-
Mu iva on osutada, mis allikast, millisest “vaimsest atmosfäärist” see sõna pärineb – tollelt infoühiskonna narrikarnevalilt. Varaseim leitud otsinguvaste on juba oktoobrist 2005, kommentaaris Veidemanni kolumnile, milles ta protestis Langemetsa Sirbi artikli vastu, kus too ründas “kommarisärgi-afääri” järellaines Veidemanni, Ruutsood ja Jõerüüti. Aga esimest korda kerkis väljend kommentaariumitasandilt “päris” ajalehte, s.t arvamuslugude rubriiki möödunud aasta kuumadel päevadel, 4. mai Postimehes Urmas Sutropi artiklis “Toetame oma põhiseaduslikku…
-
Kui tegeliku pornograafia levikul Internetis on kehtestatud mõningaid juriidilisi piiranguid, siis võiksid Eesti Interneti-kommentaare haldavad firmad oma hea nime säilitamiseks luua kas või sümboolsed piirangud kommentaaride lugemiseks ja kirjutamiseks, nagu on teinud Eesti Päevaleht, nõudes sisselogimist. Kuna Delfi portaal on vägagi sõltuv anonüümse kommenteerimise võimalusest, siis võiks too kaaluda hoopis kommentaaride lugemise piirangut, näiteks sisselogimise nõudega. Nii vähemalt ei satu lugema see, kes lugeda ei taha.…
-
Ajakirjanduslik avalikkus tähendab teatud paljundatud valikuid ja tõlgendusi. Ajakirjandust teevad inimesed ja nende käes on tõesti niite ja hoobasid. Interneti-ajastul mõjutab olukorda ka puhas mehaanika: paljundatud tekstide sõnum võimendub, hoolimata kirjutaja moraalsest legitiimsusest või kompetentsusest. Meedia jaburaimaks, kommertsiaalse taustaga valikupõhimõtteks võiks pidada n-ö loodusõnnetuse mudelit: mitte ainult õnnetuste, vaid mis tahes ühiskonnaelu sündmuste serveerimist moel, mis rõhutab sündmuse fataalsust, kriminaalsust, dramaatilist iseväärtust, valgustamata põhjuslikke seoseid ja…
-
Endine gaasivabrik Amsterdami elamurajoonis on ümber ehitatud kultuuritehaseks. Industriaalne keskkond, monumendid ja modernne park moodustavad multifunktsionaalse ruumi kultuuriürituste korraldamiseks ja vaba aja veetmiseks. Kultuuritehase kompleksi kuuluvad gaasihoidlast tehtud kontserdisaal, tosinkond kontorit, ruumid suurte ja väikeste ürituste, baaride, restoranide, kino, teatri jne jaoks. Kristiina Reidolv
Ehkki loomemajanduse mõiste ei tohiks ühelegi kultuurihuvilisele enam võõras olla, ei ole ka arutelu selle sisu üle saanud päris igapäevaseks asjaks. Aeg-ajalt korraldatakse…
-
Erinevad lähenemised, taotlused, mehhanismidLoovuse ja kultuuri iseenesliku väärtuse kõrvale tõusnud kultuuri instrumentaalse tähtsuse tunnustamise tõus sundis arengu kavandajaid mõtlema varasemast konkreetsemalt sellele, kuidas loovuse ja kultuuri kaudu ja abil on võimalik arendada teisi valdkondi ja saavutada muid taotlusi.
On võimalik rääkida nelja tüüpi taotlusest, lähenemisest, mida püütakse saavutada loovuse ja kultuuri arendamise kaudu. Esiteks, majanduslikud taotlused: tõsta konkurentsivõimet, luua juurde töökohti jms. Teiseks: keskkondlik-ruumilised taotlused, mis…
-
Valu on postmodernistliku meediamaailma kujutiste voo üks ligitõmbavamaid teemasid. Negatiivse reaktsiooni nautimine distantsilt saab võimalikuks paljuski tehnoloogia, digitaalsuse ja satelliittelevisiooni kaudu. Need on meediumid, mis täidavad maailma kannatuste, karjete või pitsitusega südames ja samas mingi sõnulseletamatu naudinguga. Valu on üks moodsa maailma kunsti osiseid, mille vahendamisel on oma poeetika ja stilistika. Valu on infoga kaasa antav antihumanistliku maailma boonus ja kõigi õudustega harjunud meelte ergutamise järjekordne…
-
Esmalt esimesest lainest, mis kulges kultuurisfääris paralleelselt taastatud omariikluse ülesehitamisega. Esimese laine muutused olid väga toimekad ja drastilised, lõhkusid paljuski seniseid mentaalsuse põhijooni ning olid ühele osale eesti ühiskonna liikmetele traumeerivad, teist aga innustasid uuenema. Üheksakümnendad algasid vabadusjoovastusega: eestlane olla oli uhke ja hää. Veel reeglistamata vabaduse kaasnähtusena tekkis omakorda arusaam, et mis pole otse keelatud, see ongi lubatud ja edumeelne. Hinda läksid eksperimentaatorid, projektide kirjutajad,…
-
Austades ja tunnustades Eesti rahva läbi aegade peetud võitlust vabaduse ja Eesti iseseisvuse nimel, tähistamaks Eesti Vabariigi võitu Vabadussõjas, mälestamaks iseseisvuse saavutamise ja kaitsmise nimel toodud ohvreid, jäädvustamaks tulevastele põlvedele Eesti omariikluse võõrandamatust ja aegumatust, avaldades lugupidamist kõigile kaaskodanikele, kes on toetanud läbi aegade vabaduse ausamba rajamist, Riigikogu otsustab:
1. Toetada Vabadussõja võidu samba (vabaduse ausamba) rajamist Tallinna Vabaduse väljakule.
2. Teha Vabariigi Valitsusele ettepanek korraldada koostöös Tallinna…
-
2007. aasta suvel toimunud konkursi žüriile esitatud 40 võistlustööst jõudis konsensusega lõppvooru 5 lahendust, praegune võidutöö nende seas. Ehk oleks esiviisik žürii mõnevõrra teistsuguse koosseisu puhul paari-kolme kavandi võrra ka erinenud. Tagantjärele olen üllatunud, kui palju osales nimekaid autoreid, kuid paraku suhteliselt särata töödega. Mis teha, kui viimase 18 aastaga pole vähemalt Tallinnas ei riik ega omavalitsus näidanud head tahet avalikku ruumi skulpturaalsete ja monumentaalsete lahendustega…
-
Kas planeeritavast Vabadussambast saaks pärjapanemise monumenti? Kõige paremini peaks oskama vastata diplomaatiline ringkond. Just siit kostab ennustusi, et kuna samba totalitaarne vorm, väliskuju seostub visuaalselt Euroopa ajaloo kõige kahetsusväärsema episoodiga, hakkavad välisriikide tipptasemel poliitikud sellisest sambast eemale hoidma. Kuidas kujutleda tulevikku vaatavat tipp-poliitikut rahvusvahelises massimeedias asetamas pärga totalitaristliku esteetikaga monumendile? Niisiis, pole kindel, kas me saame Vabadussõja võidusamba näol rahvusvaheliselt konverteeritava pärjapanemise monumendi.
Teiseks haldamine. Meediast on…
