-
Lubage mul sissejuhatuseks öelda teile – tere tulemast Kadriorgu! – ja ühtlasi soovida kõigile head Eesti iseseisvuse taastamise päeva. Just nimelt iseseisvuse taastamisest me ju täna räägime.
Paraku kirjutab kalender, et täna on “Eesti taasiseseisvumispäev”. Me võime ju küsida, et mis seal vahet? Tollases Ülemnõukogus 20. augustil 1991. aastal kinnitatud Eesti riiklik iseseisvus on ju ajalooline fakt.
Keelekasutus ja grammatika on meie mõtlemise peegel. Aga kas tõesti me…
-
Veel sada aastat tagasi olnuks kaunis mõeldamatu, et siia Kadrioru lossi aeda kogunenuks nii palju eesti kultuuriinimesi. Neid vaat et polnudki nii palju. Viiekümne aasta eest oleks vast kogunetud, aga sootuks teistsugust kultuuri kiitma ja hoopis mujal kirjutet sõnadega.
Ses mõttes oleme kõva rahvas, et täna oleme meil olemas kõik meie siin ja kordades rohkem kolleege kodudes ja kaugemal. Kultuur vedas meid igast ajast läbi ja tõukab…
-
On olukordi, kus selliste argumentidega hakatakse eriti hoogsalt vehkima. Mida peab sotsiaalteadlane tegema, kui ühiskonnas on ägenenud rahvustevaheline konflikt ja intellektuaalne ruum on täitunud “nad-lihtsalt-ongi-sellised” argumentatsiooniga? Asuma rahvuslikult sobilikule positsioonile või püüdma jääda analüütiliseks, isegi kui see tähendab kriitilisust omaenda rahva suhtes ja seeläbi justkui “vaenlase” poolele asumist? Haamri ja alasi vahel on tegutsemisvõimalused piiratud ja lahenduseks valitakse ettevaatlikult kitsaste teemade üle arutamine, metodoloogiaks peamiselt võimalikult…
-
Tänavu ilmus eesti keelde tõlgituna Hans Hattenhaueri “Euroopa õiguse ajaloo” (“Europäische Rechtsgeschichte”) viimane väljaanne. Seda tänu eestindusprojekti peatoimetajale professor Marju Luts-Sootakile, aga ka kogu tema kaasatud kolleegide armeele. Tegemist on mahuka, pea tuhat lehekülge hõlmava monograafiaga. Struktuur ja viited algallikatele teevad teksti, millest meie kultuuriruumis mööda vaadata ei saa. Seda eelkõige nii õigusteaduse, ajaloo kui õigusajaloolises kontekstis. Hans Hattenhauer (sündinud 1931. aastal) on Kielis emeriitprofessor, kelle…
-
Ehmatus, mille tekitas pronksmehe viimast teekonda Tõnismäelt kalmistule saatnud lärmakas matuseprotsessioon, on vähehaaval taandumas. Esialgne emotsionaalne reaktsioon on asendumas järelemõtlikuma hoiaku, analüüsi ja põhjuste otsimisega. Tagantjärele vaadates on üsna inimlik, et need, kelle ideid, lootusi ja poliitikat “matuseliste” vandaalitsemine diskrediteeris, näevad nüüd laamendamise põhjusi ja süüdlasi teistes. Nendes, kes ei ole näidanud küllaldast indu integratsiooniürituse elluviimisel, kulutanud sellele rohkem raha või olnud muidu vastaliste vaadetega ja…
-
Õppekava koostajad Võru muusikakooli direktor Celia Roose ja praegu Stockholmis elav Tuulikki Bartosik on selle põhjenduses rõhutanud eelkõige pärimusmuusika kasvavat osa maailma kultuuripildis: “Viimaste aastate jooksul on pärimusmuusika positsioon ühiskonnas tugevalt muutunud ning saavutanud võrdväärse koha klassikalise ja jazzmuusika kõrval. Maailmas on lugematu arv pärimusmuusika festivale, mille raames toimuvad nii laste- kui ka noortelaagrid, õpitoad, workshop’id.” Etnomusikoloogia on pärimusmuusika õpetuses oluline kui seda uuriv teadusharu.
23. mail…
-
Jaak Alliku ärgitava kommentaarita poleks seda õnnetut raamatut kõneks võtnudki, aga ilmselt oleme olukorras, mis avaliku diskussioonita ei parane. Pealegi, telliskiviga “Kohanemine ja vastupanu” jõudis lõpule Karjahärma ja Sirgu triloogia Eesti eliidi kujunemisest kahel viimasel sajandil (esimesed osad olid “Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917”, 1997 ja “Vaim ja võim. Eesti haritlaskond 1917–1940”, 2001). Pinna kõikumine autorite jalge all on iga järgmise köitega üha märgatavam. Viimane…
-
Õhtumaiseid heaoluühiskondi ohustavat kõige rohkem globaalse kapitalismi ohjeldamatus. Arvatakse, et omaaegsed heaolumudelid ei sobi uutes oludes ja et sõdade järel saavutatud ühiskonnakihtide solidaarsus on kadumas. Tähelepanuta ei tohiks aga jätta, mis osa mängib heaoluriigi allakäigus populism.
Teise maailmasõja järgset heaoluriigi sündi kirjeldatakse sageli kui üldises üksmeeles kulgenud mesinädalaid. Konservatiivid muutsid dekoratiivseks sidemed monarhia ja kirikuga, sotsialistid loobusid märatsemise ja kõige pahupidipööramise ähvardusest. Sageli valitseti koos. Suurimad…
-
Roosamanna-meeleolu meedias kestis valimisteni, sest valdavalt on Eesti erakonnad saanud valijatelt õpetust, et valimiste eel kurvemate tõsiasjade meenutamine hääli ei too. Kui aga valimised läbi said, selgus, et meil läheb küll hästi, aga võib ka minna halvemini. Ja see on tõele palju lähemal.
Ega meil ju tegelikult praegugi halvasti lähe. Pidev 8 protsendi kanti jääv majandustõus on igal juhul etem kui kõikumine 4 ja 12 protsendi vahel.…
-
Professor Skinner, teie töid on mõnevõrra raske liigitada, sest need kaotavad vahemaa poliitilise mõtte ajaloo uurimise ja poliitilise filosoofia vahel. Õigupoolest ei pea see eristus teie arvates sugugi vett. Kuidas iseloomustate oma tööd õpetlasena?
Ma olen põhiliselt ja eksistentsiaalselt ajaloolane. Selline on minu koolitus ja nõnda käsitan ma ka oma tööd. Samas valmistab mulle muret mõnede ajaloolaste kalduvus arvata, et nende töö õigustab ennast kuidagi ise. Ma…
