-
Aastatuhande lõpukümnendil möödus 500 aastat Christoph Kolumbuse läänereisidest, Giovanni Caboto retkest Newfoundlandile ja Vasco da Gama teekonnast Indiasse ümber Aafrika lõunatipu. Nende tähtpäevade puhul publitseeriti rohkesti uusi ja põhjalikke uuringuid ka teiste maadeuurijate kohta ning üllitati allikmaterjale. Sellest valdkonnast annab asjaliku ülevaate Ronald H. Fritze raamat, mille alapealkiri on natuke eksitav: tegelikult ei piirdu autor kahe sajandiga, vaid alustab antiigist ja kirjeldab põhjalikult eurooplaste maailmapilti ning…
-
Arujärve argumentatsioon toob aga silme ette pelgalt pildikesi Mihhail Šeinmani 1963. aastal eesti keeles ilmunud raamatukesest “Paavstlus” või siis Gennadi Gerodniku pamfletist “Vend Vahindra”. Esimene ründab katoliiklikku kristlust, teine aga budismi. Kõik nad – Šeinman, Gerodnik, Arujärv – kritiseerivad tegelikult aga ikkagi ühte ja sama vastast, nimelt jõudu, mis pooldab ühiskonnaprobleemide lahendamisel toetumist “metafüüsilisele ja mütoloogilisele mõtlemisele: läbipaistmatule, pimedale mõtteviisile. . . .” .
Arujärve meelest tuleks “toore jõu ja…
-
Pea kõigil Ida lõhekaladel on selline looduslik joom, et pärast enda kudema heitmist ligunevad nad koolema seal samas sünnijões, kus kunagi alguse said. Kalal saab sigimise ja surma tsükkel täis, kui ta selles ahelas pole varem jäänud hülgekihvade või karuküüniste haardesse või inimese seatud püünistesse eksinud. Tuntumad on keta ja gorbuuša, kelle karjad alates juulist igasugustesse Kaug-Ida, Siberi ja ka Koola poolsaare jõgedesse kudema tungivad ning…
-
XX sajandil tassisid eestlased suure osa varasemate sajandite jooksul ehitatud aitadest lihtsalt laiali. Väiksemad puust aidad läksid kütteks, suuremad, mis kivist, kulutati teetäidiseks või uute hoonete rajamiseks. Vabadussõja järel tekkinud asunikekiht vedas asundustalude kasutusse kümneid kui mitte sadu vanu ja väärikaid mõisaaitu. Kolhoosnikud, suurte masinate ja nafta kõikvõimsusest lummatud, tegid platsi puhtaks sellest, mis veel järel. Ja mida ära vedada ei jõudnud, sellele pookisid külge koormakaupa…
-
Eile nägin ma Eestimaad.
Juhan Liiv
Käisin palju mööda väiksemaid teid ja radasid. Üldjuhul lõpevad need suubumisega mõnele teisele teele või siis majaga. Majad, olgu era- või avalikud, jagunevad Eesti pinda mööda ebaühtlaselt, on paiku, kus neid kunagi meile teadaoleva aja jooksul pole olnud, neid, kuhu nad alles viimastel aastatel esmakordselt ajaloos ja risti vastu loodusseadusi on kerkinud, ja neid, kust nad pärast aastasadade või isegi…
-
See sai alguse tõenäoselt 1990. algul, kui ta suhtles välisministeeriumi ja muidugi Lennart Meriga. Siis oli ta erakordselt teadmishimuline, osavõtlik ja südi, esindades niiviisi ajakirjaniku parimaid omadusi. Mäletan teda neilt päevilt sõna otseses mõttes lossi ees uudiseid ootamas. Mainin seda kõike põhjusel, et meenutada, kui tähtis on väikeriigil omada sõbralikult või vähemasti neutraalselt meelestatud ajakirjanikke mõnes globaalselt tunnustatud väljaandes. Sest on ju ka teisi väljaandeid ja…
-
Inimese üksindus on oma olemuselt samavõrd sotsiaalne nähtus kui tema himu teistega seostuda. Üksindus peegeldab kultuuri ja annab märku kaasaegsetest või ajatutest hirmudest. Üksindus võib muuta maailma – on ju individualismgi teatud üksiolu aktsepteeritavus. Eraldatus võimaldab suhtuda ükskõikselt teistesse, kes jäävad väljapoole meie autokesta või korterikarpi. Säärases eraldiolus pesitseb siiski küllaldaselt siduvat ainet, et riiki ülal pidada ja rahvuslikku meelsust kogeda. Ja vastupidi, nagu osutab sotsialistlikke…
-
Tony Judti arusaamad elust ja poliitikast ei vasta mitmeski mõttes varakapitalistlikus Eestis levinud stereotüüpidele. Judt on vaoshoitud konservatiiv, kellest kiirgab humanismi, empaatiavõimet ja sotsiaalset hoolivust. Suurimaid puuslikke, millega Judt läbivalt polemiseerib, on arusaam, et see, kes ei ole nooruses olnud sotsialist, ei oma südant. Seda arvukate XIX ja XX sajandi riigitegelaste ja mõtlejate poolt varieeritud loosungit, mille teine pool ütleb, et neil, kes jäävad sotsialistiks ka…
-
Härm, Anders Loominguline stipendium “Ela ja sära” 180 000
Maasik, Arne Loominguline stipendium “Ela ja sära” 180 000
Heidmets, Sixten Loominguline stipendium “Ela ja sära” 180 000
Tüür, Mihkel Loominguline stipendium “Ela ja sära” 180 000
Rulkov, Anri Loominguline stipendium “Ela ja sära” 180 000
Õunpuu, Veiko Loominguline stipendium “Ela ja sära” 180 000
Grigorjeva, Galina Loominguline stipendium “Ela ja sära” 180 000
Turi, Mati Loominguline stipendium “Ela ja sära” 180 000
Raudsepp, Peeter…
-
Olete Euroopa parlamendis Andres Tarandi assistent. Kuidas satub üks prantslanna sellisele kohale?
JULIE CLANCIER: Õppisin Pariisi politoloogia instituudis Kesk- ja Ida-Euroopa üleminekuperioodi ja Euroopa integratsiooni erialal, aga olin kursis ka Eesti poliitikaga, sest õppisin Prantsusmaal ning Saksamaal ka eesti keelt ja kultuuri. Pärast tulin üheks aastaks Eestisse tööle. Et Euroopa institutsioonides töötada, on vaja omandada vähemalt kaks, soovitavalt kolm või neli keelt, ja kuna minu emakeel on…
