-
Ametlikel andmetel viibis 1946. aasta lõpus Saksamaa DP-laagrites (DP ehk emigreeruma sunnitud isik) 31 221 eestlast, kellest veidi üle poole (53%) paiknes USA tsoonis, 43% Suurbritannia tsoonis ja ülejäänud neli protsenti Prantsuse tsoonis. SS-üksustes teeninud eestlasi oli Saksamaal orienteeruvalt 2000. Eestlaste seisukohalt olid Ühendriikide ja Suurbritannia tsoon eelistatumad, kuna nende riikide valitsused ei tunnistanud Eesti annekteerimist. Tihti lähtusid taustakontrolli (screening) läbi viinud ametnikud oma seisukohtadest, poliitilistest…
-
Kas lauljad õpivad võrukeelseid laule hea meelega? Kas on vaja ka seletada, mida üks või teine sõna tähendab?
Mina juhatan koolis lastekoori ja segakoori, samuti täiskasvanute segakoori Hilaro ning „Uma pido” meeskoori. Suuremaid elamusi oligi see, et kui hakkasin neid laule koolis õpetama, siis algul ikka küsisin, kas on vaja tõlkida, aga selgus, et polegi vaja. Paari üksikut sõna terve repertuaari peale vahest. Näiteks laulusõnades „Leelokõnõ, laulukõnõ,…
-
Lõviosa üheteistkümnest laululoojast eelistas oma laulud ette kanda ise, pillid olid selgelt saatefunktsioonis. Oluline oli hääl ja selle erinevates kvaliteetides ja kooskõlades esile tõusvad nauditavad nüansid, näiteks Minna Hainsoo leelokoori hea traditsiooniline mitmehäälsus, Mari Kalkuni ja Triin Normani helged lauluseaded ja Aapo Ilvese kurgulauluvürts.
Tegevuskunsti-esitusega säras endine Urvaste postiljon Contra, kes Jaan Pehki viisi ja kitarri saatel oma tuntud headuses vimkaga värsid rahvale sõna otseses mõttes…
-
Alates tänasest algusega kell 16 ja 19.30 linastub Tallinna kinos Sõprus (tartlased nägid filmi juba kolm nädalat tagasi) dokumentaalfilm „Lotmani maailm”. Režissöör Agne Nelk, stsenaristid Rein Pakk ja Agne Nelk, animaator Rait Siska (vt ka lk 18).
-
Et aga põlvkivisektor on oma ülimuslikkuses valitsuse ja põhiseadusliku võimu ees veendunud ja kindel, selle kohta pole vaja tõendeid kaugelt otsida. Oma finantside 2007. aasta aprilli-detsembri vahearuandes teatab Eesti Energia häbenematult: „Viimase 12 kuu põlevkivi toodang moodustab 15,5 mln tonni. Eesti Energia kontsern jätkab põlevkivi kaevandamist ja sellest elektri tootmist ka tulevikus. Lisaks planeeritakse laiendada põlevkivist õli tootmist ning leida maavarale ka teisi kasutusvaldkondi.” Kuna prognoosid,…
-
Kas ja kuidas, kelle tarvis ja milleks me seda aastapäeva aga õigupoolest tähistama peaksime? Jättes selle vajalikkuse küsimuse praegu lahtiseks, võib osutada, et esmajoones seostub selle tähtpäevaga nimetamise probleem. 800 aastat Eesti ristiusustamisest? Aga kui ristiusk oli Eestis selleks ajaks juba mõningal määral tuntud? Ehk siis juba 800 aastat Eesti kirikut? Kuigi, selleks oleks olnud õige aeg eelmisel aastal, nimetati ju esimene piiskop siinmail ametisse 1207.…
-
Moderaator prof emerit Enn Tarvel (Stockholmi ülikool)
Prof emer James Brundage
(Kansase ülikool), „Henrik ja keskaegne kroonikakirjutus”.
Prof Lars Boje Mortensen
(Lõuna-Taani ülikool), „Henrik keskaja ladina kirjanduse kontekstis”.
Dr Tiina Kala (Tallinna Linnaarhiiv), „Henriku kroonika ajaloomõtte teenistuses: editeerijad ja editsioonid”.
Dr Jaan Undusk (Underi-Tuglase
Kirjanduskeskus), „Sakraalne
ajalugu, profaanne ajalugu:
Henriku piiblikasutusest”.
Reede, 23. mai
Moderaator dr Alan V. Murray (Leedsi ülikool)
10.00 – 11.00 dr Christopher Tyerman (Oxfordi ülikool),
„Henrik ja ristisõjaideoloogia”.…
-
See Richard Wagneri kauneim ooper on lihtsasti ümberjutustatav: armunute äpardunud enesetapp. Kolm ja kolmveerand tundi suremist.
Nimitegelastele kulgeb sündmustik unenäolises maailmas, ebareaalsuses. Nad on läinud surma ning oma teada maailmale surnud. Neil pole taganemisteed – nad on iseendki juba seljataha jätnud. Nad viibivad psüühilises elemendis, kus väline elu on veel ainult mälestus ja mälestuste mälestus.
Kumbki laulab peamiselt iseendast. Tristan sarnaneb metsisekukega, kes armumängu ajal häälitseb nii ennastunustavalt,…
-
Andmete ilustamine pole ka vabas maailmas tundmatu. Kuid kindlasti ei taba ärevushäired üht normaalset riigivalitsust iga ühekordse normist (ootusest) kõrvalekalde puhul. Näiteks maksulaekumistes. Kevadises Eestis paistab vastupidi olevat. Muidugi, kui arvamusküsitlused näitavad, et toetus enesepiitsutamisele (negatiivsele lisaeelarvele) on suur, siis ruttab valitsus seda nõudlust ka rahuldama. Suutmata seejuures selgelt öelda, milline on olnud mõttetu osa majandustegevusest, millised need tooted ja teenused, millele enam ostjat ei leidu…
-
Kavandatuga võrreldes kaotab kultuur rahandusministeeriumi eelnõu järgi eelarvelist raha 231 miljonit krooni. Mida see kaotus kultuurielus kõige rohkem mõjutab?
Lepime kokku, et räägime konsolideeritud eelarvest, sest see ei sisalda asutuste sisekäivet ja annab ühese lähtepunkti.
Kultuuriministeeriumilt nõuti 189 miljoni kroonist kärbet, tänane kärpesumma on siiski 170 148 778 krooni. See summa sisaldab kärpeid nii 2008. aasta eelarvest kui ka 2007. aasta jääki summas 867 231 krooni.
Täpsemalt seletatuna…
