-
Inflatsioonimäära ei teadnud Euroopas keskmiselt 53%, Eestis 47% vastajatest. Enam-vähem õigesti aga vastas Eesti elanikest 14%, mis on ELi keskmisele (13%) väga lähedane tulemus. Tööpuuduse määra hindamisel aga jäid eestlased Euroopa keskmisele kõvasti alla (õigeid vastuseid vastavalt 12% ja 19%). Eestis hindasid need, kes üldse vastasid, majanduskasvu tegelikust pisut väiksemaks, tööpuudust ja inflatsiooni aga ülehinnati peaaegu kaks korda.
Ühelegi kolmest küsimusest ei suutnud Eestis ligilähedaseltki õiget vastust…
-
Nobeli kirjanduspreemia laureaadi Boriss Pasternaki 1999. aastal eesti keeles ilmunud suurteoses „Doktor Živago” esitatakse panoraamne pilt Venemaa arengust alates XX sajandi algusest kuni umbes viiekümnendate aastateni. Märksõnadeks on vägivald ja viletsus, vaimusuurus ja armastus, ühe ajastu kokkuvarisemine ja uue sündimine, kuid eelkõige räägitakse selles romaanis inimese hingest. Seda raamatut võib vaadelda kui veenvat nägemust inimeste kannatustest, otsingutest, lõpututest katsumustest, mida elu ikka ja jälle nende ette…
-
Tänane trendiideoloogia on individualism, tugeva, sõltumatu üksikisiku kultus. Sellel põhineb ka hulk võiduka, privilegeeritud ja teadliku üksildumise, eraldumise, eristumise vorme. Võidukat üksildumist naudivad kehvadest oludest lahti rabelnud uusrikkad ja seda sümboliseerivad kõrged müürid pirakate eramajade ümber. Varjamatu rõõm eraldumise ja halvasti varjatud põlgus rahatu „töövõtja” vastu kõlab tihti esimese põlvkonna miljonäride intervjuudest. Igati respekteeritud sotsiaalset eraldumist naudivad ka keskklassi vaprad ja ilusad: tänased hedonistidest üksiklased, keda…
-
Seda laadi amüsantset pärimust võib välja noppida Eesti Sõjamuuseumi käimas ankeetküsitlusest eestlaste teenistuse kohta Nõukogude armees ja sõjalaevastikus. Kuid ka palju muud. Näiteks võime soovi korral leida vähemalt ühe paiga, kust tollal Etioopias teeninud Ants Laaneotsa üksust varustati „põllumajandustehnikaga”, kuidas selle pealelaadimine käis ning missuguste „viljade koristamiseks” tehnika tegelikult mõeldud oli.
Nali naljaks, ent kogutud andmed annavad aimu ka olukorra tõsidusest. Sest esineb juhtum, kus eestlasel õnnestub…
-
Kui kõrvale jätta mõni tuhat vabatahtlikku (eeskätt Saksa armees), oli poole valik tingitud enamasti asjaolude kokkulangemisest. Need, kes olid Eesti Vabariigi lõpus aega teenimas, ning enamik kaadriohvitsere ja ‑allohvitsere viidi üle Punaarmee 22. territoriaalkorpusesse, mille koosseisus osalesid nad ka 1941. aasta suvel lahingutes Loode-Venemaal. Mehed, kes mobiliseeriti 1941. aasta suvel Punaarmeesse ja evakueeriti N Liidu tagalasse (s.t saadeti tööpataljonidesse) sattusid 8. eesti laskurkorpusesse. Suurem osa mobilisatsiooniealisi…
-
Kogu noorteaja ei saanud vere maitset suust ära. Dedovštšina oli kohutav, selle all kannatasid kõik noored. Mina olin kunagi tegelenud maadlusega (klassikalise maadluse I järk), aga sellest polnud mingit kasu – vanemad olijad olid lihtsalt nii julmad. Magada sai noorte ajal 1-2 tundi, süüa vaid niipalju, et hing sees oleks. Nälg oli kogu aeg. Ja mitte seepärast, et süüa poleks olnud, vaid lihtsalt seetõttu, et vanemad…
-
Riias haagiti meie rongi sappa paar vagunit Läti sundnõukogulastega ja sõit läks peagi edasi läbi Leedu. Vast järgmisel ööl sõitsime rongirataste kolisedes üle Neemeni jõe raudteesilla ja jõudsime Ida-Preisimaale, mis pärast II maailmasõda oli tehtud Venemaaks. Hommikul jõudis meie rong Kaliningradi, mis oli paremail aegadel kandnud Königsbergi nime.
Meie hämmastuseks oli värskete sõdurpoiste ešeloni Kaliningradi raudteejaamas vastu võtmas tuhandepäine kesk- või vanemas eas naistejõuk. Esialgu oli meile…
-
Ametlikel andmetel viibis 1946. aasta lõpus Saksamaa DP-laagrites (DP ehk emigreeruma sunnitud isik) 31 221 eestlast, kellest veidi üle poole (53%) paiknes USA tsoonis, 43% Suurbritannia tsoonis ja ülejäänud neli protsenti Prantsuse tsoonis. SS-üksustes teeninud eestlasi oli Saksamaal orienteeruvalt 2000. Eestlaste seisukohalt olid Ühendriikide ja Suurbritannia tsoon eelistatumad, kuna nende riikide valitsused ei tunnistanud Eesti annekteerimist. Tihti lähtusid taustakontrolli (screening) läbi viinud ametnikud oma seisukohtadest, poliitilistest…
-
Kas lauljad õpivad võrukeelseid laule hea meelega? Kas on vaja ka seletada, mida üks või teine sõna tähendab?
Mina juhatan koolis lastekoori ja segakoori, samuti täiskasvanute segakoori Hilaro ning „Uma pido” meeskoori. Suuremaid elamusi oligi see, et kui hakkasin neid laule koolis õpetama, siis algul ikka küsisin, kas on vaja tõlkida, aga selgus, et polegi vaja. Paari üksikut sõna terve repertuaari peale vahest. Näiteks laulusõnades „Leelokõnõ, laulukõnõ,…
-
Lõviosa üheteistkümnest laululoojast eelistas oma laulud ette kanda ise, pillid olid selgelt saatefunktsioonis. Oluline oli hääl ja selle erinevates kvaliteetides ja kooskõlades esile tõusvad nauditavad nüansid, näiteks Minna Hainsoo leelokoori hea traditsiooniline mitmehäälsus, Mari Kalkuni ja Triin Normani helged lauluseaded ja Aapo Ilvese kurgulauluvürts.
Tegevuskunsti-esitusega säras endine Urvaste postiljon Contra, kes Jaan Pehki viisi ja kitarri saatel oma tuntud headuses vimkaga värsid rahvale sõna otseses mõttes…
