-
Tony Judti arusaamad elust ja poliitikast ei vasta mitmeski mõttes varakapitalistlikus Eestis levinud stereotüüpidele. Judt on vaoshoitud konservatiiv, kellest kiirgab humanismi, empaatiavõimet ja sotsiaalset hoolivust. Suurimaid puuslikke, millega Judt läbivalt polemiseerib, on arusaam, et see, kes ei ole nooruses olnud sotsialist, ei oma südant. Seda arvukate XIX ja XX sajandi riigitegelaste ja mõtlejate poolt varieeritud loosungit, mille teine pool ütleb, et neil, kes jäävad sotsialistiks ka…
-
Härm, Anders Loominguline stipendium “Ela ja sära” 180 000
Maasik, Arne Loominguline stipendium “Ela ja sära” 180 000
Heidmets, Sixten Loominguline stipendium “Ela ja sära” 180 000
Tüür, Mihkel Loominguline stipendium “Ela ja sära” 180 000
Rulkov, Anri Loominguline stipendium “Ela ja sära” 180 000
Õunpuu, Veiko Loominguline stipendium “Ela ja sära” 180 000
Grigorjeva, Galina Loominguline stipendium “Ela ja sära” 180 000
Turi, Mati Loominguline stipendium “Ela ja sära” 180 000
Raudsepp, Peeter…
-
Olete Euroopa parlamendis Andres Tarandi assistent. Kuidas satub üks prantslanna sellisele kohale?
JULIE CLANCIER: Õppisin Pariisi politoloogia instituudis Kesk- ja Ida-Euroopa üleminekuperioodi ja Euroopa integratsiooni erialal, aga olin kursis ka Eesti poliitikaga, sest õppisin Prantsusmaal ning Saksamaal ka eesti keelt ja kultuuri. Pärast tulin üheks aastaks Eestisse tööle. Et Euroopa institutsioonides töötada, on vaja omandada vähemalt kaks, soovitavalt kolm või neli keelt, ja kuna minu emakeel on…
-
15. mail esitleti Tallinnas Soome suursaatkonnas läänemeresoome keeleatlast “Atlas Linguarum Fennicarum” (ALFE), mille I köitele (2004) lisandus nüüd II köide. Atlas, mis hõlmab kogu läänemeresoome keeleala, on tõeline suurteos nii oma formaadilt kui sisurikkuselt ja selle tähendus ulatub kaugele üle meie keeleala või riikide piiride. Nii nagu kaart aitab orienteeruda maastikul, tuleb keelekaart appi keelemaastikul. Keeleatlase kaartidelt ei otsi me muidugi jõgesid ega mägesid, vaid jälgime…
-
Vaadates asju sisulisest küljest, siis soome filoloogia pole Tallinna ülikoolist kuhugi kadunud. On olemas bakalaureusetaseme õppekava, magistriõpinguid saab jätkata lingvistika, kirjandusteaduse, kultuuriteooria ning kirjaliku ja suulise tõlke õppekavadel. Doktoriõpinguid kultuuride uuringu ja lingvistika õppekaval.
Fennougristikale oleme püüdnud luua lisavõimalusi ka valikainete arvel (erikursus soome keele ja lähisugulaskeele võrdlevast grammatikast, valikkursus läänemeresoome või soome-ugri keel(t)est, soome-ugri rahvaste kirjandus jne). Erikursusena õpetati sel aastal vadja ja udmurdi keelt. Maksimaalselt…
-
Aili Künstler: Võiks arvata, et kui Tallinna pedagoogikaülikoolist on saanud Tallinna ülikool, tõuseb rohkem esile ka soome-ugri keeleteadus, mis võiks ju olla eesti teadlastele rahvusvahelise väljundiga valdkond. Seda enam, et Tartu ülikooli õppeprorektori Birute Klaasi sõnade kohaselt (Sirp 25. V, lk 24) napib Tartu ülikoolis kaugemate sugulaskeelte õpetuse osas nii uurijaid kui üliõpilasi, rääkimata sellest, “et eelkõige vajab see tugevat liidrit, kes valdkonnale taas elu sisse…
-
Selle aasta Leigo kuu on august. Sel aastal on järveteater ja “Järvemuusika” värvilisemad ja kirglikumad kui kunagi varem.
2. augustil esietendub kultuuriministeeriumi teatrinõunikust lavastaja Tõnu Lensmenti atmosfäärimeistri käega lavale seatud “Rooside sõda”. Uus algupärane näidend, mille on müütiliste Shakespeare’i tekstide ainetel kirjutanud Andres Keil. Lugu on viissada aastat vana, ent lugu inimesest, olemise valust ja vaevast. Inimese ja võimu, inimese ja armastuse suhetest. Võimatusest ja võimalikkusest. Traagiline,…
-
Kõiki rahvakalendri näpunäiteid arvesse võttes läheb Sirp sel aastal kollektiivpuhkusele ega tule rukkisse ehk lugejate juurde enne kui jaagupipäeval. Või täpsemalt, esimesel võimalusel pärast jaagupipäeva ehk 27. juulil. Sinnamaani pole muud kui seni loetu üle järele mõelda ja koguda maastikul kultuurielamusi, nagu toimetuski puhkuse ajal teeb.
Järelikult:
– ei järgmisel ega ülejärgmisel nädalal ei saa mingi nipiga ilmuda kultuurkapitali 2007. aasta II jaotuse stipendiumisaajate tabelid. Need ei jää…
-
Erinevalt Pätsi isikust pole Eesti eliiti kui kogumit, tema rolli, valikuid ja mõju rahva eneseteadvusele teadusliku objektiivsusega kuigi palju uuritud ega ajakirjanduslikult läbi vaieldud. Haritlaskonna kujunemise põhjaliku ülevaate XX sajandil on andnud Toomas Karjahärm, kuid tema kirjeldavas vaatlusviisis on haritlaskonna kui rahvusliku eliidi analüüs üpris tagaplaanile jäänud. Vaimse eliidi sündi ärkamisaja koolmeistrite kihina on ajaloolasena vaadelnud Mart Laar, kuid näiteks sõjaeelse Eesti Vabariigi peaaegu täielikult hävinud…
-
Mineviku alanduse pärast põdevatele eestlastele pakub see raamat siiski palju enamat. Olevikku silmas pidades ei saavutatud toona midagi. Püsima saab aga jääda ikkagi ainult see rahvas, kelle juhid suudavad näha ettepoole – tegutseda tuleviku nimel. Sest läks septembris 1944, kuidas läks, aga 1940. aasta juuni vagurat alistumist välditi. Nüüd tehti ära see, mis tookord jäi tegemata. Maailmale saadeti vastuhakukarje – protest iseseisvuse ning omariikluse järjekordse hävitamise…
