-
Jah, alati sõltub palju sellest, kes ministeeriumi eesotsas on. Võib minna nii, et ühel aastal toetatakse „Õllesummerit”, teisel aastal teatreid ja kolmandal hoopis kontserttegevust. See risk jääb alati, aga kui seda ka ei võta, pole võimalik Eestis kultuuri teha. Igal juhul tekib teatritele pakutud skeemi järgi keskmiselt umbes 10% lisaraha, suurematele rohkem, väiksematele vähem ja seda just palgafondi või inimtööaasta arvestusse.
•••
Statistilisi andmeid on kohustatud riigiasutustele esitama…
-
Kes oli Edgar Kant? Tartu ülikooli rektor aastail 1941–1944. Kadunud Kross kuulutab Kanti „Kallistes kaasteelistes” (lk 80-81) okupatsiooniaja komeediks (mida Ott Kurs erakirjas siinkirjutajale kommenteeris, et eks ülikooli päästmise nimel pidanud Kant sakslastega nii mõnegi klaasi kummutama); okupatsiooni ajal pidas iga teadusloolane vajalikuks aeg-ajalt Kanti pihta mürginooli lasta, eks ikka läände viidud ülikooli varade pärast – aga kas ülikooli varade eest hoolitsemine ei peaks mitte olemagi…
-
Ma tahtsin kirjutada sellest, et Eesti riiki valitsevaid arusaamu võib ju nimetada liberalistlikeks, aga tegelikult on see segu liberalismist, natsionalismist ja kommunismist, peegeldades seda pudru, mis valitseb juhtivate reformarite, endiste teise järgu kommunistlike funktsionääride peas. Aga üle kõige käib arusaam, et riiki peavad juhtima raamatupidajad. Raamatupidaja jaoks on ainult üks maailma konstitueeriv mõiste ja ainult üks tõe kriteerium. See mõiste on lahter ning tõde deebeti ja…
-
Uue muusika huvilised peaksid olema põnevil, sest Tallinna Filharmoonia ja plaadifirma ECM ühise ettevõtmisena on tulemas nelja kontserdiga nüüdismuusika festival „Täiuslik vaikus”, mille kunstiliseks juhiks on Erkki-Sven Tüür. Me teame, et täiuslikku vaikust pole Maa peal olemas. Kosmilises vaakumis on absoluutne vaikus üsnagi tõenäoline, kuid võimalik on ka see, et mida maised kõrvad ei kuule, seda kuulevad mingid „kosmilised kõrvad”.
Festivali pealkiri „Täiuslik vaikus” viitab (nüüdis)muusika piirialadele,…
-
Teatrielu ja eriti selle rahaline külg on niiviisi avaliku tähelepanu alla tõstetud, käibetõena opereeritakse vaidlustes väitega, et teistes Euroopa riikides on normaalne, kui teatripileti keskmine hind on 1% riigis kehtivast arvestuslikust keskmisest palgast. Ja et Eestis kisub see pigem 1,4% kanti. On vaieldud selle üle, kas ehk teatripileti hind koguni liiga madal pole, kui on teada, et iga kuu etenduste piletid müüakse läbi mõne minutiga. Kuid…
-
Sõjanduskirjanduse ja emakeelse sõjaväe puudumine tõi endaga kaasa ka eesti sõjanduskeele närbumise. Puudus keskkond, kus see areneks, ja sihtgrupp, kes seda kasutaks. Nii leitigi end eelmise sajandi viimasel kümnendil olukorras, kus kaitsevägi oli küll taasloodud, kuid sõnavara, milles sõjandusest kirjutada ja mõtteid väljendada, oli napimast napim, aegunud või mõnes valdkonnas üldse puudu. Pealegi asendus praktilise sõjanduse vallas vene keel õige kiiresti inglise keelega, mille mõju eesti…
-
On ühiskondliku olemise vältimatus, et abstraktsioonid saavad tähtsamaks kui vahetu inimlik eksistents. Sotsiaalse arvumaagia sihiks on anda kodanikele kujutlus kollektiivse eksistentsi mõttekusest, täidetusest ja intensiivsusest. Samas ei kao kusagile ka argiteadvuse tasakaalustav skeptiline hoiak võimukate sotsiaalsete abstraktsioonide suhtes, ning igatsus vahetu olemise järele. Alati leidub ka liikumisi, vaimutrende ja äriprojekte, mis püüavad seda vahetut olemist rehabiliteerida, inimestele tagasi anda või kasulikult müüa. Mingit laadi autentsuse saavutamine…
-
Kõiki nimetatud teoseid ühendab teatud lähenemisviis: vaadatakse eelkõige n-ö „suurt pilti”, keskendutakse peamiselt tipp-poliitikutele, väejuhtidele, sellist kirjandust lugedes korduvad nimed nagu Rokossovski või Guderian, sellised teosed on tulvil diviiside ja kompaniide numbreid, üksuste liikumisi, statistikat. Palju vähem leidub kirjandust, mis püüab selle inimkonna ajaloo vahest jubedama peatüki käsitlemisel vaadata lähemalt neid miljoneid, kes jahvatati poliitikute ja väejuhtide tahte vahel pulbriks. Tõsi, näiteks Beevor räägib põhjalikult miljonitest…
-
„Korpusepoistes” uurimise alla võetud eestlaste osalus Teises maailmasõjas on suuremal või vähemal määral olnud viimastel aastatel pidevalt avalikkuse huviorbiidis ning meedia tähelepanu keskmes. Ja kui seni on kõige rohkem kirjutatud eestlaste osalusest Saksa poolel, siis nüüd on sihiks käsitleda vastaspoolt: eestlasi Punaarmees. Kogumiku teema fokuseerib täpsemalt raamatu alapealkiri: „Eesti sõjamehed 22. eesti territoriaalkorpuses ja 8. eesti laskurkorpuses Teises maailmasõjas aastatel 1940–1945”. Raamatu sisuga tutvudes selgub siiski,…
-
Eks sõjaeelsegi Eesti Vabariigi haritlaskond maadelnud samade probleemidega, selgitades oma vahekordi vähemustega ja naaberkultuuridega, Euroopaga (vrd 1923. aastal ilmunud raamatuga „Mõtteid valmivast intelligentsist”, 1928. aastal ilmunud kogumikuga „Dünamis I. Mõtteid Võitlevast Vabariigist” või kogumikuga „Kultuuri ja teaduste teilt”, mis ilmus aastal 1932). Ajastute sisemine loogika ei pruugi aga sarnaselt korduda. Küsimus eesti kultuuri väljavaadetest tõusis tollal tuntavalt vasakpoolse (kristlikust kuni punakani) haritlaskonna hulgast, saades sõnastuse Tarveli,…
