-
Leidub palju teoreetikuid, kes väidavad, et tegelikult ei ole olemas ühtegi juhtumit, mida saaks kahtlusteta pidada majandusmullist väljumiseks pehme maandumise abil. Tegemist on niisiis akadeemilises mõttes määratlemata mõistega, mida tavaliselt kasutatakse tulevikust kõneldes siis, kui kõneleja saab isegi aru, et endine lend ei saa jätkuda. See on laiatarbemüüt, mis peab aitama ära hoida paanikat majanduslike olude halvenemise olukorras, kuna rõõmsat meelt säilitamata ei ole võimalik langusest…
-
Eesti lähiajaloo kõige primitiivsem käsitlusviis jagabki kirjutatu Venemaad soosivaks või kritiseerivaks. Nii näiteks on pärast Tõnismäe puhastamist pronkssõdurist (olgu siinkohal kiidetud peaministri ja tema kaaslaste otsustavust ja tarka tegutsemist!) ajalehtede veerge täitnud Tallinna ja Tartu sotsiaalteadlaste ning muidu sotsialistide hala. Lähiajaloo-alased itkulaulud on saanud selle lahutamatuks osaks. Mitte ainult siin, aga nii idas kui läänes on neid, kes ootavad, et Eesti ajalookäsitlus muutuks Venemaa suhtes andestavaks,…
-
Märkide ja sammastega on meil üldse lakkamatult tüli ja pahandust. Pahanduste ritta mahuvad korruptsiooni ja potjomkinluse järele lõhnav “Welcome to Est-onia”, naiiv-militaristlik Lihula sammas ja naaberriigi “abistava käega” vene impeeriumimeelsete kultuspaigaks kujundatud Tõnismäe memoriaal. Sambadiskussioonides on kombeks esile tuua peeni kultuurisemiootilisi põhjendusi, mida mingi märk “tegelikult” ja üleüldse tähistab. Tegelikult on need kasutud: tähendus on aktuaalne üksnes “praegu” ja konkreetse inimgrupi jaoks. On vist paratamatu, et…
-
Ent see ei puuduta ometi laiemat pilti. Tuletada Eesti ja Läti koloniseerimine eestlaste sõjakusest on meile ikka liiga suur au ja ebahistoristlik. Siinsete rahvaste geopoliitiline asend ise tingis, et need maad oleks neitsi Maarjale pühendatud nii või teisiti. Või kellegi teise poolt hõivatud. Kui lisada siia Toomas Väli (muide, numbri parima) loo võrdlus eestlaste ja lätlaste kaitsetahte erinevustest ning suhtumisest militaristikasse laiemalt, siis võiks arvata, et…
-
Kuus aastat tagasi Helsingi ülikoolis kaitstud väitekirja kokkuvõtlik sõnum on lihtne ja sünge: Läti eestlusel pole tulevikku. Seda kordab autor nagu refrääni sissejuhatusest lõppsõnani. “Tänapäeval assimileeruvad Läti eestlased kiiresti lätlaste ja venelastega” (lk 9), “Läti eestlaste suurim probleem on assimileerumine, just see hävitab aegamööda kogu rahvusvähemuse” (lk 17), “Nüüd on juba liiga hilja päästa Läti eestlust, sest emakeelena eesti keelt rääkivaid ja/või õppivaid lapsi tegelikult ei…
-
John Lewis Gaddis on hinnatumaid külma sõja eksperte. Tema 1972. aastal ilmunud külma sõja alguspõhjusi eritlev teos (“The United States and the origins of the cold war”) võitis Columbia ülikooli Bancrofti auhinna, mida peetakse Ameerika üheks mainekamaks ajaloolase tunnustamisel. 1982. aastal ilmunud ohjeldamise strateegia analüüs “Strategies of containment: a critical appraisal of postwar American national security policy” on mõjukamaid teoseid Teise maailmasõja järgsete rahvusvaheliste suhete kohta.…
-
Karin Hallas-Murula: 1960ndate arhitektuuri näitust oli tõeliselt põnev teha. Avastasin enda jaoks palju uut, mitmeid projekte ja konkursitöid, mida varem polnud näinud. Muu hulgas hakkas tunduma, et hilisemate noorte arhitektide põlvkonna protest selle kümnendi tegijate vastu oli omal ajal üsna ülekohtune. Selle perioodi arhitektuuril on oma kindel nägu selge vormileksikaga ja sooviga luua oma ajale vastavaid kaasaegseid hooneid – tuldi ju pealesurutud stalinismist. Uue otsingud tõid…
-
Mõeldes nõukogude perioodi tippinterjööridele, meenuvad kohe mitmed vanalinna kohvikud-restoranid ning modernistlikud suurobjektid. Uudselt ja moodsalt ei mõjunud mitte ainult uusehitised, vaid julgelt käidi ringi ka ajaloolise ruumiga. Kui aga püüda otsida neist täna jälgi, põrkame kokku asjaoluga, et sisearhitektuur on kõige kiiremini muutuv kunstiliik ning just interjöörid jäävad esimesena ajahambale ja muutunud moemaitsele ette.
Sisearhitektide Väino Tamme ja Vello Asi loomingus kohtuvad tollase arhitektuurielu erinevad tahud.…
-
Veel sada aastat tagasi olnuks kaunis mõeldamatu, et siia Kadrioru lossi aeda kogunenuks nii palju eesti kultuuriinimesi. Neid vaat et polnudki nii palju. Viiekümne aasta eest oleks vast kogunetud, aga sootuks teistsugust kultuuri kiitma ja hoopis mujal kirjutet sõnadega.
Ses mõttes oleme kõva rahvas, et täna oleme meil olemas kõik meie siin ja kordades rohkem kolleege kodudes ja kaugemal. Kultuur vedas meid igast ajast läbi ja tõukab…
-
On olukordi, kus selliste argumentidega hakatakse eriti hoogsalt vehkima. Mida peab sotsiaalteadlane tegema, kui ühiskonnas on ägenenud rahvustevaheline konflikt ja intellektuaalne ruum on täitunud “nad-lihtsalt-ongi-sellised” argumentatsiooniga? Asuma rahvuslikult sobilikule positsioonile või püüdma jääda analüütiliseks, isegi kui see tähendab kriitilisust omaenda rahva suhtes ja seeläbi justkui “vaenlase” poolele asumist? Haamri ja alasi vahel on tegutsemisvõimalused piiratud ja lahenduseks valitakse ettevaatlikult kitsaste teemade üle arutamine, metodoloogiaks peamiselt võimalikult…
