-
Indeks teatavasti koosneb kolmest komponendist (SKT, haridus ja eluiga), millest hariduse oma sünnib kahest (kirjaoskuse tase ja osaluse määr). Indeksi väärtused paigutuvad 0 ja 1 vahele, seega on Eesti tulemus 0,86 laele väga palju lähemal kui põrandale. Tõepoolest, Eesti koht pingereas on viimastel aastatel järjest langenud: aastatel kohad 2003–2007 on olnud vastavalt 41., 36., 38., 40. ja 44. Siit võib ekslikult välja lugeda, justkui oleks Eesti…
-
Eesti keel kui riigikeel, asjaajamise keel ja õpetuse keel olid põhiseaduses varemgi kirjas, ent vahest alles nüüd, kui eesti keel on nimetatud meie tõotuses, saab igaühele selgeks, et keel on osa meie põhiseaduslikust korrast. Keel kohustab ja keel on kohustus. Keeleta pole riiki ja meie riigi üks alusmõtteid on keel. Eesti riik saab olemas olla ainult eesti keeles.
Ühtlasi on eesti keel selle maa kõige suurem ja…
-
-
„Jaan Laur, Abia mees, on kaua aega Tartu maal suure Kassinurme mõisa rentnikuks. Ka oli Abia mõis mõne aja Abia meeste Jaan Sarri ja Peeter Ermase ja Hendrik Lauri käes üksteise järel rendi peal. /—/ Jaak Koger, Abia mees, üks talu poiss, rentis esite Pöögle suure kõrtsi, ostis siis Tartu maalt paar talu, müüs need jälle ära ja ostis Valga juurest Seeli mõisa ja Pinta karjamõisa.…
-
Äraütlemata palju on meisse ladestunud nõukogudeaegset taaka, mis on nagu raskemetall, millega on meie kui postsoveetide hing ja mõttemaailm reostunud. Ise seda ei adu, endale seestpoolt tundub kõik ikka nii õige. Aga katsugem end näha kõrvaltpilguga.
Ühe vana, sovetiaega näinud mehe „filosoofiast”.
Tallinna all-linnas seisab üks uhke hoone – Niguliste, mis on vastust oma sfinksilikule küsimusele nõudnud juba õige mitme valitsus- ja omavalitsuskoosseisu käest. Aeg-ajalt tuletatakse seda…
-
Mu iva on osutada, mis allikast, millisest “vaimsest atmosfäärist” see sõna pärineb – tollelt infoühiskonna narrikarnevalilt. Varaseim leitud otsinguvaste on juba oktoobrist 2005, kommentaaris Veidemanni kolumnile, milles ta protestis Langemetsa Sirbi artikli vastu, kus too ründas “kommarisärgi-afääri” järellaines Veidemanni, Ruutsood ja Jõerüüti. Aga esimest korda kerkis väljend kommentaariumitasandilt “päris” ajalehte, s.t arvamuslugude rubriiki möödunud aasta kuumadel päevadel, 4. mai Postimehes Urmas Sutropi artiklis “Toetame oma põhiseaduslikku…
-
Kui tegeliku pornograafia levikul Internetis on kehtestatud mõningaid juriidilisi piiranguid, siis võiksid Eesti Interneti-kommentaare haldavad firmad oma hea nime säilitamiseks luua kas või sümboolsed piirangud kommentaaride lugemiseks ja kirjutamiseks, nagu on teinud Eesti Päevaleht, nõudes sisselogimist. Kuna Delfi portaal on vägagi sõltuv anonüümse kommenteerimise võimalusest, siis võiks too kaaluda hoopis kommentaaride lugemise piirangut, näiteks sisselogimise nõudega. Nii vähemalt ei satu lugema see, kes lugeda ei taha.…
-
Ajakirjanduslik avalikkus tähendab teatud paljundatud valikuid ja tõlgendusi. Ajakirjandust teevad inimesed ja nende käes on tõesti niite ja hoobasid. Interneti-ajastul mõjutab olukorda ka puhas mehaanika: paljundatud tekstide sõnum võimendub, hoolimata kirjutaja moraalsest legitiimsusest või kompetentsusest. Meedia jaburaimaks, kommertsiaalse taustaga valikupõhimõtteks võiks pidada n-ö loodusõnnetuse mudelit: mitte ainult õnnetuste, vaid mis tahes ühiskonnaelu sündmuste serveerimist moel, mis rõhutab sündmuse fataalsust, kriminaalsust, dramaatilist iseväärtust, valgustamata põhjuslikke seoseid ja…
-
Endine gaasivabrik Amsterdami elamurajoonis on ümber ehitatud kultuuritehaseks. Industriaalne keskkond, monumendid ja modernne park moodustavad multifunktsionaalse ruumi kultuuriürituste korraldamiseks ja vaba aja veetmiseks. Kultuuritehase kompleksi kuuluvad gaasihoidlast tehtud kontserdisaal, tosinkond kontorit, ruumid suurte ja väikeste ürituste, baaride, restoranide, kino, teatri jne jaoks. Kristiina Reidolv
Ehkki loomemajanduse mõiste ei tohiks ühelegi kultuurihuvilisele enam võõras olla, ei ole ka arutelu selle sisu üle saanud päris igapäevaseks asjaks. Aeg-ajalt korraldatakse…
-
Erinevad lähenemised, taotlused, mehhanismidLoovuse ja kultuuri iseenesliku väärtuse kõrvale tõusnud kultuuri instrumentaalse tähtsuse tunnustamise tõus sundis arengu kavandajaid mõtlema varasemast konkreetsemalt sellele, kuidas loovuse ja kultuuri kaudu ja abil on võimalik arendada teisi valdkondi ja saavutada muid taotlusi.
On võimalik rääkida nelja tüüpi taotlusest, lähenemisest, mida püütakse saavutada loovuse ja kultuuri arendamise kaudu. Esiteks, majanduslikud taotlused: tõsta konkurentsivõimet, luua juurde töökohti jms. Teiseks: keskkondlik-ruumilised taotlused, mis…
