-
Kaarel Tarand: Valitsusprogrammi lakoonilisim punkt hariduse peatükis on viimane, 31. Seal lubatakse arendada rahvusteadusi. Eesti humanitaarteadlased on viimasel ajal väitnud, et praeguse seisuga neid hoopis diskrimineeritakse. Eelmises Sirbis selgitasid nad põhjalikult, millist hukatust toob humanitaariale teaduse uus hindamissüsteem. Kas midagi on võimalik päästa, nende kriitikat arvesse võtta?
Tõnis Lukas: Eesti teaduses on üks klassifikaator, millele tuginevad nii sihtfinantseerimise otsused kui mingis ulatuses ka teadusfondi grantide otsused, ja…
-
alt=”” hspace=0 src=”images/stories/200407/2.jpg” align=baseline border=0>
-
Foto: Piia Ruber
Intervjuu kultuuriminister Laine Jänesega.
Kaarel Tarand: Soojenduseks, te ei olnud ise koalitsioonikõnelustel läbirääkija. Kas kultuuripoliitika peatükkidest jäi midagi teile eriti südamelähedast välja? Või on kõik sees, mis vaja?
Laine Jänes: Valimiseelsel perioodil välja töötatud erakonna programmi lubadustest on suurem osa tõesti valitsusprogrammis sees. Olulisemad asjad seal, mis jagunevad eri peatükkide alla, on 2000 krooni ringiraha perepoliitika all, keele tähtsustamise alalt Wiedemanni auhinna suurendamine, konkreetselt kultuuri all…
-
Sellele sisuliselt kõrvale heidetud kohustusele mõeldes oleks väga huvitav teada, mis toimub viimastel aegadel valimas käinute peas (et 2/5 potentsiaalsetest valijatest ei käi, selles ei nähta enam isegi mingit probleemi): kui suurt rolli mängivad valikutes erakondade välja pakutud väikesed materiaalsed peibutised, kui palju mingid ilmavaatelised tegurid ja kuivõrd valija ilmavaatelised kujutlused kattuvad erakondade tegeliku poliitikaga. Karta on, et eriti ei kattu.
Või peakski leppima paratamatu tõdemusega, et…
-
Praeguseks välja kujunenud olukorras on eestikeskne humanitaarteadus sattunud kolmekordse surve alla, millele meie rahvaarvust tulenevalt niigi hapralt väikesearvuline seltskond ei pruugi riigi toeta vastu panna.
Teadusbürokraatlik golem
Jõhkraim jõud, mis loovat mõtet alati lämmatama kipub, on bürokraatia. Ja Eesti teadusmaastikul on see asunud ajama oma haarmeid üha sügavamale, kasutades oskuslikult ära meie tubliduse e-asjanduses. Idee poolest on eespool mainitud teaduse digitaalne infosüsteem ETIS igati mõttekas ja asjalik…
-
19. märtsil 2007 saabus kirjanduskeskusse Haridus- ja Teadusministeeriumi kiri, millele oli lisatud ministri käskkiri nr 640 28. juulist 2006 “Eesti Teadusinfosüsteemis kasutatavate teadus- ja arendustegevust käsitlevate klassifikaatorite kinnitamine”. Paluti üle vaadata selle käskkirja lisa pealkirjaga “Rahvusvaheliste teaduskirjastuste loend”. Käskkirja saatsin välja kirjanduskeskuse teadusnõukogu liikmetele ning see kutsus esile elava vastukaja. Olulisimaks arutlusobjektiks osutusid ministri käskkirja põhipunktid, mille järgi käib praeguse Eesti teaduselu hindamine ja rahastamine. See…
-
Kuigi tuleb möönda, et kõik artiklis tõstatatud probleemid pole iseloomulikud ainult Eestile, vaid kummitavad samavõrd teistegi maade teaduselu, on suur osa neist kummatigi kohaliku teaduskorralduse viljad. Alustagem siiski esimestest. Juba mõnda aega on Euroopas ja mujalgi võimust võtnud omalaadi “projektiteadus”. See on selline teadustegevus, mida finantseeritakse vaid lühikeste perioodide kaupa ja töömahukate taotluste alusel. “Projektiteadus” soosib suuri kollektiivseid ettevõtmisi, mis ei lähtu tingimata sisulisest koostööst, vaid…
-
Essenson, Katrin Lühidokumentaalfilmi “Kontroll!!!” ettevalmistamine ja tootmine 10 000
Hanson, Ene Tallinna kultuuriajaloolise allikapublikatsiooni “Tallinna literaatide
varandusinventarid 1710–1805” keeletoimetaja stipendium 2000
Heero, Aigi Tallinna kultuuriajaloolise allikapublikatsiooni “Tallinna literaatide
varandusinventarid 1710–1805” saksa keele tõlgi ja korrektori stipendium 3000
Kaarma, Eve Videofilmide “Õnne valem. 24 portreed Marimaalt ja Tšuvaššiast” teostamine 12 280
Loodus, Rein Kollektiivse uurimuse “Tekste kunstist ja arhitektuurist. 4. köide.
Kunstikirjutis Eestis 1918–1940” koostamine 10 000
Maasik, Arne …
-
Abel, Tiina Üheaastane loominguline stipendium 60 000
Adang, Richard Johannes Mikkeli kogu kataloogi tõlkimine 3200
Alalooga, Erik Materjalide ostmine performance’i workshop’ile Pärnumaal Tammistes 4000
Alalooga, Erik Multimeediaetenduse “Antropomachia” ning perfrormance´i korraldamine 11 700
Alesmaa, Kadri Näituse “Inimeste elust II” korraldamine Draakoni Galeriis 5000
Alesmaa, Kadri Üheaastane loominguline stipendium 60 000
Allas, Anu Näituse “Kuritöö ja karistus” kataloogi essee kirjutamine 3120
Allsalu, Vano Toetusstipendium Kunstikeskus.ee toimetamiseks ja kujundamiseks 12 000
Altpere, Keret Tööde teostamine,…
-
Milline on Nordrhein-Westfaleni kultuuripoliitika kontseptsioon? Millele pöörate kõige rohkem tähelepanu?
Kõige põnevam probleem Nordrhein-Westfaleni kultuuripoliitikas on praegu loomingulisus. Me ei taha kultuuri käsitleda ainult kitsa valdkonnana, vaid laiemas kontekstis, liidumaa majanduse ning äritegevuse kontekstis. Kõige olulisem lähenemine on “kultuur muutuse” ja “muutus kultuuri kaudu”. Mida saab kultuuri abil saavutada, mis on kultuuri olemus praeguses olukorras? Mida saab kultuuri abil teha kogu regiooni, sootsiumi hüvanguks?
Järgmine, ka meie…
