-
Et pill pika ilu peale tuleb, oli eestlasel teada vähemasti paarsada aastat tagasi. Meie eelmised rahvastiku- ja haridusministrid koos oma kaaskondadega ning endi lakkamata integratsiooniülistustega selles osas eestlase mõõtu välja ei anna. Post factum on näpuga näitajaid alati rohkem kui ante, seetõttu juhiksin lugeja tähelepanu paarile just enne kaasust avaldatud loole: “Libaintegratsioon? Tehtud!” (Sirp 2. III 2007, lk 2) ning “Tallinna põhikooliõpilaste kodukeel” ajakirja Haridus aprillinumbris.
Aga…
-
Nõukogudeaegsele ajupesule ning tendentslikele ajaloovaadetele pole siinses vene koolis suudetud miskit vastu panna. Ja nüüd siginevad teispidi pinged: see olukord ei ole veel lahenenud, eesti vimm on pikk. Aadrit pole lastud. Mis nad siis tulevad meie õuele kaklema, küsib järjekordne Tõnisson järjekordse parve kallal rahmeldades, ja siin peab paraku ütlema, et küsib ehk õigustatult.
Peeter Helme: Ma ei ole nõus, et tegu on meie – eestlaste –…
-
Okupatsiooni altariks saanud hauatähise kesklinnast äärepeale nihutamine oli vältimatu, sest selle ümber koondunud seltskond ja sündmused ohustasid Eesti riiki ja solvasid ajaloomäluga eestlasi. Võib täiustada demokraatia mehhanisme, kuid ei saa vaidlustada Eesti riiki ja ajalugu. Paraku, nagu ütlevad küsitlused ja üleskutsed edaspidigi Tõnismäele koguneda, ei tee enamikule venelastest muret mitte lein, vaid just kohasemantika, domineerimise soov.
Rahutuste taga oli vaenuliku naaberriigi käsi. Arvesse tulevad Eesti riigi…
-
8aastane Freud isaga. seitsme- või kaheksa-aastasena oli Freud vanemate juuresolekul nende magamistuppa urineerinud ja kurjustav isa oli seepeale öelnud, et “sellest poisist küll head nahka ei saa”. Isa sõnad olevat väikese Freudi auahnust sedavõrd kohutavalt haavanud, et pimedat ja urineerimisel abi vajavat vanamehekuju unenäos tulekski tõlgendada kui hilinenud – ja mitte sugugi ainukordset – kättemaksu isale.
Kord rongiga puhkusereisile sõites sai Sigmund Freud koha vagunis, kus…
-
Koera, kes kutsikana on pidanud taluma tühja kõhtu, kiusab kogu elu näljatunne. Nõukogude ajast pärinev inimene tunneb Vaba Maailma tarkuse ja teadmiste ees aukartust. Ikka veel, vähemalt mina. Jagan täiesti Juri Lotmani tundeid, kui ta 67aastasena esimest korda Pariisi pääses: “Peaaegu et kõige sügavama mulje jätsid Pariisi raamatukauplused. Jumaluke küll! Kui palju neid on, ja millised XVIII sajandi raamatud! Kui ma oleksin siin elanud (nii 30…
-
Ma ei kirjutaks sellest endastmõistetavusest, kui aeg-ajalt ei riputataks ka ajakirjandusele, konkreetsetele kanalitele ja väljaannetele parem- või vasakpoolsuse silti külge. Sealhulgas Sirbile. Kordan üle: seda sorti kahtlustel nagu see, mida väljendab Krista Kodres kõrvalveerul, pole mingisugust alust. Ei ole Sirbist saanud ega saa edaspidigi halvas mõttes “marurahvuslikku” ajalehte. Ei kuulutata siin midagi tabuks, sest väärtus on ikka arvamuste mitmekesisus. Peaasi, et need arvamused oleksid ka põhjendatud,…
-
Süükompleksi õhutava leeri ühe esindaja, ekspeaminister Tiit Vähi sõnul ei saa me Venemaad ära keelata. See tähendavat aga, et peame otsima võimalusi temaga normaalselt läbi saada. Retsept, mida ta pakub, on vana ja oma läbikukkumiste poolest ära proovitud – järeleandmised. Nii olevat Eesti pool teinud vea, kui lisas piirilepingule oma Tartu rahulepingul põhinevat riiklikku järjepidevust kinnitava preambula. Ning hoopis rumal olevat olnud praegu Tõnismäe kuju kallale…
-
Nagu paljud on juba öelnud: pärast eelmist nädalavahetust elame teistsuguses Eestis ja nii see küllap tõesti ongi. Mitte et enne viimast aprillinädalat oleks olnud tegu homogeense ja sõbraliku kahe kogukonna kooseksistentsiga, kuid nüüd sooritati mõlema poole abil ajaloo tagasikäik 1990. aastatesse ning nulliti see vähenegi, mida seni oli suudetud ära teha. Siinkirjutajal on sellest kahju. Seda kartes andsin ka mina oma allkirja 12 professori kirjale, mis…
-
Lähinädala sündmuste analüüsi tuleb vaid kiita. Toimunuga seonduvat on käsitletud muljetavaldavalt mitmekesiselt ja tublisti sügavamalt kui igapäevameedia puhul harjunud oleme. Veelgi rohkem oleks ehk tahtnud kuulda seaduskuulekate mitte-eestlaste häält – arvamusi, mida valitsus külmalt mitteoluliseks näib pidavat.
Reageeringutes reageeringutele on üles kerkinud silmaklappidega ja reetlike vasakpoolsete intellektuaalide teema. Räägitakse taas kasulikest idiootidest, nii nagu Stalin nimetas kommunismi kõige ligitõmbavamatel päevadel innustunud intelligentsi. See võrdlus on siiski…
-
Marxi ja Engelsit on hiljem süüdistatud selles, et just nemad lükkasid käima ühe kõige tuntuma ideoloogilise moonutuse. Muidugi, me võime olla kindlad, et see ei olnud nende algne kavatsus – aga eks tulemus maksa ka midagi? Heakene küll. Praegu pole see küsimus aktuaalne, sest värsked sündmused Tallinnas on tekitanud hoopis teist laadi arutlusi: mida venelased mõtlevad? kas me ikka saame nende seletustest aru? miks nemad ei…
