-
Küllap see on minust pisut häbematu nii omamehelikult kutsuda selliseid tõelisi aristokraate kui Igor Stravinski, Nikolai Aleksejev ja Sergei Prokofjev, kuid see tuleb vaimustusest. Need härrasmehed olid võimsad tegijad eelmise reede kontserdil ning ERSO ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor nende väärilised.
Tuleb alustada sellest, et kõlas Igor Stravinski (1882–1971) viimase oopuse „Requiem Canticles” (1966) esiettekanne Eestis, esitajateks ERSO kõrval Eesti Filharmoonia Kammerkoor (koormeister Mikk Üleoja) ning solistid Iris…
-
Kontserdi põnevushetked olid muidugi meie säravate pianistide kuulamise võimalus ühel õhtul: Mihkel Poll oma võluvas verisulises nooruses ning sealjuures juba hea tervikutaju ja meeleolude edastamisega Tšaikovski „Mõtiskluses”; romantiline Ralf Taal, kellelt kõlas enesestmõistetava elegantsi ja pillitajuga Liszti „Õhtused harmooniad”, ning viimasena pillikäsitluse absoluutne suverään – Ivari Ilja ja Eduard Tubina „Ballaad Mart Saare teemale”. Tema võime viia kuulaja enesega kaasa esimeste bassikäikudes algava sugestiivse teemaga, siis…
-
Kuidas niisugune eesti muusika projekt teoks sai, pealegi veel kiievlaste armastatuimas oreli- ja kammersaalis?
Ettevõtmine sai teoks tänu Eesti saatkonna inimestele, sest Ukraina muusikud algatasid selle meie saatkonna kaudu. Huvi Eesti ja meie kultuuri vastu on Ukrainas väga suur! Eestiga seonduv – inimesed, muusika – on seal kõrges hinnas, heliloojatest eelkõige muidugi Pärt. Nad on ka Arvo Pärdi autoriõhtuid korraldanud. Ma püüdsin valida niisuguse kava, mis oleks…
-
Kontsert algas Annaliisa Pillaku etteastega ning Tšaikovski lauludega „Istusime sinuga. . . .” op. 73 nr 1, „Mustlanna laul” op. 60 nr 7 ja „Mispärast?” op. 6 nr 5. Laulude järjekord on valitud kahanevas kronoloogias ja esimene pärineb lausa helilooja surma-aastast ning teda vallanud üksindusest. Kuid sellest painavast tundest jutustab küll vist kogu autori laululooming, kuidas neid ka ritta ei sea. Hästi viimistletud ansambel pianistiga on vokaalmuusikas suur väärtus ja see omadus andis ennast tunda…
-
XIX barokifestivali avakontsert oli pealkirjastatud kui „Pidu teatris”, selle esimene vaatus toimus Prantsuse õukonnas ja Versailles’ teatris ning teine vaatus pea samal ajal Inglismaal. Tol kaugel ajal viljeleti väga huvitavaid žanre nagu näiteks ballettkomöödiad, heroilised ja koomilised pastoraalid ja ooperballetid. Need kõik nägid ilmavalgust Jean-Baptiste Lully (1632–1687), Jean-Philippe Rameau (1683–1764), André Campra (1660–1744) sulest Prantsusmaal ning semiooperid (poolooperid) Inglismaal Henry Purcelli (1659–1695) loominguna. Vähem tuntud on…
-
12-liikmeline ansambel I Virtuosi Italiani tõi publiku ette väga eredalt barokkmuusika suurimad väärtused: pretensioonitu, ülevoolava rõõmu ja sädeleva, fantaasiarikka esituse. Ja millega veel üks vint peale keerati – mina isiklikult sain esimest korda kuulda palju mängitud Vivaldi „Aastaaegade” humoorikat esitust! Kui juba nii kuulus ja kõrgtasemel seltskond mängib palju esitatud teost, peab selles olema midagi, mida tasub avastama minna. Paljutõotavad interpreedid ja kerge kava tõid kokku…
-
Inspireerituna koostööst Kaspars Putniņšiga on Bryars RAMile pühendanud kuus teost, mis kontserdil ka ette kanti. Meeskooriteosed „Lauda 31” ja „Lauda 32”, mis põhinevad keskaegsetel itaalia vaimulikel lauludel (lauda), on kirjutatud 2006. aastal. Vaatamata lauda algsele ühehäälsusele on Bryars lisanud väga austavalt algmaterjali suhtudes sellele hääli. Sündinud muusika kõlas RAMi esituses peenelt ja sisukalt. Iga sekundintervalli vahetus võimaldas kuulajal siseneda sootuks uude harmoonia kaudu avanevasse kõlaruumi.
Gavin Bryars, keda mitmete…
-
1969. aasta kuulsast Woodstocki festivalist oli möödunud aasta, kui meedia vahendusel hakkasid noored esmakordselt märkama mingit ennekuulmatut, salapärast, kuid vastupandamatut muusikat. See kõlas, nagu oleks meloodiad mingist metallkolakast kokku tagunud massiivne tööstusagregaat ja laulutekste oleks põrgu põhjast maa peale kisendanud vanakurat ise. Kui see uus sound oli lõpuks oma vallutusretke sooritanud, leidus talle ka nimi – heavy metal. Leiutajaks briti ansambel Black Sabbath.
Tagasivaadates polnud Black Sabbath…
-
Käesoleva kontserdihooaja „Strata” talvekontserdi kava koosnes Prokofjevi Sümfooniast nr 1 „Klassikaline” op. 25, Mendelssohni Viiulikontserdist op. 64 ning Tšaikovski Sümfooniast nr 1 op. 13 „Talveunelmad”. Kõrgetasemeline orkester, väljapaistev solist ning klassika kullakihti kuuluv kava täitsid Estonia saali publikuga otsast ääreni. Kuna tegemist oli teostega, mis elavad oma populaarsuse tõttu muusikamaailmas täiesti iseseisvat elu, ei tahakski laskuda detailsesse analüüsi, vaid peatun pigem üldisemal.
Erarahastusel toimiva PSO juhtimine on Anu ja Kadri Talil õnnestunud…
-
26. I oli Kadrioru lossis järjekordne „Akadeemilise kammermuusika” õhtu, kus seekord siis esinejateks Tallinna Keelpillikvartett (1984) koosseisus Urmas Vulp, Olga Voronova, Toomas Nestor ja Levi-Danel Mägila. Afišil oli välja hõigatud kaks autorit: Arvo Pärt ja Ludwig van Beethoven. Kavalehelt võis lugeda, et Pärdilt teos nimega „Summa” (1977/1991) ja Beethovenilt Kvartett nr 14 cis-moll op. 131 (1827). Midagi hakkas paika nihkuma, kui teada, et Pärdi „Summa” keelpillikvartetile on versioon…
