-
Konkreetse sündmuste käigu põhjustasid osalt erinevad veendumused algtõuke tegeliku tagamaa kohta. Prantsuse tollane siseminister Nicholas Sarkozy kuulutas kiiresti, et Prantsusmaa tuleb “kaltsakatest” vabastada, andes mõista, et märatsemiseks polnud mingit õigustust ja nii hukkunud noorukid kui rahutustes osalenud on oma saatuses ise süüdi. Immigrantide ja töötute noorte jaoks oli aga tähendusrikas võimalus, et poisid ei pagenud politsei eest mitte selle tõttu, et nad süüdi oleksid olnud, vaid…
-
Kershaw, 1943. aastal sündinud Sheffieldi ülikooli professor, on III Reich’i ajalugu uurinud 1970. aastatest saadik ning avaldanud sel teemal varem kaks raamatut. Ning uurijana tippvormi jõudnult sellesama monumentaalse kaheosalise biograafiaga. Kershaw iseloomustamiseks olgu veel öeldud, et 2000. aastal keeldus ta eksperdina esinemast “holokaustieitaja” David Irvingu protsessil, kuhu teda kaitse tunnistajana kutsuti, tuues põhjuseks oma halva saksa keele oskuse.
Eelnevast peaks siis selge olema, et kui keegi…
-
Suure isamaasõja mitu palet
Eestlastele algas traumade periood, siis kui hävis Eesti riik ja algas Teine maailmasõda. Oma riigi kaotus, küüditamised, tapmised, pommitamine on jätnud jälgi, mida võib avastada näiteks noorte inimeste ärevushäirete psühhoanalüütilises ravis.
Aastaid elasid venelased riigis, kus vangistamise ja mahalaskmise hirm elas igas hetkes.
Olen aru saanud, et kuulsusrikka Suure Isamaasõja kõrval on olnud ka venelaste jaoks veel teistsugune sõda, millest praegu eriti ei räägita.…
-
Keeleoskus peegeldab lõimumist
Eesti keele õppe tulemused peegeldavad üsna selgesti lõimumise olukorda – nii õnnestumisi kui ka tõrkeid. Leidub vene kodukeelega inimesi, kes on omandanud hea eesti keele oskuse ning on ka sotsiaalselt lõimunud. Sealjuures oskavad nad ning hindavad kõrgelt ka oma emakeelt.
Leidub neidki, kes pole soovinud või suutnud mõnda eesti sõna või viisakusväljenditki ära õppida, rääkimata eesti keele madalamal tasemel oskamisest. Eesti keele õppimine võib tunduda…
-
Sugulasrahvaste keelte õpetamise vajadus on võõrkeelepoliitilistes dokumentides samuti ära nimetatud. Seda toetavad ka Eesti, Soome ja Ungari haridusministri poolt alla kirjutatud riiklikud lepingud, mille otseseks tulemuseks on see, et Tartu ülikoolis on juba aasta töötanud soome keele professorina hetkel rahvusvaheliselt üks kõige tuntumaid keeleteadlasi Tuomas Huumo. Kui ungari keele ja kultuuri õpingud on Tartus olnud juba aastaid üliõpilaste seas väga populaarsed, toetatud üliõpilasvahetuslepingutega ja eelkõige kraadiõppuritele…
-
Üks õigekeelsussõnaraamatu ülesandeid on hinnata keeles laialt kasutatavaid väljendeid ja soovitada vajaduse korral nende asemele ladusamaid või täpsemaid sõnu. Paraku on sõnaraamatu maht piiratud ja seetõttu ei ole võimalik ebasoovitavate sõnade juures anda hinnangule pikemaid põhjendusi. Seda aitavad korvata ÕSi koostajate ja teiste keelenõuandjate kirjutised keelenõuandekogumikes, ajakirjas Oma Keel, ajalehtedes, Eesti Keele Instituudi kodulehel ning selgitused keelehooldekursustel ja mujal. Siinse lühilugude sarja eesmärk on levinud keelehalbuste…
-
Baudrillard’i tööd tarbimisühiskonna teemal on jätkuvalt laialdaselt tuntud, kuid suuremat tähelepanu on ta muidugi pälvinud oma provokatiivsete väidetega Ameerika, Lahesõja ja 11. septembri terrorirünnakute kohta (Scotsman.com News). Baudrillard’ile sai varakult selgeks, et marksism ja sotsialism ei eristu ülejäänud süsteemist. Talle oli oluline leida moodsa ühiskonna radikaalne analüüsimudel. Ning Baudrillard saavutas ja säilitas äärmuslikkuse (Times online). Ta oli seisukohal, et kui maailm on mõistetamatu, peab radikaalne mõtlemine…
-
Aprilli viimasel nädalal Tartu ülikoolis peetud VIII rahvusvahelise amerikanistikakonverentsi lõpuümarlaud oli pühendatud Jean Baudrillard’i mälestusele. Kena kokkusattumusena ilmus üsna samal ajal eesti keeles ka Baudrillard’i “Ameerika” (originaal ilmunud 1986). Konverentsil kujunesid asjalood joont alla tõmmates viimaks küll selliseks, et meenutati pigem Baudrillard’i mõtteid ajaloost kui Ameerikast. Tõsi, eks sedapuhku oligi kokku tuldud pealkirja “Ajaloo tagasitulek?” all ning ajaloo muutumine iseenda prügikastiks on küllap üks tuntumaid Baudrillard’ilt…
-
Baudrillard’i aretatud hüperreaalsuse, “reaalsusest enesestki reaalsema” idee seisneb tõdemuses, et too nn reaalsus pannakse tegelikult hoopis kokku kõikvõimalike simulatsioonide, fiktsioonide poolt (näiteks meedias) ning seesugune mõttekäik lausa nõuab Ameerikat enesele illustratsiooniks. Nii et mõistagi jõudis Baudrillard kirjutada Ameerikast korduvalt juba enne seda raamatut siin. Näiteks jõudis ta hüperreaalsuse ideaalmudeli otsingul ootuspäraselt vaimustuda Disneylandist – sellest, et too pole ei autentne ega võlts; sellest, et tegemist on…
-
“Tekstimõnu on siis, kui mu keha järgib omi mõtteid – sest minu kehal pole samu mõtteid, mis on minul.” (Lk 24.)
Mis viis Roland Barthes’i, kelle elus polnud midagi nonkonformistlikku peale tema seksuaalse sättumuse ning kes elas kindla päevaplaani järgi (mängides muu hulgas igal õhtul teatud kellaajal klaverit), 1970. aastate esimeseks pooleks selleni, et ta kirjutas: “Tekst on fetiš ja see fetiš ihaldab mind.” (lk 37). Kas…
