-
Iroonia irooniaks, kuid faktidele näkku vaadates on olukord tõsine. Ning sellest, kas kliimasoojenemist suudetakse pidurdada, kujuneb ilmselt XXI sajandi üks põhiküsimusi. Äsja ilmus kirjastuselt Varrak „Rohelise raamatu” sarjas briti „šokiökoloogi” James Lovelocki raamat „Gaia kättemaks”, kus inimkonna tulevikust on maalitud sünge pilt. Lovelock, kes on ühtaegu nii keemik, arstiteadlane kui ka biofüüsik, ütleb, et inimkond „peab valmistuma kõige hullemaks”. Sest Gaiat, mille all Lovelock mõistab Maad…
-
Vahtre võtab niisiis oma parteilist ülesannet tõsiselt ja tema seisukohavõtte iseloomustab vana hea ja äraproovitud demagoogiline trikk: minu vastased väidavad küll nii, aga mina vaatan neid asju palju „laiemalt” ehk „komplekssemalt”. Nõnda on Vahtre argumentidele omane äärmiselt avar vaatenurk, nõnda et lõpuks on juttu kõigest ja mitte millestki, jutul puudub igasugune tuum. Mainitakse Hegelit, „kelle meelest vaim hoopis avaldus võimus ja võimu kaudu”, Goethet, kes pidas…
-
Teine, suurem viga Alatalu argumentatsioonis seisneb selles, et XX sajandi totalitaarsetest režiimidest (eelkõige NSV Liidust ja tema vasallriikidest) rääkides ei näi Alatalu märkavat, et antud riigid ei kujuta endast normaalseid riike, mis üldjuhul pürivad stabiilsuse ja koostöö poole. Seetõttu ei ole reeglite tuletamine totalitaarsete riikide käitumisest otstarbekas. Tegu on ikkagi XVIII ja XIX sajandi emantsipatsiooniliste filosoofiliste voolude mõjul kujunenud inimvaenulike ideoloogiate ning naiivsete (kuid mitte vähem…
-
http://kirjandusfestival.tartu.ee
Kuuldused kirjanduse surmast on tugevasti liialdatud – see pole originaalne väide, vaid kõlab ikka ja jälle ning tõendab, et need kuuldused on ühtlasi visad. Ja miks ei peaks olema, kui tänavu eesti koolidele lõpukirjandiks kirjanduslikku teemat ei antudki?
Kummatigi kirjanikud kirjutavad – kui süüdatakse tähti, ju neid on siis kellelegi vaja. Kummatigi lugejad loevad – mitte ainult raha (või võlanõudeid), mitte ainult kinofilmide või seebikate subtiitreid, mitte…
-
Millalgi möödunud nädala keskpaigas kuulsin üht raadioajakirjanikku eetris oma repliiki alustamas sissejuhatusega „Neljanda võimu esindajana tahaksin öelda . . . .”. Vajaks pikemat käsitelu, kuidas on Eestis sündinud, arenenud ja oma tänapäevase moonutatud olekuni kasvanud see imepärane kujund ja kuvand „neljas võim”. Aga ajakirjandus tõestas end möödunud nädalal „neljanda võimuna” efektselt ja enesehävituslikult. Toimetused näitasid, et neil on säilinud sõltumatu ainuvõim määrata omaenda väljaannete sisu, hoolimata karvavõrragi sellest, mis…
-
Slaavlased Egeuse mere äärde
Probleemi iva on teada: muinasajast peale kuulus, kuid hiljem varju jäänud Makedoonia osutus Ottomani türklaste Euroopast väljatõrjumise käigus mitte iseseisvaks, vaid Serbia, Bulgaaria ja Kreeka vahel jagatud alaks. Esimese maailmasõja järel läks tänane tülipõhjustaja Serbia koosseisu, Teise maailmasõja päevil andis Hitler selle ala üle Bulgaariale. Sestap võttis kohalik antifašistlik komitee 2. VIII 1944 vastu pöördumise „Bulgaaria ja Kreeka võimu all olevatele makedoonlastele” kutsumaks…
-
Pilt tundub eriti lohutu, kui heita pilk suurte religioonide vähe tuntud kõrvalaladele. Ühe 2005. aastal Helsingis peetud konverentsi kogumikust selgub, et verist vihavaenu leidub ka seal, kust võiks oodata rahumeelsuse ja vägivallatuse vaimu. (Vt Exercising Power: The Role of Religions in Concord and Conflict. Toim Tore Ahlbäck. Vammala, 2006.) Nii võivad vadžrajaana budistid mõnikord kõnelda vägivalla vajalikkusest ning seda ka ise kasutada; vastuolu dalai-laama ja Dorje…
-
Juhtus see, mis minuga ikka vahel juhtub: armusin pööraselt. Üks mälupilt tuleb ähmaselt meelde: olen palavikus, torkiv kampsun on seljas, joon meega teed, higistan ja tunnen end ebamugavalt, kirjutan pikki ambivalentseid armastuskirju välismaal viibivale tütarlapsele ning loen tundide viisi oma esimest välismaalt tellitud raamatut, Deleuze’i ja Félix Guattari kahasse kirjutatud „Anti-Oidipust”, nagu see oleks armastuskiri.
„Anti-Oidipus”
See oli tõeline ilmutus. Ah et filosoofiat võib siis ka niiviisi…
-
Seepärast on kõige traagilisem unustusega seotud kirjanduslik karakter Borgese kõike mäletav Funes. Funes tajus kõike absoluutse detailitäpsusega ning temast ei pääsenud miski ununema. Ta elas täieliku, alatise valgustatuse sees: ta mäletas seda, milline oli pilvede kuju ükskõik millisel suvalisel ajahetkel; ta koostas numeratsioonisüsteemi, kus igal arvul oli arbitraarne nimi; ta võis igal suvalisel hetkel sekundi täpsusega kellaaja öelda. Ta oli võimetu üldistama (detaile maha suruma) ning…
-
Sven Vabar kõneles lähemalt Gaston Bachelard’ist, näidates, kuidas tolle üldtuntus toetub tegelikult mingis mõttes unustusele – igaüks teab „Ruumipoeetikat”, kuid laiemat Bachelard’i mõtteraamistikku ei tunta. Esiteks võiks tal olla olulisem positsioon XX sajandi teadusfilosoofia mõjutajana, teiseks aga kuulub „Ruumipoeetika” tervesse suuremasse fenomenoloogilisse kujutlusvõime käsitlemise projekti, mille peamisteks teosteks on nelja elemendi (õhu, maa, vee ja tule) „poeetikad”. Kuigi on keeruline tabada nende teoste metodoloogiat või üldmudelit,…
