-
Loomulikult on meil vabadus valida stiili ja märgisüsteemi. Ent vabadusega kaasneb ka vastutus. See tähendab, et kui üks stiil ja märgisüsteem on juba välja valitud, siis peaks seda ka ilusasti ja õigesti kasutama. Keeleinspektsioon ei tükigi härra Pau valikuvabaduse kallale ta suunab selle märgisüsteemi kasutust, mille härra Pau on juba valinud, kuid mida ta vastutustundlikult hallata ei suuda, olgu see suutmatus tahtlik või tahtmatu.
Keeleinspektsioon püüab EPLi…
-
Seda, et ideekavandite konkursi tulemus ei tähenda valitsusele või riigikogule seaduslikku kohustust võitjaks kuulutatud ideekavand teostada, teab Vahtre kindlasti ka ise see teema ilmselt kommentaare ei vaja. Murelikumaks teeb Vahtre pruugitud võimu kasutamise kui loometegevuse kujund, mis on eksitav. Loomingulise tegevuse üheks omaduseks peetakse ju kunstniku vabadust valida oma eesmärke ja vahendeid iseseisvalt see võib mõnikord (kuigi kindlasti mitte alati) viia ta vastuollu üldlevinud esteetiliste või…
-
Nii jääbki mulje, et Eesti ja Tiibet on ajalooliselt, kultuuriliselt ja geograafiliselt ennekõike vastandlikud. Miks läheb siis Tiibetis toimuv eestlastele nii palju korda? Esimene vastus, mis seepeale antakse, näib olevat enesestmõistetav: nii Eesti kui Tiibet on tugevasti kannatanud võõrvõimu toodud diktatuuri, okupatsiooni ja genotsiidi all. Ometi pole asi nii lihtne. Eestlased ei tunne sugugi alati tugevat solidaarsust okupatsiooni või genotsiidi all kannatavate rahvastega. Kurdistani või Palestiina…
-
Siiski on ilmne, et paljusid Eestis perestroika ajal alguse saanud protsesse, mille tulemused mõjutavad meie kõigi igapäevaelu, on siiani põhjendamatult vähe uuritud. Kes selliseid uuringuid peaks läbi viima? Ja kelle huvides üldse on perestroika aja käsitlemine? Avaldatud artiklites vaadeldakse tolle aja murranguid Ungaris, Poolas, Venemaal ja last but not least Eestis. Kõik artiklid on kirjutatud spetsiaalselt Sirbile.
-
Üks perestroika paradokse: kuigi kõik teavad, et see oli läbikukkumine, oli perestroika läbikukkumine, mida kõik ülistavad. Isegi need, kes selle eest vastutasid, paistavad oma täieliku läbikukkumise üle uhkust tundvat. Algsete lubaduste poolest oli tegu muidugi püüdega reformida Nõukogude Liitu ning, mis veelgi olulisem, päästa riik. Partei ideoloogide retoorikas kasutati perestroika sünonüümina ka mõisteid „sotsialistlik demokraatia” ja „inimnäoline sotsialism”. Esimene esines tihemini, kuna teine idee seondus liialt…
-
Selle essee tulipunktis on uus majandusühiskond, mis ei ole enam allutatud Nõukogude riigile nagu enne 1985. aastat, kuid mis pole ka enamikus lääneriikides tuntud kapitalistlik ühiskond. Vasttekkinud majandusinstitutsioonid ja -tegelased ning äritüübid sündisid globaalse kapitalismi ja Venemaa majanduse vastasmõjus, ehkki eeldati, et viimane moondub neoliberaalse projekti embuses iseenesest kapitalistlikuks ühiskonnaks. Pealkirjas osutatud „ettevõtjate tootmine” hõlmab kaht teineteist toetavat protsessi: ettevõtjad loovad end ise ambitsioonidest ja püüdlustest…
-
Ehkki ka vastalised tudengiorganisatsioonid saadeti laiali ja liikumiste juhte arreteeriti, jätkus liikumine ametlike tudengiorganisatsioonide tiiva all, toetudes tudengite kriisiperioodil välja kaubeldud vabadustele. Tudengite opositsiooni võimendas majanduskriis, mis ahendas märgatavalt üliõpilaste töö- ja karjääriperspektiivi. Kuigi sõjaseisukorra kehtestamise järel Poola ühiskond näiliselt rahunes, pidas valitsus vajalikuks spetsiaalse ministrikoha loomist tegelemaks võimalike noorsoorahutustega. Kriisiaegsetel läbirääkimistel välja võideldud kõrghariduse seaduse tagajärjel sai võimalikuks tudengite omavalitsuste loomine, mille egiidi all jätkus…
-
Näiteks Sajó jõe kallastelt leiame kõige suuremate elektrijaamade ja keemiatehastega linnad. Klaasi-, paberi- ja metallitööstus on selle piirkonna ajaloolise rikkuse allikaks XIX sajandi teisel poolel olid piirkonnas õitsval järjel terase tootmine ja söekaevandused, Teise maailmasõja järel lisandusid mitmed keemiatööstuse harud. Linnad laienesid nagu suured urbanistlikud parved, neelates endasse tamme- ja pöögimetsad, hobiaiad ja viinamarjaväljad.
1950ndatel pöörati keskkonnale vaevalt tähelepanu, moderniseerumine pidi tootma industriaalse keskkonna kõrval kaasaegse…
-
Kui Mihhail Gorbatšov avalikustas oma reformipoliitika, käisin veel lasteaias. Kuna ma elasin Soomes, siis ei teadnud ma tegelikult, mida sõna „perestroika” tähendab. 1980ndate lõpus kuulsime koolis geograafiatunnis kolhooside ja sovhooside kohta. Isegi kui Gorbatšov külastas minu kodulinna Oulut, ei mõistnud ma päriselt, mis toimub Nõukogude Liidus.
Eestlastele on tõsiasi, et Nõukogude Liidu lagunemine viis Eesti ühiskonna 1980ndate lõpus suurte muutusteni. Ometi ei võideldud nende muutuste käigus…
-
Meie näituse lähtepunktiks olid lõputud „toore” materjali arhiivid, mille sisuks nn nonkonformistlik kunst Nõukogude Liidus 1980.– 1993 aastani. Kuidas muuta selline kunsti ja dokumendi lasu näituseks ühes XXI sajandi muuseumis? Kuidas kirjutada ühe ajastu ajalugu legitiimselt? Kuidas kujutada seda publikule, kellest enamusel ei ole sellest ajast mingeid isiklikke kogemusi? Sellised küsimused kerkisid, kui koostasime näitust „Toores, küpsetatud ja pakendatud – perestroika kunsti arhiiv”.
Alustame „toorest”. Kui…
