-
Inimese üksindus on oma olemuselt samavõrd sotsiaalne nähtus kui tema himu teistega seostuda. Üksindus peegeldab kultuuri ja annab märku kaasaegsetest või ajatutest hirmudest. Üksindus võib muuta maailma – on ju individualismgi teatud üksiolu aktsepteeritavus. Eraldatus võimaldab suhtuda ükskõikselt teistesse, kes jäävad väljapoole meie autokesta või korterikarpi. Säärases eraldiolus pesitseb siiski küllaldaselt siduvat ainet, et riiki ülal pidada ja rahvuslikku meelsust kogeda. Ja vastupidi, nagu osutab sotsialistlikke…
-
Tony Judti arusaamad elust ja poliitikast ei vasta mitmeski mõttes varakapitalistlikus Eestis levinud stereotüüpidele. Judt on vaoshoitud konservatiiv, kellest kiirgab humanismi, empaatiavõimet ja sotsiaalset hoolivust. Suurimaid puuslikke, millega Judt läbivalt polemiseerib, on arusaam, et see, kes ei ole nooruses olnud sotsialist, ei oma südant. Seda arvukate XIX ja XX sajandi riigitegelaste ja mõtlejate poolt varieeritud loosungit, mille teine pool ütleb, et neil, kes jäävad sotsialistiks ka…
-
Selle aasta Leigo kuu on august. Sel aastal on järveteater ja “Järvemuusika” värvilisemad ja kirglikumad kui kunagi varem.
2. augustil esietendub kultuuriministeeriumi teatrinõunikust lavastaja Tõnu Lensmenti atmosfäärimeistri käega lavale seatud “Rooside sõda”. Uus algupärane näidend, mille on müütiliste Shakespeare’i tekstide ainetel kirjutanud Andres Keil. Lugu on viissada aastat vana, ent lugu inimesest, olemise valust ja vaevast. Inimese ja võimu, inimese ja armastuse suhetest. Võimatusest ja võimalikkusest. Traagiline,…
-
Kõiki rahvakalendri näpunäiteid arvesse võttes läheb Sirp sel aastal kollektiivpuhkusele ega tule rukkisse ehk lugejate juurde enne kui jaagupipäeval. Või täpsemalt, esimesel võimalusel pärast jaagupipäeva ehk 27. juulil. Sinnamaani pole muud kui seni loetu üle järele mõelda ja koguda maastikul kultuurielamusi, nagu toimetuski puhkuse ajal teeb.
Järelikult:
– ei järgmisel ega ülejärgmisel nädalal ei saa mingi nipiga ilmuda kultuurkapitali 2007. aasta II jaotuse stipendiumisaajate tabelid. Need ei jää…
-
Erinevalt Pätsi isikust pole Eesti eliiti kui kogumit, tema rolli, valikuid ja mõju rahva eneseteadvusele teadusliku objektiivsusega kuigi palju uuritud ega ajakirjanduslikult läbi vaieldud. Haritlaskonna kujunemise põhjaliku ülevaate XX sajandil on andnud Toomas Karjahärm, kuid tema kirjeldavas vaatlusviisis on haritlaskonna kui rahvusliku eliidi analüüs üpris tagaplaanile jäänud. Vaimse eliidi sündi ärkamisaja koolmeistrite kihina on ajaloolasena vaadelnud Mart Laar, kuid näiteks sõjaeelse Eesti Vabariigi peaaegu täielikult hävinud…
-
Mineviku alanduse pärast põdevatele eestlastele pakub see raamat siiski palju enamat. Olevikku silmas pidades ei saavutatud toona midagi. Püsima saab aga jääda ikkagi ainult see rahvas, kelle juhid suudavad näha ettepoole – tegutseda tuleviku nimel. Sest läks septembris 1944, kuidas läks, aga 1940. aasta juuni vagurat alistumist välditi. Nüüd tehti ära see, mis tookord jäi tegemata. Maailmale saadeti vastuhakukarje – protest iseseisvuse ning omariikluse järjekordse hävitamise…
-
Lainetel hulpiv osutub üha sagedamini kas õngepüügilaevade konksuks, mille allaneelamise järel lind piinarikkalt hukkub, või hoopis plastikuks, mille lind pahaaimamatult alla neelab. Seedumatu kraam täidab mao, mistõttu ei saa enam normaalselt toituda ei vanalind ega tema poeg. Paljudelt saartelt, kus puudub inimasustus, aga kus pesitsevad albatrossid, võib leida kõige kirevama paleti plastesemeid. Need on sinna jõudnud hoolitsevate vanemate abiga, kes on leitu toidu pähe poja noka…
-
Marek Tamm, kurtsid juba nelja aasta eest siinsamas lehes (9. V 2003), et sarja “Ajalugu. Sotsiaalteadused” tegemine pärsib muid tegemisi. Nüüd on sari lõpule jõudnud. Kas sarja käigushoidmine ammendas end? Paistis ju tegelikult alles viimastel aastatel, et sari on kasvatamas truud ja veendunud austajaskonda, kellele nende raamatute ilmumine kasvavat rõõmu valmistas.
Sarja lõpetamiseni viisid mitmed asjaolud, mille seas esikohal on kindlasti isikliku huvi raugemine ja tunne,…
-
Läinud detsembris toimus taas rõõmustav sündmus eesti sotsiaalteaduste vallas: doktoritöö kaitses Aet Annist, kes on Sirbi lugejaile tuttav kolumnidega, kus ta vaatleb antropoloogi pilguga Eesti ühiskonna eri tahke, asetades need muus maailmas toimuva konteksti. Aet Annist on kaitsnud magistrikraadi Tartu ülikoolis sotsioloogia ja Cambridge’i ülikoolis sotsiaalantropoloogia erialal ning õpetanud ülikoolides nii Tartus, Tallinnas kui ka Londonis. 2001. aastal alustas ta doktoriõpinguid University College London’i antropoloogia osakonnas.…
-
15. mail esitleti Tallinnas Soome suursaatkonnas läänemeresoome keeleatlast “Atlas Linguarum Fennicarum” (ALFE), mille I köitele (2004) lisandus nüüd II köide. Atlas, mis hõlmab kogu läänemeresoome keeleala, on tõeline suurteos nii oma formaadilt kui sisurikkuselt ja selle tähendus ulatub kaugele üle meie keeleala või riikide piiride. Nii nagu kaart aitab orienteeruda maastikul, tuleb keelekaart appi keelemaastikul. Keeleatlase kaartidelt ei otsi me muidugi jõgesid ega mägesid, vaid jälgime…
