-
Võimatu on öelda, kes neist teeb kõige tähtsamat tööd. Võib muidugi väita, et riigiarhiivis ennistatud Tartu rahulepingu nn suveniirkoopia, millel rahuläbirääkimistel osalenud meeste originaalallkiri; mis Nõukogude okupatsiooni eest läände põgenedes kaasa võetud ja vabariigi New Yorgi peakonsulaadi fondist 1990ndate teisel poolel Eestisse naasnud, on tähtsam kui näiteks OÜ Mandragoras restaureeritud sõdurpoiss Armini märkmik, kuid tegelikult sõltub kõik ikkagi sellest, mida me neilt esemeilt ootame. Kas tahame…
-
Belgia kuningliku kultuuripärandi instituudi materjalide ja tehnikate laboratooriumi juhataja, rahvusvahelise muuseumide organisatsiooni konserveerimiskomitee (ICOM-CC) juhatuse esimees
Kuidas hindate tänavust Baltimaade konservaatorite VIII konverentsi „Säilitamine ja konserveerimine XXI sajandil. Teadmistest oskusteni”, mida peeti Kumu auditooriumis 7.–9. V.
Baltimaade konservaatorite konverentsi pikaajalist korraldamise traditsiooni võib pidada üheks olulisemaks osaks kultuuri- ja kunstipärandi uurimises ja konserveerimises Balti riikides: see peegeldab nimetatud piirkonna geograafilisi, klimaatilisi, ajaloolisi ja kultuurilisi seoseid. Eesti, Läti…
-
Seda on ilmselgelt liiga palju, seda enam, et kõigis neis raamatukogudes ei suudeta tagada nõuetele vastavat teavikute säilitamist.
Selle aasta alguses viis riigikontroll teadus- ja arhiivraamatukogudes läbi auditi, mille käigus hinnati raamatukogude säilitustingimusi. Mitmes arhiivraamatukogu funktsiooniga raamatukogus on hoidlad vanad ja renoveerimata, õhupuhastus- ja kliimasüsteemid ei tööta, hoidlate riiulid ei vasta nõuetele.
Trükiste pikaajalise säilitamise nõuetele vastavad vaid rahvusraamatukogu ja kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu uued hoidlad. Hoidlate renoveerimist kogude parema…
-
Miks peaksime meie, kaks kunstiajaloolast, kes vaevalt oskame skalpelli ja pintslit käes hoida, rääkima konserveerimisest-restaureerimisest?
Ega peagi. Vahel mulle tundubki, et oleme võtnud vanema õe või venna rolli, mis õigupärast ju kunstajaloole kuulubki ja millest selle tõttu on ka raske loobuda. Raske on tunnistada, nii endale kui teistele, et kusagil renessansi algusaegadel sündinud ühemunakaksikutel – nii uuel itaalia keelel kui vulgata puhastamisel kujunenud ladina keelel (nii…
-
Eksponaatide ajaliste piiride nihutamiseks XVII sajandi lõpust meie kaasajale hästi lähedale oli lisaks muuseumivaradele näitusele palutud tänapäeva kunstnike Jaak Arro ning Lauri Sillaku ateljeedest mõned värsked näited.
Klassikute ja mainekate meistrite nimekiri kujunes esinduslikuks ning väärikate teoste algsed raamid olid huvitav uurimisobjekt nii spetsialistidele kui ka näitusekülastajale. Juba materjalide valikul oli teada selle aasta XXVII Tallinna vanalinnapäevi läbiv kultuuride kohtumise temaatika ning seepärast oli koondatud Eestimaaga seotud…
-
Toodud näited varakambrist peaksid küllap veenma selles, et Tallinna Linnaarhiivi kogud on väärt süstemaatilist esitlemist laiemale üldsusele ning et huvilised väärivad võimalust nendega tutvuda. Arhiivis käibki sagedasti külalisi, kel soov säilinud haruldusi oma silmaga näha: kooliõpilasi, keele- ja ajalootudengeid, ajaloolasi, arhivaare jpt nii Eestist kui ka välismaalt. Aastane ekskursioonide arv on viimastel aegadel ikka püsinud 30–35 ümber. Linnaarhiiv on oma kogusid alati meelsasti näidanud, kuid seejuures…
-
Sellisest igapäevase töö vastuolulisusest, kus kõrvaltvaatajale sageli nii märkamatuks jääval käsitööl on tegelikult väga suurt tähtsus, tuleneb muuseumi konserveerimis- ja säilitusosakonna töö keerukus: selle osakonna spetsialist saab töötada hästi ainult siis, kui armastab piiritult oma peentööd ning tunnetab selle töö vajalikkust ja tähtsust, kultuuripärandi terviklikkusest lähtuvalt. Kahjuks kipume seda sageli unustama ja oleme üldse sellele liialt vähe mõelnud.
ERMis on väga tublid puidu-, tekstiili-,metalli- ja ka nahakonservaatorid.…
-
Aprilli lõpus peeti Eesti Rakenduslingvistika Ühingu IV aastakonverents, kus põhiteemadeks oli töö keelekorpustega ja võõrkeelte õpetamine. Informaatikuna vaatan eesti keelele mõneti teistmoodi otsa, kui seda siiani on teinud eesti filoloogid, raallingvistid ning keeleõpetajad. Eesti rahvuskeel tekkis XIX sajandi teisel poolel ning tagab suhtlemisvõimaluse kõigil elualadel (EE). Keelt võib tükeldada õige mitmeti. Erialasest kallutusest tingituna vaatlen lähemalt seda jaotust, kus kirjakeel loetakse koosnevaks üldkeelest…
-
Hea oskuskeel sünnib peaasjalikult akadeemilises ümbruses, nii on programmi oluliste täitjatena silmas peetud kõrgkoole, Eesti Keele Instituuti ning teisi teadus- ja arendusasutusi, erialade terminikomisjone ning kaht rakenduslingvistilist mittetulundusühingut – Eesti Terminoloogia ühingut (Eter), kelle kaudu kaasatakse terminitöösse muid riigiasutusi, samuti väikseid töörühmi, ja Eesti Rakenduslingvistika Ühingut. Rahakasutust ohjab programmi juhtkomitee, kus on esindatud enamik olulisi asutusi: Jüri Valge (Haridus- ja Teadusministeerium), Tiiu Erelt (Emakeele Selts), Ülo…
-
Sõna profiit ei kõlba, sest see tähendab ’kasum, (puhas)kasu’. ÕS 2006 järgi saab profiiti lõigata või lüüa (artiklis profiit on näitelause „Lõikab, lööb tehingust profiiti”).
Jääks üle madalat profiili hoidma, ent seegi on parem kõrvale heita. Nimelt on eesti keeles palju muid väljendeid, mis on täpsemad kui inglise väljendi keeps a low profile sõnasõnaline tõlge. ÕSi artiklis profiil on antud kolm asendusviisi: jääb tagaplaanile (NB! mitte „tahaplaanile”),…
