-
Vaadates asju sisulisest küljest, siis soome filoloogia pole Tallinna ülikoolist kuhugi kadunud. On olemas bakalaureusetaseme õppekava, magistriõpinguid saab jätkata lingvistika, kirjandusteaduse, kultuuriteooria ning kirjaliku ja suulise tõlke õppekavadel. Doktoriõpinguid kultuuride uuringu ja lingvistika õppekaval.
Fennougristikale oleme püüdnud luua lisavõimalusi ka valikainete arvel (erikursus soome keele ja lähisugulaskeele võrdlevast grammatikast, valikkursus läänemeresoome või soome-ugri keel(t)est, soome-ugri rahvaste kirjandus jne). Erikursusena õpetati sel aastal vadja ja udmurdi keelt. Maksimaalselt…
-
Aili Künstler: Võiks arvata, et kui Tallinna pedagoogikaülikoolist on saanud Tallinna ülikool, tõuseb rohkem esile ka soome-ugri keeleteadus, mis võiks ju olla eesti teadlastele rahvusvahelise väljundiga valdkond. Seda enam, et Tartu ülikooli õppeprorektori Birute Klaasi sõnade kohaselt (Sirp 25. V, lk 24) napib Tartu ülikoolis kaugemate sugulaskeelte õpetuse osas nii uurijaid kui üliõpilasi, rääkimata sellest, “et eelkõige vajab see tugevat liidrit, kes valdkonnale taas elu sisse…
-
Fukuyama on pärast “Ajaloo lõpu” ilmumist pidanud sageli selgitama, et pole oma teoses mõelnud ajalugu kui sündmuste ahelat, vaid – Hegelist lähtudes ning “Hegelit Marxi käest päästes” – Ajalugu kui sidusat evolutsioonilist protsessi, ühiskonnakorralduse progressi madalamalt astmelt kõrgemale. Ajalugu suure tähega on lõppenud, kui on jõutud ideoloogia ja formatsioonini, mis vastab kõige paremini inimloomuse süvavajadustele. Marxi ajalookäsitus on põhijoontes sama, kuid ideaalne ühiskond pole Fukuyama arvamuse…
-
Raili Põldsaar: Viimasel ajal on külma sõja teema taas avalikus diskussioonis üles kerkinud. Võiks isegi öelda, et külm sõda on jälle “kuum”. Miks see teie arvates nii on?
Eric Sandeen: See ajastu on meist juba piisavalt kaugel. Läheb umbes kümme aastat, kuni inimesed jõuavad selgusele, mis juhtus. Külma sõja ajal ei teadnud kumbki pool, mis teisel pool toimub. Praeguses huvis on omajagu uudishimu.
R. P.: Kas viimase…
-
Huvitava kokkusattumusena toimus konverentsi esimese päeva, nüüdseks kurikuulsa 26. aprilli pärastlõunal juba kuid varem planeeritud diskussioon ajaloo ja monumentide teemal. Sissejuhatava ettekande “Ajalugu kivis. Põhja-Ameerika mälestusmärkide lugemine” pidas Helsingi ülikooli professor Markku Henriksson. Diskussantideks olid Tartu ülikooli inglise keele ja kirjanduse magistrandid (Darja Bahtina, Kristi Kartašev, Keit Korbits, Sigrid Maasen, Pille Põiklik). Järgnes tuline avalik arutelu, kuigi terve päeva konverentsil viibinud kuulajaskond ei teadnud midagi Tallinna…
-
Alustan pealkirjas esitatud küsimusele vastamist Ameerika filosoofia hetkepildiga. Scott Soames on väitis oma artiklis “Analüütiline filosoofia Ameerikas” järgmist: “Keskenduda ainult Ameerika Ühendriikidele tähendab petlikult eeldada, et on olemas ainuomaselt ameerikalik filosoofiakogukond oma äratuntava filosoofiaga. Seda pole. . . . . Ameerika on selle kogukonna keskpunkt, kuid asukoht ei määra siinset filosoofiat.”; “Kogu USAs praktiseeritava filosoofia üldine tase näib olevat kõrgem kui kunagi varem. Mis on aga tõeliselt hämmastav, on…
-
Öeldes, et demokraatia on vastuolus loodusega, ei pea ma silmas selle lause banaalset sisu; mitte selles pole asi, et teadaolevalt on demokraatia võõras lindudele, kassidele ja bakteritele; ega selleski, et inimlik loomus, kui sellisest asjast võib kõnelda, kaldub konflikti puhul kasutama pigem vägivalda kui läbirääkimisi. Öeldes, et demokraatia on looduse- või loomuvastane, tahan lühidalt sõnastada oletuse, et need inimlikud institutsioonid, mis tekivad spontaanselt, planeerimata, ei loo…
-
Kui 1998. aastal esitati Suure-Jaanis kolmel õhtul järjest Kappide ja Saare loomingut, sealhulgas ERSO, Oratooriumikoori ja RAMi ühisettekandes, oskas vaevalt keegi aimata, et ettevõtmine kestab aastaid ja kasvab rohkem kui nädala vältavaks festivaliks. Ega osanud siis vist festivali kunstiline juht Andres Uibogi veel ette näha, kuhu täpselt siinsest kandist pärit suurkujude kammer-, oreli- ja sümfoonilise muusika juurest liigutakse.
Järgmisel aastal täitis väikese Suure-Jaani õhtuid viiel päeval maailmamuusika:…
-
Kodanikul on kahtlemata täiesti põhiseaduslik õigus olla rumal. Aga kui oled vastutaval ametikohal, siis on lubatud rumalusel ja informeerimatusel oma piirid. Suhteliselt värske näide on laulupeo sihtasutusest meediasse väljunud nõue kindlustada noorte laulupeole kogunevate laste julgeolek terrorirünnakute vastu sellega, et iga rühma valvab politseinik. Jah, lapsevanem võib olla murelik, aga riigi asutatud sihtasutuse töötajad, kes korraldavad suurüritust, peaksid küll olema täpselt kursis sellega, kui turvaline või…
-
Punase tule all üle tee minna on üldjuhul eluohtlik. Me teame seda, veelgi enam, see on meie veendumus. Ja üldjuhul me ei astu punase fooritule ajal sõiduteele ega manööverda autoga üle ristmiku. Me vastaksime igas avaliku arvamuse uuringus, et see on taunitav või lubamatu tegevus ja meie ei tee seda kunagi. Meil kohe on niisugune veendumus.
Kui seisame ristmikul ihuüksi – ei jalakäijaid ei sõidukeid – ja…
