-
Kui suuri reforme ei tehta, siis ei tohiks ka laastud lennata. Aga paraku pole võim väetimale mitte haiget tegemise kunsti selgeks õppinud. Näiteks Vabadussõja võidu samba küsimuses peetakse täiesti ebaproportsionaalseid sõnalahinguid. Täpsemalt, ebaproportsionaalseks teeb asja just valitsuse (ja teda kunstiküsimustes esindava kaitseministeeriumi) aktiivsus selles asjas. Arvatavasti mõne suhtekorraldaja geniaalses peas küpsenud mõte veel valmimata sammas kõigile Eesti elanikele jõuga armsaks teha meenutab kaugeid, aga mitte kauneid…
-
Meist veelgi väiksem kultuuripärandi kaitsega tegelev institutsioon Euroopas on minu andmetel vaid 300 000 elanikuga Islandil, mujal on see mitte mõne inimese võrra, vaid mitu korda suurem. Muinsuskaitseinspektorite arv Eestis ei kannata välja ka mingit võrdlust keskkonna- ja tervisekaitseinspektoritega. Mälestiste säilitamiseks ja ühiskondlike hoiakute kujundamiseks kooritakse mõnekümne muinsuskaitseinspektori seljast tegelikult seitse nahka, seda enam, et neid, kes on suutnud aastaid vähese palga eest rasket tööd teha,…
-
Eesti autori ilukirjandusteose osas kandideerivad Ene Mihkelsoni „Katkuhaud”, Kerttu Rakke „Küpsiseparadiis”, Andrus Kiviräha „Mees, kes teadis ussisõnu”, Tarmo Tedre „Onanistid”, Kristiina Ehini „Pillipuhujanaine ja pommipanijanaine”, Mehis Heinsaare „Rändaja õnn”, Mats Traadi „Sarviku armastus”, Jaak Leeri „Savumees Einaril on kogu aeg buss katki”, Jaan Kaplinski „Seesama jõgi” ning Tiina Laanemi „Väikesed vanamehed”.
Luulekogu osas kandideerivad: „Kaardipakk KAKS”, „Must lagi”, Merca „Narrivile”, Arvi Siia „Neoon kangialuste kohal”, Indrek Hirve…
-
Paar näidet probleemide kohta, mis pingerea koostamisel kohe ette tulevad. Oletagem, et rikka New Yorgi linnapeale kargab pähe põlistada end ajalukku ning linna maailmakaardile Brooklyni silla kõrvale sama vägeva maastikumärgi rajamisega. Ta kuulutab välja rahvusvahelise (loomulikult suunatud pakkumisega) arhitektuurivõistluse, millele saab kutse ka mõni eesti arhitekt, kes lõpptulemusena jätab selja taha kuulsa Santiago Calatrava enda. Pole tähtis, kas arhitektiga lepinguni jõutakse, kas sild ehitatakse või mitte.…
-
Võiks ju arvata, et nüüd, mil mitme huvigrupi nõudmine ja pea kõigi erakondade valimiseelne lubadus eelkõige idavirumaalastele – põlevkivikava riigikogus menetleda ja see vastu võtta – hakkab täituma, saavad lahendatud ka kõik põlevkivi kaevandamise ja kasutamisega seonduvad keskkonna- ja sotsiaalprobleemid. Paraku see nii ei ole.
Esiteks selle pärast, et kava ise, kas sõna-sõnalt vastavalt põlevkivi töörühma poolt ettepandule või pisut hambutumalt, nagu see ministeeriumide-vahelistes kooskõlastusringides tänaseks lahjendatud…
-
Eesti pro Eesti Vabariik lakkas olemast rahvusvahelise suhtluse subjekt 16. juunil 1940, kui punaarmee maa-, mere- ja õhuväe üksused alustasid ühist militaaroperatsiooni, mille eesmärgiks oli kogu Eesti okupeerimine. Meie toonane valitsus alistus võõrvõimu vägivalla ees. EV jätkas eksisteerimist de iure. Seda toetas demokraatlike riikide enam-vähem üksmeelne otsus mitte tunnustada Balti riikide ülevõtmist ning sovetiseerimist Nõukogude Liidu poolt – ja nende kindlaksjäämine kord otsustatule hilisematel külma sõja…
-
Samal ajal lugesin artikli tarvis üle Paul Amburi monograafiat „Laulurästas hallaöös”, kus kirjutatud luuletaja Karl Eduard Söödist. Ja tuli meelde eesti kirjanduse kuulus apokriiva lugu sellest, kuidas põlist vanatüdrukut Anna Haavat hirmutati pidevalt põlise vanapoisi Söödi kosjadega, nii et Haava sai peaaegu närvivapustuse. Sööt ei olnud naistemees nagu tema põlvkonnakaaslane Vilde. Aga ta ei olnud ka luuserluuletaja nagu Juhan Liiv. Ta oli eesti kirjanduses eduka ärimehe…
-
Ma ei tunne ühtki praegu elus olevat eestlast, kes oleks isiklikult mõisatallis vitsu saanud. Mõne üksiku kauged esivanemad ehk küll, aga tõenäoliselt kaugeltki mitte kõigi, sest ihunuhtlus ei ole saanud olla ajaloo ühelgi järgul üldine ja igapäevane osa ühegi ühiskonna elust. Tegu oli ju siiski karistusega ja nagu eestlased peaksid suhteliselt värskestki ajalookogemusest mäletama, püsib valdav osa ühiskonnaliikmeist kuulekana ka võõra võimu rumalatele või lausa kahjulikele…
-
Venemaa poliitilised ning majanduslikud huvid, ambitsioonid ja suutlikkus on valdkond, kus Eesti analüütikute arvamused silmapaistvalt lahknevad. Diametraalsed erinevused, kui need on samal ajal kivinenud, ei tooda paraku ei debatti ega lisateadmist. Venemaa ise on vaatlusobjektina samuti pidevas teisenemises ja nii saavad analüütikud elada oma arvamusega just selles ajastus kuhu nad teadlikult või suutmatusest uusi mõtteviise omandada kinni on jäänud. On neid, kes elavad külma sõja bipolaarses…
-
Groningeni linnaplaneerija Rob van Gemert tõi näiteid, kuidas on võimalik omavalitsuses kasutada head arhitektuuri linna konkurentsivõime tõstmiseks ja seda nii, et rahvas aktsepteeriks uut vanas keskkonnas. Selles oli mõtlemisainest muinsuskaitse ja moodsa arhitektuuri omavahelise suhte vallast. Muinsuskaitset puudutas ka Andres Alver oma ettekandes, kus ta rääkis idee vajalikkusest linnaruumi loomisel ja analüüsis olukorda, kuidas hea arhitektuur tekkida saaks ja kes on tänases Eestis võtmemängijad. Ettevõtjate hääli…
