-
Turnage’it iseloomustatakse kompromissitu, isegi raevuka omaenda raja otsijana (The Scotsman: „Ületamatult jõhker sell klassikalises muusikas”). Salvatore Sciarrino, NYYDi teine helilooja-peakülaline, pole omal kombel mitte vähem sõltumatu. Veendunud autodidaktina, vabana ette antud struktuuridest ja teooriatest, on ta kujundanud ainuomase esteetika, mis keskendub heli ja vaikuse üleminekualale. Ensemble Algoritmo Roomast esitab portreekava, mida juhatab paremaid Sciarrino tundjaid Marco Angius. Meie Ansambel U: kontserdi taotluseks on luua „mentaalne ruum”,…
-
Räägi neile, kuninganna, kes Sind Sinu kuninglike eelkäijate asutatud ülikooli juubelit lahkesti kaunistama on kutsunud. Räägi tõsiseid sõnu. Küllap nad Sind, võõrast, aga kõrget, kuulavad.
Räägi seda, et juba vana hea Skytte rõhutas ülikooli avamisel 1632. aastal peetud kõnes, et ülikoolis ei pea saama õppida mitte ainult aadlikud ja linnakodanikud vaid ka vaesed talupojad. Aga lisa, et kindlasti ei pidanud kindralkuberner silmas seda, et õppida peavad saama…
-
Väide 3: Lõppkokkuvõttes suureneb tegelik eelarve [kultuuriministeeriumi valitsemisala – toim] järgmisel aastal tänavusega võrreldes 18%. Ja selle tulemuse üle ei saa väga kurb olla, kuna RES [riigi eelarvestrateegia 2008–2011 – toim] pani kevadel läbirääkimiste raamid paika. Toona oli kasvuks planeeritud 7,9%, täna oleme 18% juures. (Laine Jänes Sirbis 21.IX.)
Väide 4: Hasartmängumaksust ja aktsiisidest laekuv summa suureneb järgmisel aastal 190 miljoni võrra. See sihtotstarbeline raha liigub kultuurkapitalile…
-
Otse loodusest tulevad uudised ja arvud ei suuda enam kedagi üllatada. Septembris saabus teade, et sel aastal vähenes arktilise jääkatte suvelõpu miinimum rohkem kui viielt miljonilt ruutkilomeetrilt neljale miljonile ehk aastaga on peaaegu veerand jääd vähem. Juba räägitakse, et suvine Arktika võib jäävabaks muutuda paarikümne aasta jooksul. Lisaks avanes sel aastal legendaarne Loodeväil ehk otsetee Atlandi ookeanilt Vaiksesse ookeani, aga see pälvis meedias üldjuhul ainult uudisnupu…
-
Jyväskyla ülikooli professor Seppo Zetterberg on eesti ajaloolastele ja ajaloohuvilistele vana tuttav. Tegutses ta ju aastatel 1994–1996 Tallinnas Soome Instituudi juhatajana ning on mitmete Eesti ajaloole pühendatud ja osalt ka eesti keelde tõlgitud ajalooteoste autor. Kuna tean Zetterbergi eelkõige lähiajaloo uurijana, siis tundus mulle enne raamatuga tutvumist ootuspärane, et tema ülevaateteose ajaline ja temaatiline raskuspunkt langeb XX sajandi poliitilisele ajaloole. Ilmselt on ka autor ise sellise…
-
Fukuyama polnud ajaloo lõpu esmakuulutaja. Nagu ta ausalt viitas, oli selle mõtte välja käinud juba Hegel, kelle meelest ajalugu lõppes Jena lahinguga 14. oktoobril 1806, kus Napoleon võitis Preisi kuninga väed. Samal ajal lõpetanud Hegel ise oma „Vaimu fenomenoloogiat”. See pilt on nagu kaader filmist: püssid pauguvad, suurtükid raksuvad, kõigi aegade kõige suurem filosoof aga istub oma kirjutuslaua taga ja mõtleb kuuldavalt: Uhh, saaks see jama…
-
Jaan Undusk: Niisiis suutsime praegu läbi viia selle, et Loomingus, Akadeemias ja Vikerkaares ilmuvaid kaalukaid uurimusi hakatakse edaspidi tunnustama teadusartiklitena. Et meie teadushindamissüsteem seda siiamaani teha ei tahtnud, oli täiesti ebanormaalne. Enamik töörühma liikmeid oli seda meelt, et sama klausel peaks käima ka Teater. Muusika. Kino ja võib-olla veel mõne ajakirja kohta. Usun, et õige varsti nõnda ka läheb. Antud hetkel oli oluline, et saaks süsteemi…
-
Teise kadalipu moodustavad eksperthinnangud, reeglina ühelt välismaa ja ühelt Eesti erialaeksperdilt, seega on nüüd otsustusaluseks asja sisu. Ekspertkomisjon paneb taotlused ekspertidelt saadud hinnete alusel pingeritta ja tõmbab joone vahele sinna, kus raha otsa saab. Raha on valdkondadele, s.t ekspertkomisjonidele ette määratud. Varem oli pisut raha ka valdkondadevahelises ühises katlas, eelmisel aastal oli aga ühine ainult esmakordselt granti taotlenute konkurss. Komisjonil on küll õigus muuta taotluse üldhinnet…
-
Viis aastat tagasi 14. IX tähistati EÜSi maja 100. aasta juubelit vastrenoveeritud maja avamisega. Raamatu väljaandmisega nii ladusalt ei läinud. Juhtus nii, et selle kirjastajaks ei saanudki EÜS, vaid Ants Hein ise, toetajaiks kultuurkapital, rahvuskultuuri fond ja muinsuskaitseamet, ent mitte algne tellija EÜS, kelle ettekujutus tulevasest raamatust ühel hetkel autori omaga enam kokku ei langenud. Paistab, et sama on juhtunud korduvalt ka maja ehitamise puhul.
Tellija eripära…
-
Kuidas suhtud ideesse, et iga maja numbrisildil on kirjas ka maja projekteerinud arhitekti nimi (tüüpprojekti puhul selle projekteerija nimi)? Kas see võiks tõsta arhitekti vastutust ning arhitektuuri kvaliteeti?
(Vt Kaarel Tarand, „Looja nimi igale majale”, Sirp, nr 36, lk 2.)
Arhitektid on läbi aegade maju oma nimega sidunud heal meelel nii uhkusest, edevusest kui ka meistriallkirjana. Kindlasti aitaks see kvaliteedile kaasa. Praegu näeb Eesti Arhitektide Liit vaeva…
