-
Professor Willke, olete rõhutanud kahte aastaarvu eriti põhjapanevana sotsioloogia arengus: 1968 ja 1989. Selgitage palun, miks tähistavad veelahet just need daatumid.
1968. aasta tähistab sõjajärgse Euroopa kivinenud struktuuride purunemist pärast Vietnami sõja hävingut. Kriitika osutas demokraatia iganenud piirangutele, mis puudutasid eriõigustega gruppe ja välistatud ühiskonnakihte. Ühel ajaloolisel hetkel muutus sotsioloogia peaaegu asjakohaseks, toetades analüüsi, kriitika ja alternatiivsete stsenaariumide abil õiglasema ja demokraatlikuma ühiskonna kujunemist.
1989. aasta…
-
Uus aeg sünnitavat aga ka uusi utoopiaid. Willke väidab, et modernseim neist on puhta turu utoopia, millele on ruumi teinud hinge vaakuv sotsialism ja liigsuurte lubaduste all kannatav heaoluriigi ideaal. Ehkki mõte kõik korda seadvast turust pole kaugeltki uus, annab üleilmastumine kõikehõlmava turu unistusele Willke arvates sootuks uue näo: tehnoloogia kahandab ruumi, koha ja vahemaa tähtsust sedavõrd, et turu-utoopia tuumaks saab kohatuse (Ortlosigkeit) idee, utoopiast enesest…
-
Esimene nädal oli talle raske. Lapsed vahtisid varjamatult, täiskasvanud piidlesid pigem vargsi. Alguses tundus see mu kihlatule ebameeldiv. Kõige hullem oli viis, kui veetsime ühe nädalavahetuse Narvas, kus me ei näinud ainsatki mustanahalist. Esimese nädala jooksul lugesime Tartus kokku kaks ning Tallinnas ühe mustanahalise inimese. Lõplik tulemus pärast kahekuist Eesti pinnal viibimist: viis Aafrika päritolule viitava välimusega inimest ning umbes sama palju Aasia päritolu inimesi.
Eesti immigratsioonipoliitika…
-
„Pikk on see tee, mille saak läbib kehas. Sel teel imetakse ta aegamisi tühjaks; kõik, mis temast kasutatav on, imetakse välja. Üle jäävad väljaheited ja hais.
See iga animaalse võimuvõtmise lõpul seisev toiming on kõnekas võimu olemuse mõistmiseks üldse. Kes tahab inimeste üle valitseda, see püüab neid alandada, murda nende vastupanu ja võtta neilt kavalusega nende õigused, kuni nad on tema ees abitud nagu loomad. Ta kasutab…
-
Kuigi pealiskaudsuses ning üle-nurga-tegemises Maasikut küll kuidagi süüdistada ei saa. Arne Maasik on võtnud Kunstihoone näitust väga tõsiselt: teinud mitmeid ülitäpseid plaane, kuidas kõik peab välja nägema, kutsunud kuraatoriks Karin Pauluse, et rõhuasetused ning visuaaliat toetav (selgitav) tekst oleksid paigas, ning kujundajaks Urmas Luure, et iga kujunduslik nüanss oleks täpselt välja timmitud, tausta ja fotode toonid-kontrastid tasakaalus (nii tuli Kunstihoone suur saal üleni mustaks värvida).
Kuid…
-
Aasta oli elektrit täis. Otseses ja ülekantud tähenduses. Särises juhtmes ja traadis, särises inimeste peas ja traadita avalikus ruumis. Välk lõi mitu korda maha. Mõne meelest sisse ka. Mõni arvas, et kui keset linna pikk post või varras püsti panna, siis saab pikse ohutult maasse juhtida. Teine jälle, et küll metalliliigutamisega välgu ära petab. Sellest ega teisest aga ei tõusnud sõprust, vaid uut tüli. Mis sest,…
-
1754 aastal juhtus Amerika maal wägga paljo mürristamist, ja sellepärrast ka wägga paljo kahju ollema. Ellas siis ka sel ajal seälsammal maal üks kallis mees, kes Jummala suri teggusid tähhelepannes, neist wägga paljo olli ärramärkand, ja tähhelepannud. Sesamma mees, nimmega Franklin **), hakkas arwama ja järrele mõtlema, kuida sedda kahju wähhendada, mis mürristamissed mõnnikõrd tewad. Laskis temma siis süllapitkusse raud warda tehha, mis ülleültse sille, ja…
-
Eelmise nädala postkasti/lugemislauale sadanud Sirp oli tõenäoliselt oma ligi 70 aasta pikkuse ajaloo kogukaim, koos kõigi lisadega (mis ei ole reklaam ja niisama ilu) peaaegu nagu välismaa leht. See lihtsalt juhtus nii, uuel aastal püüame sisukad lisad ühtlaselt kõigi Sirbi numbrite vahele hajutada. Kinnitagu too kord lihtsalt, et me tahame rohkem ja paremat teha, ning mida vähem on Eesti ajakirjanduses pikkade tekstide avaldamisvõimalusi, seda suurem on…
-
Mõeldes lõppeva aasta Eesti poliitikale, näib mulle, et sellist vastutuult liikumist on olnud palju, valitsemiskavadest on see levinud ka meediasse. Vahel on selles hoiakus todasama ühemehe trotslikkust, mis ei luba kainelt kaaluda partnerite tehtud ettepanekuid. Nii ütles valitsus prauhti ja ultimatiivselt ära Vene-Saksa gaasikompanii uuringute teostamise palvele.
Vahel lööb vastutuulemeelsus välja naiivses usus, et „minuga seda ei juhtu”. Nagu harimatu inimene võib arvata, et tema lihtsalt…
-
1930. aastate alguseks olid Euroopa riikide seas enamuses autoritaarsed režiimid. Natside võimuletulek Saksamaal ainult kinnitas sellise arengusuuna elujõulisust. Kui Eesti ja Läti veidi hiljem demokraatiast taganesid, siis liikusid nad üksnes kaasa poliitilise hoovusega, mida võis pidada ajastu vaimuks, moodsaks riigivalitsemiseks. Autoritaarsus polnud 1930. aastatel midagi sellist, millesse üks alalhoidlik ja reaalsete oludega arvestav riigijuht oleks saanud üleolevalt suhtuda. Autoritaarsusega tuli osata koos eksisteerida ning võib-olla oli…
