-
Tüki tegevus toimub 2007. aasta kevadel Tallinnas.
Veerat peab kindlasti mängima näitleja Mirtel Pohla, kes on tegelenud vesiaeroobika ja Alexanderi tehnikaga. Näitleja peab suutma sooritada parajasti tarvilikke mõtlemisharjutusi, kuigi on ükskõik, kas need mõjuvad professionaalselt või mitte; tulemus võib niisiis rahulikult ka pisut saamatu välja näha.
Tegelased:
Lavastaja Tiit Ojasoo
Veera
Laulvad näitlejad
Näitlejate lapsed
Sekretär
1
NO-teatri lava, kuhu on ehitatud Peipsi-äärse suvila magamistuba. Heas vormis näitleja on paksemaks tehtud, jalas on tal…
-
“Mustjala kihelkond andis ainelise vanavara alalt toredat saaki. Me rõõmustasime nagu lapsed, kui saavutasime mõne paari suurepärase mustriga Mustjala kindaid. /—/ Siia juurde kuulusid seelikud, käised ja vaibad, muust kõnelemata. Jäime korjamise tagajärgedega väga rahule.” Nii kirjutab oma mälestusteraamatus “Päike ja jõgi” (Lund, 1951) Henrik Visnapuu. Oli 1913. aasta suvi, kui tulevane poeetide kuningas Eesti Rahva Muuseumi saadikuna Saaremaal Mustjala vallas vanavara korjas. “Too mahajäänud maailm…
-
Ilmselt ei ole kunagi üksikasjalikku mainekujundusplaani (mis ulatuks kaugemale kodulehest/trükistest, lahtiste uste päevast ja mõnest noortele suunatud üritusest) riigikogus tehtudki. Ei pea olema eriline suurvaim selleks, et märgata, millised on need rehad, mille otsa riigikogu järjest uuesti astub. Kuni närimiseks muid konte ei pakuta, tegeleb publik rahaasjadega. Ja nagu ikka, pakatab kadedusest. Kuna riigikogu liige teenib rohkem kui keskmine elanik, on tema raha lugejaid palju. Ja…
-
Seega oli toona minu kasutuses olnud auto kapotile jõudnud vihapurske taga tähelepanek, et tarkvarapiraatlus on vähemalt kohati osa tarkvara turustusmeetodist ning absoluutse ranguse rakendamine selle juures äärmiselt küüniline. Eriti võttes arvesse, et Internetist leidis juba toona päris tasuta programme, mis sama töö vähemalt keskmise kasutaja tarvis sama hästi ära tegid. Ühest kaubamärgist oli aga saanud valdkonna sünonüüm ning seda tõenäoliselt paljuski seetõttu, et tarkvara sai vabalt…
-
Sellel kevadel kaante vahele saanud ja raamatulettidele maandunud Andres Herkeli välispoliitikat käsitlev “Vene mõistatus” on Eesti oludes mitmeti veidi erandlik raamat. Esiteks esindab staažika riigikogu liikme ja veel staažikama humanitaari Herkeli teos meil (kahjuks) erandlikku formaati. Tegemist pole nimelt mitte ühe tervikliku, otsast lõpuni ja ühe hingetõmbega kirjutatud monograafia, vaid aastate vältel ajakirjanduses, peamiselt Sirbis ja välispoliitika kuukirjas Diplomaatia, ilmunud Venemaa-teemaliste esseede ning pikemate kolumnide kogumiga.…
-
Sõna päritolu on küllaltki segane. Hiljuti on mitmeid versioone analüüsinud Tiit-Rein Viitso, jõudes viimaks järeldusele, et kõige tõenäolisemalt on pagan sakslaste kaudu tulnud ladina laensõna, samuti nagu selle vasted soome ja liivi keeles. Teine võimalus olnuks see, et tegu on muinasvene laenuga, kuid selle vastu räägib tõsiasi, et “eesti keeles pagan ei tähenda roojast ja on mittekristlast tähistavana valdavalt neutraalne mõiste ning et muinasvene vastavate omadussõnade…
-
C. W. Cerami romaan arheoloogiast “Jumalad, hauakambrid, õpetlased” Jüri Seliranna tõlkes tegi Vana-Ameerika tutvustamisel otsa lahti 46 aastat tagasi. Lugeja sai põnevat teada Egiptuse, Mesopotaamia, Kreeka ja Rooma muististe avastusloost, ent eraldi peatükis esmakordselt eesti keeles ka Mehhiko asteekide ja maiade kultuurist ning hispaania konkistadooride vägitegudest. Saksa etnoloogi E. Lipsi “Indiaaniraamatu”, mille eestindas 1963. aastal Ants Viires, neljas osa jutustab Peruu “inkade kullasäralisest riigist Andide mägismaal,…
-
Mitut moodi sotsiaalsus
Ei kunst ega kirjandus ei saa kulgeda, või vähemasti ei peaks see nii olema, oma ajast lahus. Teatud, kas või äraspidine suhestumine oma aja ja sotsiaalse olukorraga tundub loomeinimese jaoks paratamatult vajalik ning kunsti ja kirjanduse sotsiaalset mõõdet võib seega pidada üheks nende elujõulisuse tunnuseks. Kuna Eesti ühiskond on viimase paari kümnendi jooksul muutunud tavatult kiiresti ja palju, võib sotsiaalse temaatika esiletõusu pidada üsna…
-
Usun, et Ene Mihkelsoni tekstide analüüsimisel ei ole mõistlik lähtuda tavapärastest romaanile esitatavatest nõuetest. Seepärast ei taha ma päriselt nõustuda Märt Väljataga analüüsis esitatud seisukohaga, et “Ahasveeruse une” perekonnasaaga oleks võinud jääda asetamata panoraamsesse konteksti. Mina mõistan neid omavahel loomulikult põimuvate osadena, mis romaani kirjutamise motiividest lähtuvalt lähevad sujuvalt üksteiseks üle.
Olen veendunud, et Mihkelsoni romaanide võlu ja mõju pääseb täiel rinnal esile siis, kui lugeja võtab…
-
Jah, meil on ettevõtlusesse soojalt suhtuv riik. Ettevõtjaist kui riikluse alustaladest on aastaid ülivõrdes rääkinud ka poliitikud ja mitte sugugi ainult need, kelle erakonnad on konkreetseilt ettevõtjailt toetussummasid küsinud ja saanud. Tööandja, töökohtade looja on justkui pooljumal, kelleta tänamatuid palgasaajaid-närukaelu olemaski poleks. Või kui oleks, siis vireleksid nad kirjeldamatus vaesuses.
Riigivõimu ja ettevõtluse “sotsiaalpartnerluse” mängureeglid, mis kehtivad tänaseni, põlistati 1999. aastal. Üks osa neist nägi ette seda,…
