-
Lähinädala sündmuste analüüsi tuleb vaid kiita. Toimunuga seonduvat on käsitletud muljetavaldavalt mitmekesiselt ja tublisti sügavamalt kui igapäevameedia puhul harjunud oleme. Veelgi rohkem oleks ehk tahtnud kuulda seaduskuulekate mitte-eestlaste häält – arvamusi, mida valitsus külmalt mitteoluliseks näib pidavat.
Reageeringutes reageeringutele on üles kerkinud silmaklappidega ja reetlike vasakpoolsete intellektuaalide teema. Räägitakse taas kasulikest idiootidest, nii nagu Stalin nimetas kommunismi kõige ligitõmbavamatel päevadel innustunud intelligentsi. See võrdlus on siiski…
-
Marxi ja Engelsit on hiljem süüdistatud selles, et just nemad lükkasid käima ühe kõige tuntuma ideoloogilise moonutuse. Muidugi, me võime olla kindlad, et see ei olnud nende algne kavatsus – aga eks tulemus maksa ka midagi? Heakene küll. Praegu pole see küsimus aktuaalne, sest värsked sündmused Tallinnas on tekitanud hoopis teist laadi arutlusi: mida venelased mõtlevad? kas me ikka saame nende seletustest aru? miks nemad ei…
-
Rein Helme, Kindralfeldmarssal Barclay de Tolly. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2006. 480 lk.
Nii see paraku juhtus – sellest raamatust sai Rein Helme (1954–2003) elutöö kroon. Harry Liivrand on seda nimetanud meie kolmandaks, kirjanduslikuks monumendiks Barclay de Tollyle – Helme (sic!) vallas Jõgevestel asuva mausoleumi ja Tartu mälestussamba kõrval. Tänavu kevadel pälvis Rein Helme Barclay de Tolly monograafia eest postuumselt 2006. aasta ajalookirjanduse aastapreemia.
Raamat on tõesti suurejooneline, nii sisult…
-
Barclay de Tolly.
Ajaloopreemia kandidaadid
30. märtsil anti Eesti Riigiarhiivi Madara tänava arhiivihoones pidulikult üle 2006. aasta Eesti parima ajalookirjutise preemia. Seekord premeeriti tublisid ajaloolasi juba üheteistkümnendal korral. Parima väljasõelumiseks moodustati ekspertkomisjon, kuhu kuulusid Andres Kasekamp ja Indrek Jürjo, komisjoni esimeheks valiti sedakorda Mait Kõiv.
Kõigepealt jäid kõrvale H. Valgu ning M. Lutsu ja T. Rosenbergi kogumik, kuna nominent pidi olema just originaalkäsitlus. Samuti sisaldavad antud kogumikud ka artikleid…
-
Priit Raudkivi, Vana-Liivimaa maapäev. Ühe keskaegse struktuuri kujunemislugu. Argo, 2007.
Poliitiliste süsteemide ja institutsioonide kujunemine on valitsejate res gestae kõrval lahutamatult kuulunud ajalooteaduse nii-öelda kõvade uurimisteemade hulka. Võiks aga isegi väita, et paaril viimasel aastakümnel on see valdkond elanud läbi nii uue tõusulaine kui metodoloogilise pöörde: esile on kerkinud mitmeid uusi ja atraktiivsed vaatenurki ning riikluse arenguloole nii varauusaegses kui ka keskaegses Euroopas on jälle hakatud pöörama…
-
p;
-
Viimase aasta jooksul on Eesti päevalehtedeni jõudnud poleemika Euroopa ajaloo kirjutamise võimalikkusest ja vajalikkusest. Mujal algasid need debatid ajaloolaste seas juba mõnda aega tagasi. Ajakirjanduse jaoks muutus küsimus huvitavaks, kui mõned poliitikud Saksamaal ja Prantsusmaal olid ideed toetanud. Saksamaa ja Prantsusmaa ajaloolaste ühisprojektina on juba valminud nn ühise ajaloo esimesed köited ning kantsler Angela Merkel on teinud ka ettepaneku kirjutada Euroopa jaoks ühine ajalooõpik.
Eesti ajakirjanduses…
-
Sellist tüüpi linnade toimimise eelduseks on siiski olnud tänase päevani üks keskkonnavaenulik element: eraauto, paljude meelest veel üks suurepärane komponent ideaalses eluviisis. 60ndatel, mil nii keskkonnateadlikkuse kasv kui 70ndate naftakriis olid veel ees ootamas, kuulus neli ratast kõhklusteta moodsa elu juurde ja poodlejaid vaevas südametunnistus harva. Ent kuigi Milton Keynes pakub erinevalt paljudest teistest uuslinnadest säästliku eluviisi võimaluse, kasutab ühistransporti tegelikult vaid tibatilluke osa elanikkonnast. Hoolimata…
-
George Soros, Ekslikkuse ajastu. Sõda terroriga ja selle tagajärjed. Tõlkinud Märt Väljataga. Eesti Päevaleht, 2007. 306 lk.
“Armastan naljatada, et ma mäletan üksnes tulevikku”, kirjutab George Soros oma uue raamatu sissejuhatuses. Nagu ilmneb alapealkirjastki, moodustavad raamatust suure osa lähiaja sündmuste analüüs ja kommentaarid. Raamat, mille ridadest uusimad on kirja pandud 2006. aasta augustis, on ilmunud Märt Väljataga ladusas eestikeelses tõlkes kiirusega, mis ei ole lasknud ka selle…
-
Jeremy Rifkin, Euroopa unistus. Hermes, 2007. 488 lk.
Vt ka Marek Kallin, “Propagandistlik tellimustöö” (Areen 22. III) ja Ahto Lobjakas, “Euroopa õunad ja ameerika apelsinid” (Sirp 30. III).
Rifkini “Euroopa unistusest” on saanud universaalne süljekauss. Raamat on kirjutatud tõepoolest sedavõrd räpakalt, et ka Rifkini püüdlustesse sümpaatiaga suhtudes on raske autoriga kaasa mõelda. Pole imestada, et need, kel globaalsetes küsimustes midagi hinge peal, on kasutanud Rifkini raamatut mõnusa…
