-
Minule teeb lihtsa inimlikkuse varjamine ja alavääristamine haiget. Ehk on just see kaudselt põhjuseks, miks otsustasin eestimaalase õnne tajumisest doktoritöö kirjutada. Kuigi, ka minu teema täpsustamisel muutus sõna „õnn” väljendiks „isiklik heaolu”, mis tundub kõlavat sisukamalt ja väärikamalt.
Hiljuti uurisin Internetis uuringupanka World Database of Happiness. Näiteks Happy Planet Indexi puhul (esindatud üle 170 riigi) on Eesti tagant kolmas. See näitab, kuivõrd madala enesehinnanguga ja õnnetud…
-
Mis asjad need on, mida me iga päev taotleme ja mille omamist me hea eluga seostame? Juba kaks ja pool tuhat aastat on nimekirjas olnud tunnustus, võim, rikkused ja raha ning ilu ja tervis. Aristoteles ja Platon lisavad siia ka sõpruse ja kõrge päritolu: Aristoteles ütleb otse välja, et ilma sõprade ja hea sugupuuta pole kuigi hästi võimalik õnnelik olla.
Tänapäeval oleme harjunud mõtlema, et tunnustuse, võimu,…
-
Veel piisava täpsuseta teadusharuKõigil läänemaadel on majanduskasv olnud viimase 200 aasta jooksul üüratu, meie elatustase on parem kui kunagi enne. Meil on materiaalseid hüvesid rohkem kui kunagi varem, me oleme saavutanud seatud eesmärgid. Tänapäeval elavad läänemaadel ka vaesed sellise külluse ja võimaluste keskel, milleks mõne mõõdupuu järgi oli keskajal võimalus vaid kuninglikust soost inimestel. Maailma rikkaim mees Rothschild suri XIX sajandil sellise väikese mädavistriku kätte, mida…
-
Mis on hea elu?
Rääkides õnnest, tekib hulgaliselt küsimusi. Miks on mõned inimesed õnnelikumad kui teised? Kas on olemas õnne valem? Kas mõned inimesed sünnivad õnnegeeniga? Kas raha eest saab õnne osta? Kuidas on omavahel seotud tervis ja õnn? Vastamaks nendele küsimustele on muidugi kõigepealt vaja määratleda, mis on see õnn ja õnnelikkus. Aastatuhandete jooksul on filosoofid arutlenud selle üle, mis siis ikkagi on hea elu ja…
-
Läänemaailmas on juurdunud indiviidist lähtuv käsitlus. Mida rohkem inimene silma paistab, seda enam on põhjust juurelda tema õnne üle. Esimesed selged tähelepanekud isikupära kohta tehti XIX sajandi teise poole Ameerika kirjanduses ja teoloogias. Seal rõhutati üksikisiku tugevust ja tema eneseteostamise võimalust: õnne ja edu osaliseks saavad need, kes usuvad endasse ja natuke ka jumalasse. Seda laadi käsitluste puhul on inimese tahe vaba.
XX sajandi esimest poolt iseloomustas…
-
Nii nüüdki. Ei mahu kultuurielu linnadesse ära. Täna käivituvad tõe ja õiguse otsingud Järva-Madise soodes Tallinna Linnateatri „Wargamäe Wabariigiga”. Neljaosalise maratonetenduseni jõutakse nädala pärast laupäeval. Järvakandi sooserval möllab täna ja homme (13.-14. VI) „Rabarock”. Esmaspäevast jaanilaupäevani (15.–23. VI) vältav Suure-Jaani muusikafestival tipneb aga päikesetõusukontserdiga 23. VI kell 03.00 sõna otseses mõttes soosaarel, Hüpassaarel. Soos toimub. Sohu, marss!
Soolaugastel
Gustav Suits
Täis laukaid sügavaid on soode süli.
Kas on neis roostevesi,…
-
Õigupoolest valitses lihtsalt üks teine laulukultuur, vanema rahvalaulu oma, aga see oli rohkem reerautamine, mida polnud hästi võimalik kooriga ette kanda, kuni keegi (Hermannist Tormiseni) polnud seadeid teinud. Laulukooride asutamine ning laulukultuuri vahetus oli eestlaste ühistegevuses murrangulise tähendusega, midagi võrreldavat ristiusustamisega XIII sajandi alguses. Paradoksaalselt aga pidid just koguduste kaudu uue kultuuri maaletoojad, eesti soost kirikuõpetajad eesotsas Jakob Hurdaga ise ka hoolitsema paganausu (vanema rahvalaulu) säilimise…
-
Lennart Meri on öelnud, et Eesti 3600 kilomeetrit pikk rannajoon on „kõige olulisem tegur, mis meid eristab ajaloolisest Moskva riigist” („Poliitiline testament”, lk 26). Meri lisab Karl Marxi üldistuse, mille järgi Ida-Euroopas „slaavlased piirdusid sisemaaga ja jätsid rannikud mitteslaavi hõimudele” – leedulastele, eestlastele (Marx meid küll ei maini) ja soomlastele Läänemerel ning tatarlastele Musta mere ääres (samas, lk 27).
Väike ja maailma mastaapides tähtsusetu, Eesti jääb tavaliselt…
-
Moraaliküsimused on inimese isikliku vastutusega seotud valdkond. Praegu ei saa inimese isiklikust vastutusest ühiskonna või lähedaste ees väga veenvalt kõnelda, sest see ei klapi liberalismiparadigmaga, kuigi on rahustav retoorikavõte, kui piirideta vabadus juba liiga palju ühiskondlikku saasta ja kaost toodab.
Vanadel aegadel moraalikategooriatega lahatud probleeme käsitletakse täna asjalikes suure plaani kategooriates. Näiteks, et mitmeharuline lõbutööstus kahjustab inimressurssi, mis toob kaasa ka suured majanduskahjud. „Inimressurss”, kes koguprodukti…
-
Tallinna ülikooli antropoloogiaprofessori Lorenzo Cañás Bottos avaldas oma Manchesteri ülikoolis kaitstud doktoritöö ingliskeelse monograafiana „Vana koloonia mennoniidid Argentinas ja Boliivias. Riigiloome, religioossed konfliktid ja tuleviku kujutlemine”. Autor analüüsib selle XVI sajandil Madalmaadel asutatud ja sealt hiljem välja rännanud protestantliku usulahu näitel rahvusriikide-ülese ühtse kristliku kogukonna loomisprotsessi ja tuleviku kujutlemise viise, mis annavad võimaluse teha üldistusi näiteks rahvusriigi- ja kogukonnaloome, riigi ja üksikisiku suhete jpm kohta.
Kuidas see…
