-
Okupatsiooni altariks saanud hauatähise kesklinnast äärepeale nihutamine oli vältimatu, sest selle ümber koondunud seltskond ja sündmused ohustasid Eesti riiki ja solvasid ajaloomäluga eestlasi. Võib täiustada demokraatia mehhanisme, kuid ei saa vaidlustada Eesti riiki ja ajalugu. Paraku, nagu ütlevad küsitlused ja üleskutsed edaspidigi Tõnismäele koguneda, ei tee enamikule venelastest muret mitte lein, vaid just kohasemantika, domineerimise soov.
Rahutuste taga oli vaenuliku naaberriigi käsi. Arvesse tulevad Eesti riigi…
-
8aastane Freud isaga. seitsme- või kaheksa-aastasena oli Freud vanemate juuresolekul nende magamistuppa urineerinud ja kurjustav isa oli seepeale öelnud, et “sellest poisist küll head nahka ei saa”. Isa sõnad olevat väikese Freudi auahnust sedavõrd kohutavalt haavanud, et pimedat ja urineerimisel abi vajavat vanamehekuju unenäos tulekski tõlgendada kui hilinenud – ja mitte sugugi ainukordset – kättemaksu isale.
Kord rongiga puhkusereisile sõites sai Sigmund Freud koha vagunis, kus…
-
Koera, kes kutsikana on pidanud taluma tühja kõhtu, kiusab kogu elu näljatunne. Nõukogude ajast pärinev inimene tunneb Vaba Maailma tarkuse ja teadmiste ees aukartust. Ikka veel, vähemalt mina. Jagan täiesti Juri Lotmani tundeid, kui ta 67aastasena esimest korda Pariisi pääses: “Peaaegu et kõige sügavama mulje jätsid Pariisi raamatukauplused. Jumaluke küll! Kui palju neid on, ja millised XVIII sajandi raamatud! Kui ma oleksin siin elanud (nii 30…
-
Milliseid sõnu tohib või saab üldse, ilma pateetiliseks muutumata, kasutada millegi kohta, mis on omas valdkonnas esimene, ainulaadne ja mõnda aega ilmselgelt ületamatu? Alljärgnevad märgitud ja eesmärgitud sõnad kätkevad endas nii kirjeldust, kiitust kui ka konstruktiivset kriitikat.
Analüütiline mõtlemine vastandub mütoloogilisele mõtlemisele, psühhotehniliste võtete abil harjutatav lähenemisviis meid ümbritsevale maailmale. Linnart Mäll propageeris analüütilist mõtlemist iseäranis kirglikult leksikoni valmimise etapis ja sellele on üles ehitatud mh leksikon…
-
Seekordne kevad on olnud mitmeski mõttes eriline. Kindlasti leiavad sünoptikud selles midagi täiesti isepärast. Paljudele noortele on see kiire eksamiteks valmistumise aeg, võimalik, et pöördepunkt elus. Meie hulgast on lahkunud paljudele tuntud Debora Vaarandi, Dan Põldroos, Kirill Lavrov, Boriss Jeltsin, Mstislav Rostropovitš ja Silvia Rannamaa. Paljus on aga see kevad olnud eriline veel selleski mõttes, et on andnud mõtteainet sotsiaalset keskkonda puudutavatel teemadel.
Kõneks tulevad sündmused said…
-
Rein Helme, Kindralfeldmarssal Barclay de Tolly. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2006. 480 lk.
Nii see paraku juhtus – sellest raamatust sai Rein Helme (1954–2003) elutöö kroon. Harry Liivrand on seda nimetanud meie kolmandaks, kirjanduslikuks monumendiks Barclay de Tollyle – Helme (sic!) vallas Jõgevestel asuva mausoleumi ja Tartu mälestussamba kõrval. Tänavu kevadel pälvis Rein Helme Barclay de Tolly monograafia eest postuumselt 2006. aasta ajalookirjanduse aastapreemia.
Raamat on tõesti suurejooneline, nii sisult…
-
Barclay de Tolly.
Ajaloopreemia kandidaadid
30. märtsil anti Eesti Riigiarhiivi Madara tänava arhiivihoones pidulikult üle 2006. aasta Eesti parima ajalookirjutise preemia. Seekord premeeriti tublisid ajaloolasi juba üheteistkümnendal korral. Parima väljasõelumiseks moodustati ekspertkomisjon, kuhu kuulusid Andres Kasekamp ja Indrek Jürjo, komisjoni esimeheks valiti sedakorda Mait Kõiv.
Kõigepealt jäid kõrvale H. Valgu ning M. Lutsu ja T. Rosenbergi kogumik, kuna nominent pidi olema just originaalkäsitlus. Samuti sisaldavad antud kogumikud ka artikleid…
-
Priit Raudkivi, Vana-Liivimaa maapäev. Ühe keskaegse struktuuri kujunemislugu. Argo, 2007.
Poliitiliste süsteemide ja institutsioonide kujunemine on valitsejate res gestae kõrval lahutamatult kuulunud ajalooteaduse nii-öelda kõvade uurimisteemade hulka. Võiks aga isegi väita, et paaril viimasel aastakümnel on see valdkond elanud läbi nii uue tõusulaine kui metodoloogilise pöörde: esile on kerkinud mitmeid uusi ja atraktiivsed vaatenurki ning riikluse arenguloole nii varauusaegses kui ka keskaegses Euroopas on jälle hakatud pöörama…
-
Ma ei kirjutaks sellest endastmõistetavusest, kui aeg-ajalt ei riputataks ka ajakirjandusele, konkreetsetele kanalitele ja väljaannetele parem- või vasakpoolsuse silti külge. Sealhulgas Sirbile. Kordan üle: seda sorti kahtlustel nagu see, mida väljendab Krista Kodres kõrvalveerul, pole mingisugust alust. Ei ole Sirbist saanud ega saa edaspidigi halvas mõttes “marurahvuslikku” ajalehte. Ei kuulutata siin midagi tabuks, sest väärtus on ikka arvamuste mitmekesisus. Peaasi, et need arvamused oleksid ka põhjendatud,…
-
Süükompleksi õhutava leeri ühe esindaja, ekspeaminister Tiit Vähi sõnul ei saa me Venemaad ära keelata. See tähendavat aga, et peame otsima võimalusi temaga normaalselt läbi saada. Retsept, mida ta pakub, on vana ja oma läbikukkumiste poolest ära proovitud – järeleandmised. Nii olevat Eesti pool teinud vea, kui lisas piirilepingule oma Tartu rahulepingul põhinevat riiklikku järjepidevust kinnitava preambula. Ning hoopis rumal olevat olnud praegu Tõnismäe kuju kallale…
