-
Imbi Paju algatatud ja veetud kirjandussündmus, juba kaheksas raamatuküla päev Võtikveres, on oma loomult nostalgiline projekt. See jääb vaimselt kuskile sinna aega, kui oma meelsust väljendati lugemusega, ja suhtumisega loodusse, ümbritsevasse. Õige eestlane, tõeline partisan, õppis ikka kas ajalugu, kirjandust või bioloogiat. Umbes nii. Ent: see partisanisõda pole lõppenud – ei ole jälgimat nähtust kui eestlase vaimne mandumine ja väikeste kohtade vältimatu väljasuremine. Ajal, mil kogu…
-
XX sajandi resignatiivse ja skeptilisema filosoofiamõistmise seisukohalt võib pakutud eesmärk tunduda naiivne ning liialt ambitsioonikas. Ihalus tervikliku vaate järele maailmale ja inimese kohale selles ei ole aga kuhugi kadunud ka tänapäeval – see on endiselt üks peamistest põhjustest, mille pärast mõned inimesed hakkavad tegelema just filosoofiaga ning mitte teadustega. Tõsi, filosoofiat tehakse tänapäeval enamasti küll tükitööna ning spetsialiseerudes, kuid seda põhjendab pigem uurimisala pidev laienemine ja…
-
Informatsioon, mis ümbritseb meid lakkamatu infomürana, koosnebki valdavalt uudistest – “punktsündmustest”, mis pakuvad piiratud, kuid konkreetset teavet. Meile antakse välgukiirusel teada, mitu saksa pensionäri seekord Itaalias turismibussiga kuristikku kukkus, palju inimesi islamiterrorist teise ilma kaasa võttis ja missugune Ameerika staar veel rindu suurendada lasi. Isikuteabe puhul on eelistatud kaks võimalust: inimesed, kellel on palju raha, ja inimesed, kes on juba “pildi peal” (esinenud TVs, laulnud ansamblis,…
-
Karjahärmi ja Sirgu uurimuse mastaapsus äratab aukartust, eriti veel silmas pidades, et tegemist on eesti haritlaskonna rohkem kui sajandipikkuse (1850–1987) kujunemistee analüüsi kolmanda osaga. Samas tuleb tõdeda, et ilma eelnenud, (ka autorite eneste) üksikkäsitlusteta seda raamatut polekski sündinud, sest juba oma mahu ja mastaabi tõttu on sellel küllaltki kompilatiivne iseloom. Tsitaate ja viiteid on tuhandeid Vainost kuni Fukuyamani. Kõrvuti kasutatakse nii soliidseid sotsioloogilisi süvauuringuid kui mõne…
-
Naine raputab pead, muljub meelekohti ning imestab: kus see bensiin on? Siis mõistab oma küsimuse jaburust, võtab mult vastu pangakaardi, ja edasi on kõik ta liigutused automaatsed. Ka Leedu piirivalvurid on silma looja lasknud, neidki peab maast üles raputama. Kas siis Euroopa Liidu piiril tohib kell kolm hommikul põõnutada? Varsti läheb päris valgeks, linnud hakkavad rahvuspargis laulma, aga nemad magavad. “Tahan Venemaale,” ütlen sõrmenukkidega vastu akent…
-
Aastatuhande lõpukümnendil möödus 500 aastat Christoph Kolumbuse läänereisidest, Giovanni Caboto retkest Newfoundlandile ja Vasco da Gama teekonnast Indiasse ümber Aafrika lõunatipu. Nende tähtpäevade puhul publitseeriti rohkesti uusi ja põhjalikke uuringuid ka teiste maadeuurijate kohta ning üllitati allikmaterjale. Sellest valdkonnast annab asjaliku ülevaate Ronald H. Fritze raamat, mille alapealkiri on natuke eksitav: tegelikult ei piirdu autor kahe sajandiga, vaid alustab antiigist ja kirjeldab põhjalikult eurooplaste maailmapilti ning…
-
Arujärve argumentatsioon toob aga silme ette pelgalt pildikesi Mihhail Šeinmani 1963. aastal eesti keeles ilmunud raamatukesest “Paavstlus” või siis Gennadi Gerodniku pamfletist “Vend Vahindra”. Esimene ründab katoliiklikku kristlust, teine aga budismi. Kõik nad – Šeinman, Gerodnik, Arujärv – kritiseerivad tegelikult aga ikkagi ühte ja sama vastast, nimelt jõudu, mis pooldab ühiskonnaprobleemide lahendamisel toetumist “metafüüsilisele ja mütoloogilisele mõtlemisele: läbipaistmatule, pimedale mõtteviisile. . . .” .
Arujärve meelest tuleks “toore jõu ja…
-
Pea kõigil Ida lõhekaladel on selline looduslik joom, et pärast enda kudema heitmist ligunevad nad koolema seal samas sünnijões, kus kunagi alguse said. Kalal saab sigimise ja surma tsükkel täis, kui ta selles ahelas pole varem jäänud hülgekihvade või karuküüniste haardesse või inimese seatud püünistesse eksinud. Tuntumad on keta ja gorbuuša, kelle karjad alates juulist igasugustesse Kaug-Ida, Siberi ja ka Koola poolsaare jõgedesse kudema tungivad ning…
-
Neljakümnendate aastate lõpus ja viiekümnendate alguses tegutsesid kutselised teatrid nii Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Viljandis, aga ka väiksemates Eesti linnades. Üks tänaseks Eesti teatrikaardilt kadunud teater oli Lõuna-Eesti teater, mis tegutses aastatel 1948–1951, sellest esimesel aastal Valgas ja ülejäänud aja Võrus. Lõuna-Eesti teatri lühikesele eluloole mõeldes võib küsida: kas teatri sünd oligi ettemääratult perspektiivitu? Kas selles ajas, kohas ja tingimustes tegutsemine osutus üldsegi võimalikuks?
Teatripoliitikat 40ndate…
-
Mitmesuguste suvetuuride kõrval on hästi tervendav tõdeda, et ka meie rock-muusika “tõsisemad”, s.t ambitsioonikamad tegijad pole muusikainstrumente suveks varna visanud. Kel isu mitte vaid popkultuurse meelelahutuse, vaid vahelduseks süvitsi minevama kuulamiskogemuse järele, need peaksid homme seadma sammud (või auto- ja mootorrattad) Hiiumaale ühepäevasele proge-rock’i kokkutulekule “Kuri proge”. Sõna “kuri” ei tähenda samas sugugi mitte kurjakuulutavust, vaid viitab hoopis asjaolule, et kõnealune muusikasündmus toimub Kuri küla külje…
