eest muret kannab”, ning sellise teadmisega oli lihtne mõtlemisest loobuda. Sarnast riigi poolt pakutavat kindlustunnet ootavad nõukogude elu paremaks pidajad ka täna, ja seda ei saa neile tegelikult pahaks panna.
Pealegi kehtib raudne reegel:…
-
IMG alt=”” hspace=0 src=”images/stories/040806/2.jpg” align=baseline border=0>
-
Kõigepealt minu õnnesoovid kolleeg Toomas Kallile õnnestunud kunsti- ja sotsiaalse projekti puhul. Ikka on tore mõelda, et keegi on saanud maha millegagi, mis on meie silme all muutumas rahva ühisvaraks – mis sellest, et väga erinevatel põhjustel. On hea olla raamatu autor, mille kohal kõrgelaubalised irooniliselt itsitavad, mida sapiselt tsiteerivad “Olukorrast riigis” paljunäinud ajakirjanikud, mida võib-olla uurib ka Kremli kolmanda järgu analüütik, mida aga samas metsakülas…
-
Lõpuks ei ole ka selveri teenindaja kassast läbi minevast sortimendist lõviosa omal nahal proovinud nagu ka taaravastuvõtjalt ei nõuta vahenduses olnud sisu endast läbilaskmist. Viimased ongi tänaseks juba valdavalt automaatidega asendatud. Samas suunas tehti raamatulaenutuse küsimuses mõttetööd esimeste reformierakondlike kultuuriministrite ajal. Et millise vahendussüsteemi kaudu oleks odavam tuua raamatud keskusest lugejani, kas suvetuuride õllelaari sabas, kargona või eribussiga. Ahela muud komponendid oli kõike ise reguleeriv varakapitalistlik…
-
Ühes tankas palub sõber Ryōkani, et see kirjutaks hiinakeelse luuletuse; Ryōkan aga keeldub seda tegemast, kuni sõber pole hakanud temaga veini jooma. Niisugune nali jätab mulje, et askeesist ollakse üpris kaugel. Aga kas see on ikka tõsi? Eks ole paast vaid vahend ülearusest vabanemiseks, mitte aga eesmärk omaette? Siit edasi mõeldes sugeneb aim, et oleks võimalik leida askeesi tänapäevaseid vorme, mida ehk alati kohe ära ei…
-
Number 1 /2006.
Aastal 2000 retsenseerisin Sirbis suurekaustalist Eestit tutvustavat ingliskeelset pildialbumit “Estonia: A Land of Human Dimensions” ja leidsin, et kuigi raamat sisaldab häid fotosid ja oli kujundatud ja trükitud eeskujulikult, oli sel üks suur puudus – puudu jäi eestilikkusest. Eesti omapära, eesti loodus, ajalugu, kultuur ei tulnud vajalikul määral esile.
Hiljuti sain mitu ingliskeelse ajakirja Estonian Culture numbrit, mida annab välja Tallinnas paiknev Eesti Instituut. Heameelega…
-
Eile algas neli päeva (13.–16.VII) vältav Võru folkloorifestival (pildil). Viljandi pärimusmuusika festival võtab teatepulga üle järgmisel nädalal (20.–23.VII).
Kevadel vaieldi Eestis tuliselt selle üle, mismoodi on ÕIGE tuljakut tantsida. Mullu koolitati vanade rahvalaulude esitajaid seda ÕIGESTI tegema. Selles mõttes on nii muistsetelt põlvedelt päritud tekst kui ka viis osa Eesti ajaloo tervikpildist, mida tänaseni ümber joonistatakse, et ÕIGE tulemus kätte saada.
Suured folkfestivalidki Võrus ja Viljandis ei lähe…
