-
Ma elan maailmas, kus peaaegu kogu ajakirjandus ja kõik, keda tunnen, käsitlevad Venemaad meile vaenulikuna. Võite isegi arvata, et me ei tunne sel puhul piiritut armastust Venemaa, venelaste suure hinge ja huvitava kultuuri vastu. Mööname tavaliselt siiski, et hoolimata oma vaenust praeguse Venemaa poliitika ja selle kandjate suhtes, tunnustame vene kultuuri suurust. Kui Venemaa poolelt nimetatakse meid fašistideks, siis ei tunne me ennast selles märgistuses ära…
-
Harju tänava haljasala uhke avamine Tallinna päeval tänavu 15. mail pühitses linnavalitsuse imelise teo: Euroopa kalleima pargi rajamise UNESCO kaitse all vanalinna südamesse. Huvitavale arhitektuursele ideele ja mitmetele voorustele vaatamata on puhkeala ebaühtlase ehituskvaliteediga ning kuu aega hiljem ühtlaselt kaetud halli paekivitolmuga.
Pargi kiirprojekteerimisega sai linnavalitsuse tahtel ja vähemasti allakirjutanu arvates segastel asjaoludel hakkama Ülle Grišakov, vaieldamatult üks Eesti juhtivaid maastikuarhitekte. Loomulikult oleks Tallinna vanalinna unikaalne ajaloost…
-
Fukuyama on pärast “Ajaloo lõpu” ilmumist pidanud sageli selgitama, et pole oma teoses mõelnud ajalugu kui sündmuste ahelat, vaid – Hegelist lähtudes ning “Hegelit Marxi käest päästes” – Ajalugu kui sidusat evolutsioonilist protsessi, ühiskonnakorralduse progressi madalamalt astmelt kõrgemale. Ajalugu suure tähega on lõppenud, kui on jõutud ideoloogia ja formatsioonini, mis vastab kõige paremini inimloomuse süvavajadustele. Marxi ajalookäsitus on põhijoontes sama, kuid ideaalne ühiskond pole Fukuyama arvamuse…
-
Nad kuulevad ekspertide arvamust ja ütlevad, et see ei loe. Sest nad tahavad ehitada Kalevile poja. Nad kuulevad kohtu otsust ja ütlevad, et see ei loe. Sest nad ei taha ehitada Virule poega.
Nad on ise loa andnud ja nad ütlevad, et see ei loe, sest see ei loe.
Nad kuulevad ekspertide arvamust, et tuleb ehitada majad, ja ütlevad, et see ei loe.
Nad ehitavad haljasala sinna, kus…
-
Kumb on riigi täitevvõimu silmis tähtsam, kas rahvusringhääling või ajaleht, see selgus möödunud nädalal kõige ehedamalt Tartu raekoja platsil, kus Postimehe sünnipäeva puhul üle poole Eesti valitsusest peaministri juhtimisel harrastusnäitemänguga üles astus. Tähtis pole siinkohal see, et valitsuse liikmed komejandi tegemisega üldse nõustusid, vaid sõnum, kes on riigis peremees. Veelgi täpsemalt: kes on riik ja kes on rahvas. Kes on see, kes ministrid (rahva teenrid) pittu…
-
Läinud nädalal tähistas Eesti Evangeelne Luterlik Kirik Tartus 90 aasta möödumist oma esimesest kirikukogust. Tegemist on tõepoolest tähelepanuväärse sündmusega. Eesti kirik oli üks esimesi institutsioone, mis tsaarivõimu kokkuvarisemisega kaasas käinud vabanemise enda ülesehitamiseks ära kasutas. Juba 1917. aasta 31. mail astusid Tartus evangeelse luteri usu koguduste asemikud kokku kongressiks, millest sai esimene eesti koguduste esindajate koosolek ajaloos ning samas üldse esimene eestlaste esindajate ülemaaline kongress. Kongressil…
-
Kõnealuse raamatu tõlkimisel nii põhimõttelisi küsimusi veel ei kerkinud, selle hoidis ära juba töö puhtpraktilist laadi otstarve. Kogu tõlkija tähelepanu pidi suunduma ammuste tähiste tegeliku tähenduse avamisele: ülesanne, millega ta usutavasti sai hakkama. Ja tohib arvata, et selgus, mis tõlkimisega saavutati, võttis toimetamise käigus veelgi juurde; Marju Lepajõe on oma töö teinud nii kohusetundlikult, et oleks suisa kohatu selle kohta midagi eitavalt arvustavat ütelda. Ega vist…
-
Sisestades otsingusõnu kiriku, alkoholipoliitika ja kasiinonduse teemadel Internetti, on tulemus null. Kirikute nõukogu koduleht peegeldab kaasaegset mõtlemist: prioriteedid on mainekujundus, organisatsiooniline kindlustumine ja riikliku “turuosa” hõivamine (kaplanaat, religiooniõpetus), mitte ühiskondlik “must töö” või poliitika dzotile viskumine.
Aga jumal sellega. Rohkem kui kiriku nii või naa hinnatav ajalooline ja ühiskondlik roll äratab tähelepanu presidendi kõne üldisem signaal. Sisuliselt on ju tegemist üleskutsega toetuda ühiskonnaprobleemide lahendamisel metafüüsilisele ja…
-
Hiljuti jõudis taas poelettidele Ajaloolise Ajakirja uus number, üldise järjekorranumbriga 119. Akadeemilise Ajalooseltsi ja Tartu ülikooli ajaloo osakonna väljaande endagi ajalugu on juba võrdlemisi pikk ja kirev. Samanimelist ajakirja anti välja aastatel 1922–1940, pärast nime- ja suunamuutust ilmus 1941. aastal veel kolm numbrit Ajaloo Ajakirja, seejärel aga selle väljaandmine seiskus. Kuigi vajadusest eestikeelse ajalooajakirja järele oli räägitud ka varem, avanes selleks uus võimalus alles 1980ndate lõpus.…
-
Tüki tegevus toimub 2007. aasta kevadel Tallinnas.
Veerat peab kindlasti mängima näitleja Mirtel Pohla, kes on tegelenud vesiaeroobika ja Alexanderi tehnikaga. Näitleja peab suutma sooritada parajasti tarvilikke mõtlemisharjutusi, kuigi on ükskõik, kas need mõjuvad professionaalselt või mitte; tulemus võib niisiis rahulikult ka pisut saamatu välja näha.
Tegelased:
Lavastaja Tiit Ojasoo
Veera
Laulvad näitlejad
Näitlejate lapsed
Sekretär
1
NO-teatri lava, kuhu on ehitatud Peipsi-äärse suvila magamistuba. Heas vormis näitleja on paksemaks tehtud, jalas on tal…
