-
Rimski-Korsakovi konkurss ja rahvusvahelisus ? kuivõrd tunnetavad teiste maade solistid vene muusikat?
Kuna Rimski-Korsakovi konkurss on nimeline, siis on tema loomingule seal pühendatud ka suurim tähelepanu. Mis tähendab, et konkursi kõikides voorudes tuli laulda tema teoseid, sealhulgas ka ooperiaariaid kolmandas voorus. Ja et konkurss on juba kuues, on välja kujunenud ka oma traditsioonid.
Muidugi, peale Rimski-Korsakovi esitatakse seal teisigi vene heliloojaid, eelkõige palju T?aikovskit ja Rahmaninovi, mis teeb…
-
Mäletan, kui The Eagles tegi üheksakümnendail unplugged-kontserdiga comeback?i. See pilt, mis Eesti Keeltest plaadiümbrise sisemusse peidetud, meenutab natuke toda sündmust, kitarristide olemine ja ilmedki kuidagi. . . . isegi koomiliselt. Sellega sarnasused õnneks piirduvad, sest Eagles on ses mõttes õnnetu bänd, et neil on harva õnnestunud maagiat tabada, see kamp siin istub aga nõiduse soonel.
Mind võiks süüdistada melanhoolias (melanhoolia on ju kuritegu ja luuserlus, ohhoi, sellega juba kuskile ei…
-
Rein Rannap on eesti muusikamaastikul efektne värvilaik ja stiililiselt on teda raske kusagile ?kasti panna?. Hiljuti ilmus Rannapilt uus klaveripaladega plaat ?Tantsib klaveril?, kus on tema looming ajavahemikust 1979 ? 2004. ?Kui ma midagi klaverile kirjutan, siis peab see olema klaveripärane ja kuulajale peab ka saama selgeks, et miks just mina siin ja praegu seda muusikat teen, ning miks just nii. Et igas hetkes peab olema…
-
Nii oli pealkirjastatud ERSO heategevuskontsert Tallinna lastehaigla toetuseks ja see toimus 17. XII Estonia kontserdisaalis, dirigendipuldis Olari Elts. Kui puldis on Elts, siis võib mürki võtta, et programm on huvitav ja mõtestatud. T?aikovski Sümfoonia nr 1 g-moll op. 13 ?Talveunelmad?, kontserdi peateos, ei ole mängukavas kuigi sageli mitmel põhjusel. Esiteks on ju autoril veel viis sümfooniat ja nende seas ka IV, V ja VI sümfoonia, millised…
-
Tema teine eelis: usaldusväärne klaverimängutehnika selle rängimas mõttes ? kiiruses ja ühtluses. Seega on Hando Nahkur käsitöönduslikult omandanud väga kindla eelise teiste noorte kolleegide ees, kellel on selles osas veel veidi arenguruumi (Sten Lassmann, Irina Zahharenkova).
Kolmas eelis tuleneb osalt ka eelmisest ja, mis seal salata, siinmail on see siiski haruldane, nimelt lavaline kindlus. Nagu laitmatult töötav arvutiprogramm, mille edukas installeerimine pianisti on (kardetavasti!) ülirohke harjutamise tulemus.…
-
Portreteerimaks muusika-aastat 2004, kus (sarnaselt eelneva ning loodetavalt järgnevaga) on juhtunud nii palju, tuleb teha väike valik heitmaks pilku järgmistele jõujoontele: kellele meie muusikuist on see aasta olnud eriline ja mille poolest?
Muusikas (erinevalt spordist) pole võistluslikus tähenduses kaotajaid, ent võitjaid, vähemasti rahvusvahelistel konkurssidel ometi on. Lõppev aasta oli selles mõttes eriti tähendusrikas meie noortele pianistidele: Mihkel Polli (I preemia Rina Sala Gallo nimelisel konkursil Itaalias) ning…
-
Eesti heliloojatel oli detsembri teine nädalavahetus sündmusterohke. Heliloojaid ja muusikateadlasi koondav selts Eesti Heliloojate Liit tähistas oma 80. sünnipäeva. Kas alustamise ajaks lugeda aastat 1924 (asutati Eesti Akadeemiline Helikunstnike Selts), 1944 (Eesti NSV Heliloojate Liit) või 1991 (Eesti Heliloojate Liit), ei oma siin muud kui vormilist tähtsust. Selge on see, et eesti heliloojad ja muusikateadlased on juba mõnda aega tundnud vajadust koonduda ühte organisatsiooni, et propageerida…
-
Üritused jagunesid ?anrite kaupa (?Experiment?, ?Traditional?, ?Music and Words/Images/Space?, ?Öökohvikontsert?, ?Põhjala ja maailm?), ka festivaliraamat pakkus essee iga teemajaotuse kohta. Kaasatud olid Taani Raadio SO ja Sinfonietta, Malmö ja Helsingborgi SO, enamuses kammerplaanis kavad, millest köitvamate hulgas mammutkontserdid ?Changing Places? (kõigis kolmes linnas). Alustati Taani Rahvusgaleriis: külalistena olid kohal Kammerensemble Neue Musik Berlin ja Birmingham Contemporary Music Group, samuti norralaste Poing ja Vertavo Quartet, dirigent Ed…
-
Suur publikuhuvi räägib jätkuvast sümpaatiast Peeter Vähi ärgitatud idamaade muusika vastu. Seekordseks ärgitajaks oli Anu Ruusmaa, konkreetsemalt kuulsa koto-mängija Etsuko Takezawa CD, mille kümnest palast valis koreograaf tantsuks välja neli.
Jaapanlanna andis Ruusmaale lahenduseks absoluutselt vabad käed, enamgi veel: vastavalt kontseptsioonile sobitas ta oma suurest repertuaarist juurde kolm uut numbrit, tekitades nii sisutervikliku tunniajalise kompositsiooni. Sestap poleks vajagi neid puhtmuusikalisi lugusid eraldi käsitleda, kui mitte üks neist…
-
Neil kahel õhtul oli võimalus sisse põigata XIX sajandi algusesse, mil Beethovenit tunti eelkõige pianistina ja ta üritas tihedas konkurentsis läbi lüüa, hoides kiivalt endale oma loomingut, mis tagas talle tähelepanu. See oli kui retrospektiiv Beethoveni loomenatuuri arengulukku.
Esimesse õhtusse mahtusidki esimesed kolm kontserti, mille valmimise aegu oli Beethoven tuntud eelkõige pianistina, ehkki III klaverikontserdi esitamise aegu oli Beethoven jõudnud juba kirjutada kaks sümfooniat. Viimased kõlasid koos…