-
Madalmaade kultuurifilosoofi Johan Huizinga nimi ei ole humanitaaride seas tundmatu, rääkimata siis kitsamalt ajaloolastest. Huizinga on olnud seni laialdaselt kättesaadav kas originaali või mõne suurema keele vahendusel. Eesti keelde alustas Huizinga looming oma teed siiski alles 1992. aastal raamatuga “Homo ludens”, mis ilmus Akadeemias osade kaupa ja hiljem ka tervikuna. Nüüd on siis meie keeleruumi toodud ka Huizinga teine peateos „Keskaja sügis”, samuti nagu eelminegi Mati…
-
Vaevalt kaks aastat tagasi, samal üritusel, millel viibime praegu, tõdes Antti Alanen (filmiarhiivi uurija – toim), et filmikunst ja psühhoanalüüs on peaaegu ühevanused, omal moel XIX sajandi kaksikpärijad. Üks filmi ja psühhoanalüüsi sügavama suguluse ilming, mida Alanengi rõhutas, on filmi ja unenäo ilmsed ja sageli esile tõstetud sarnasused. Nõnda on mõlemas esindatud, ka siis, kui vahendatakse abstraktseid sõnumeid, pinna all mõjuv väljendusviis. Uni, film ja psühhoanalüütilised…
-
Kui suuri reforme ei tehta, siis ei tohiks ka laastud lennata. Aga paraku pole võim väetimale mitte haiget tegemise kunsti selgeks õppinud. Näiteks Vabadussõja võidu samba küsimuses peetakse täiesti ebaproportsionaalseid sõnalahinguid. Täpsemalt, ebaproportsionaalseks teeb asja just valitsuse (ja teda kunstiküsimustes esindava kaitseministeeriumi) aktiivsus selles asjas. Arvatavasti mõne suhtekorraldaja geniaalses peas küpsenud mõte veel valmimata sammas kõigile Eesti elanikele jõuga armsaks teha meenutab kaugeid, aga mitte kauneid…
-
Meist veelgi väiksem kultuuripärandi kaitsega tegelev institutsioon Euroopas on minu andmetel vaid 300 000 elanikuga Islandil, mujal on see mitte mõne inimese võrra, vaid mitu korda suurem. Muinsuskaitseinspektorite arv Eestis ei kannata välja ka mingit võrdlust keskkonna- ja tervisekaitseinspektoritega. Mälestiste säilitamiseks ja ühiskondlike hoiakute kujundamiseks kooritakse mõnekümne muinsuskaitseinspektori seljast tegelikult seitse nahka, seda enam, et neid, kes on suutnud aastaid vähese palga eest rasket tööd teha,…
-
Struktuuri ajavahemikus 1923–1926 kirja pandud lühiteksti, aforismi ja mõttepildi korrastamiseks laenab Benjamin linnatänavalt: raamatu lugemine on kui jalutuskäik läbi linna, mööda (ühesuunalist) tänavat: „Tankla”, „Einelaud”, „Nr. 113”, „Tähelepanu, astmed!”, „Polikliinik”, „Need pinnad on välja üürida”, „Bürootarbed”, „Tükikaubad: saatmine ja pakkimine”, „Suletud ümberehituse tõttu!” jne. Sildid ja kirjad linnaruumist liigendavad tekste, seejuures jääb seos vahe(peal-)kirja ja teksti vahel sageli üsna juhuslikuks. Nii nagu need ilmuvad linnas uitajale,…
-
Homne rahvusvaheline ostuvaba päev on seekord Eestis Rohelise Liikumise eestvõtmisel mõjusat vormi saamas, kui häirivate reklaamide pilatud ja paljastatud versioonid tarbimishimulisi jõuluhulluse eel maha jahutada peaksid suutma. Ostuvaba päeva on rahvusvaheliselt korraldatud juba 1992. aastast. Just see oli aga eestlaste jaoks aasta, mil tarbimine täiel rinnal võis alata. Sellest peale on rahva tarbimispalavik üha tõusnud ja tarbimisvastastel pole sellele suurt mõju olnud.
Loomulikult ei saa ostuvaba…
-
On määratu hulk asju, mida vajab teadus, et olemas olla: näiteks metakeelt ja uurimisainest, teooriaid ja meetodeid, abstraktsioone ja ideaale, küsimusi ja vastuseid, institutsioone ja üritusi. Viimasel ajal räägitakse palju ka sellest, et teadus vajab tootmist ja rakendust, investeeringuid ja koostööd, reforme ja strateegiat. Kõigi nende vajaduste üle tundub aga valitsevat teaduse tarve inimese järele. Teadusel on vaja nii temaga tegelevat inimhulka kui ka üksikuid titaane,…
-
Suve alguses, 19.–22. juunini, kohe pärast IX semiootika maailmakongressi Helsingis, leidis Genfis aset rahvusvaheline saussure’istide konverents pealkirjaga „saussure’istlikud revolutsioonid”3, mis oli lisaks Saussure’i 150. sünniaastapäevale pühendatud ka esimese üldkeeleteaduse kursuse 100. aastapäevale (1907) ning Robert Godeli poolt koostatud „Üldkeeleteaduse kursuse käsikirjade” („Sources manuscrites du CLG”) avaldamise 50. aastapäevale (1957). Teiste seast võiks (kaudselt Eestitki puudutavana) esile tõsta Lausanne’i ülikooli õppejõu Inna Agejeva ettekande Ferdinand de Saussure’i…
-
Jüri Arrak, 50 000
Endel Lippmaa, 50 000
Teo Maiste, 50 000
Kalju Suur, 50 000
ABEL-MIRKA FONDI STIPENDIUM
Eesti majandusteaduste üliõpilaste koolituse toetamiseks USAs
Aro Velmet, õpinguteks USAs Pennsylvania Ülikoolis matemaatika, füüsika erialal 20 000
ADDA JA LEONHARD MARDNA FONDI STIPENDIUM
Sisehaiguste arstide õpingute ja tegevuse toetamiseks
Piia Lutter, Põhja-Eesti Regionaalhaigla sisehaiguste kliiniku kardioloogiakeskuse kardiointensiivravi osakonna kardioloog-vanemarstile erialaseks täiendusõppeks 15 000
ADELAIDE’I EESTI MUINSUSKAITSE SELTSI FONDI TOETUS
Estonia teatri toetuseks
Rahvusooper Estonia, Erkki-Sven Tüüri ooperi „Wallenberg” salvestuskuludeks…
-
Ühtekokku ilmus sel ajavahemikul 61 Mana, neist Rootsis (esialgu Visbys, hiljem Göteborgis) esimesed 25 ja aastast 1965 järgmised 36 Ameerika Ühendriikides. Numbrite maht erines, varieerudes 64 ja 136 lehekülje vahel, kokku üle 6500 suurekaustalise lehekülje. Trükiarv kõikus Rootsis 600 ja 800 vahel, Ameerikas oli tiraaž 800–1400. Need on Mana ajalised, geograafilised ja kvantitatiivsed koordinaadid.
Mana ilmumise mõtte algatasid Uppsala ülikooli tudengid Ivo Iliste ja Alur Reinans, kellega…
