-
Roosamanna-meeleolu meedias kestis valimisteni, sest valdavalt on Eesti erakonnad saanud valijatelt õpetust, et valimiste eel kurvemate tõsiasjade meenutamine hääli ei too. Kui aga valimised läbi said, selgus, et meil läheb küll hästi, aga võib ka minna halvemini. Ja see on tõele palju lähemal.
Ega meil ju tegelikult praegugi halvasti lähe. Pidev 8 protsendi kanti jääv majandustõus on igal juhul etem kui kõikumine 4 ja 12 protsendi vahel.…
-
Professor Skinner, teie töid on mõnevõrra raske liigitada, sest need kaotavad vahemaa poliitilise mõtte ajaloo uurimise ja poliitilise filosoofia vahel. Õigupoolest ei pea see eristus teie arvates sugugi vett. Kuidas iseloomustate oma tööd õpetlasena?
Ma olen põhiliselt ja eksistentsiaalselt ajaloolane. Selline on minu koolitus ja nõnda käsitan ma ka oma tööd. Samas valmistab mulle muret mõnede ajaloolaste kalduvus arvata, et nende töö õigustab ennast kuidagi ise. Ma…
-
Peale poleemika sisaldas “Tähendus ja mõistmine ideedeajaloos” ka uue metodoloogilise programmi visandi. Viimane lähtub Oxfordi tavakeelefilosoofia esindaja John L. Austini tähelepanekust, et lisaks tähendusele on lausetel ka pragmaatiline tahk tegude näol, mis nende lausetega sooritatakse. Skinner laiendab selle käsitluse tervetele tekstidele ning väidab, et tekstide, eeskätt poliitilise filosoofia ajaloo tekstide mõistmiseks ei piisa nende tähendusest arusaamisest: nagu üksiklausetel on ka terviktekstidel pragmaatiline mõõde, mis väljendub nendega…
-
Samas oli näha, kuivõrd tugevalt elasid kohalikud inimesed siiamaani romaani ja tegelikkuse vastuolu järellainetuses. Mulle, kes ma Gotlandil ei ela, mõjus see selgitustöö pisut häirivalt, kuna ma ei tajunud romaani tegelaskujude prototüüpe sugugi olulistena. Mu noorpõlve lugemise valguses oli tegu pigem inimolemise, inimese kui “sotsiaalse looma” varjukülgede üldistusega ning tegelaskujusid oli kasutatud nende üldistuste tegemisel.
Kuulun nende väheste eestlaste hulka, kes on näinud Kõusaare “Magnust”. Suhtun minagi…
-
Karjahärmi ja Sirgu uurimuse mastaapsus äratab aukartust, eriti veel silmas pidades, et tegemist on eesti haritlaskonna rohkem kui sajandipikkuse (1850–1987) kujunemistee analüüsi kolmanda osaga. Samas tuleb tõdeda, et ilma eelnenud, (ka autorite eneste) üksikkäsitlusteta seda raamatut polekski sündinud, sest juba oma mahu ja mastaabi tõttu on sellel küllaltki kompilatiivne iseloom. Tsitaate ja viiteid on tuhandeid Vainost kuni Fukuyamani. Kõrvuti kasutatakse nii soliidseid sotsioloogilisi süvauuringuid kui mõne…
-
Naine raputab pead, muljub meelekohti ning imestab: kus see bensiin on? Siis mõistab oma küsimuse jaburust, võtab mult vastu pangakaardi, ja edasi on kõik ta liigutused automaatsed. Ka Leedu piirivalvurid on silma looja lasknud, neidki peab maast üles raputama. Kas siis Euroopa Liidu piiril tohib kell kolm hommikul põõnutada? Varsti läheb päris valgeks, linnud hakkavad rahvuspargis laulma, aga nemad magavad. “Tahan Venemaale,” ütlen sõrmenukkidega vastu akent…
-
Miks pöördus neiu õnn, nii et jätkuva kuulsuse asemel tabas teda vangipõlv ning hirmsamast hirmsaim – tulesurm? Üllar Saaremäe lavastus sellele küsimusele vastust ei otsi. Tema üle aegade kanduv sõnum on, et maailm vajab armastust, mitte ohvreid. Vajab usku, inimlikkust, headust, mitte hukkamõistu, kadedust ja väiklust. just neid viimaseid näitab Paul Claudeli Jeanne d’Arci üle kohtumõistmise tekst. Rahvalik, groteskne ja julm on see sõnum. Ja muusikaski…
-
Kui aga suvepuhkust nautivalt raamaturahva VIPilt küsida, millega ta suvepuhkust sisustab, kuulub raamatulugemine kohustuslike vastusevariantide hulka. Selle väite tõesuses tasub tõsiselt kahelda. Miks? Sest juhul, kui inimesed pühendaksid suvepuhkuse ajal lugemisele tavalisest rohkem aega, peaks see peegelduma puhkuse-eelses tungis raamatupoodidesse – mida aga pole märgata. Teise kaudse kinnituse selle kohta, et suvelugemise väites on tubli annus valelikkust, saame üha uhkemini õitsele puhkeva aiandus- ja kodundusäri seisukorda…
-
Imbi Paju algatatud ja veetud kirjandussündmus, juba kaheksas raamatuküla päev Võtikveres, on oma loomult nostalgiline projekt. See jääb vaimselt kuskile sinna aega, kui oma meelsust väljendati lugemusega, ja suhtumisega loodusse, ümbritsevasse. Õige eestlane, tõeline partisan, õppis ikka kas ajalugu, kirjandust või bioloogiat. Umbes nii. Ent: see partisanisõda pole lõppenud – ei ole jälgimat nähtust kui eestlase vaimne mandumine ja väikeste kohtade vältimatu väljasuremine. Ajal, mil kogu…
-
XX sajandi resignatiivse ja skeptilisema filosoofiamõistmise seisukohalt võib pakutud eesmärk tunduda naiivne ning liialt ambitsioonikas. Ihalus tervikliku vaate järele maailmale ja inimese kohale selles ei ole aga kuhugi kadunud ka tänapäeval – see on endiselt üks peamistest põhjustest, mille pärast mõned inimesed hakkavad tegelema just filosoofiaga ning mitte teadustega. Tõsi, filosoofiat tehakse tänapäeval enamasti küll tükitööna ning spetsialiseerudes, kuid seda põhjendab pigem uurimisala pidev laienemine ja…
