-
Lassmanni tegevust võiks võrrelda kaheharulise puuga: üks tüvepool kuulub pianistlikule tegevusele ning teine Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (kunagise Tallinna Riikliku Konservatooriumi) ametipostidele, mille hulka kuulub lisaks õppejõustaatusele 1992. aastast ka rektori ametinimetus. Tugev puu jõuab kanda veel mitmeid haruoksi, mida kinnitab pianisti üldine lai huvide ring ning tegevus kõikvõimalike ühingute ja liitude juhi või liikmena. Muusikutee kõrval on Lassmannil olnud noorusest peale tähelepanuväärne suhe ka ornitoloogiaga.
Kontserdil…
-
Lähen kontserdile! 1. aprillil on Viini Musikvereinis sealse Staatsoperi hetkel ühe nõutuma bassisolisti Ain Angeri sooloõhtu, selline klassikaline Liedabend Mussorgski ja Schuberti teostega. Lisaks kammermuusikaelamuse saamise kihule tõmbab mind sinna kontserdile ka kohustus korraks kummardada. Nimelt on mul olnud au ja ühtlasi rõõm kirjutada Aini tellimusel sellesse kavasse paar uut laulu. Saab kuulda, kuidas eesti keel Indrek Hirve kaunite tekstidena seal prantsuse-saksa-venekeelses keskkonnas kõlab. Igal juhul…
-
Kohtumine nii mastaapse ettevõtmisega dirigent Daniel Reussi (1961) juhatusel oli eriline väljakutse, teades, et maestro on selle aasta septembrist EFK kunstiline juht ja peadirigent. Hollandi dirigent Reuss on alustanud karjääri Cappella Amsterdami peadirigendina ning aastatel 2003–2006 oli ta Berliini RIAS Kammerkoori peadirigent. Ta on olnud kutsutud selliste kollektiivide ette nagu Concertgebouw Kammerorkester, Berliini Akademie für Alte Musik, Concerto Köln, Schönberg Ensemble, Prometheys Ensemble ja ka Stavangeri…
-
Olari Elts on flöödimängija, pianist, koorijuht, kammermuusik; XX sajandi muusika asjatundja, kõige uuema muusika asjatundja; dirigent ja ikka ebatraditsiooniline, kui vaja, ning traditsiooniline kui vaja, muusik-romantik. Loetu on tühine osa Eltsi võimetest, mis järjest enam üllatavad ja ikka üllatavad. Nimelt vist ei mõtlegi välja traditsioonilisemat sümfooniakontserdi kava kui ERSO kontserdil eelmisel reedel Estonia kontserdisaalis. Šabloon on ju selline: avamäng ja instrumentaalkontsert, vaheaeg, suur täismõõduline sümfoonia. Esimese…
-
Eesti muusikud maailmalavadel
Neeme Järvi juhatas 28. ja 29. II Müncheni Gasteigis Baieri Raadio SO ees Eduard Tubina Sümfooniat nr 5, samas Dvořáki Tšellokontsert (solist Truls Mørk) ja Nielseni „Aladdin”, teine õhtu otseülekandes raadios Bayern 4 Klassik. Enne seda juhatas Järvi Kuninglikku Šoti Rahvusorkestrit Glasgows ja Edinburghis, alates 28. III on ta New Jersey SO puldis: Haydni Sümfoonia nr 98, Brahmsi nr 3 ning Darryl Kubiani „3-2-1” viiulile ja orkestrile esiettekandel.
Paavo Järvi on…
-
„Prantsuse süite” peetakse tavaliselt kõige lihtsamaks, sest osad on selgemad, lühemad ja noote on vähem. Samas ei tule kellelegi pähe pidada Beethoveni viimast klaverisonaati eelmistest lihtsamaks, kuna teos on „ainult kaheosaline”. Ja mis Bachi puudutab, siis tegelikult on „Inglise süidid” kirjutatud enne „Prantsuse süite”, millele viitab ka Bachi teoste kataloogisüsteem BWV. Seega võib „Prantsuse süitide” kohta öelda pigem seda, et saavutatud on maksimaalne efekt minimaalsete vahenditega.
Kui…
-
Maire Eliste Laulustuudio näol on tegemist heal tasemel lastekooriga, mis peale lihtsakoeliste lastelaulude on võimeline esitama ka nõudlikumat repertuaari. Selle väite kinnituseks sobib hästi kas või hiljuti ilmunud heliplaat „Hingedemaa kellad”. Ka kõnealune CD peab teatud mõttes silmas pedagoogilisi eesmärke – poole plaadist täidab Ripsi kantaat ning teise poole instrumentaalne fonogramm. Nii et kel vähegi huvi, paneb fonogrammi CD-mängijasse ja laulab kaasa. Seda enam, et laulusõnad…
-
Sellest aastast on Tallinna linn nimetanud selle pealinna tunnusfestivaliks. Tallinnal pole varem tunnusfestivali olnud, näiteks Helsingil on analoogiliselt juhlaviikot (pidunädalad) ja Stockholmil „Waterfest” (veefestival). See on nii tunnustus kui kohustus, eriti kui mõelda Tallinna kui 2011. aasta Euroopa kultuuripealinna kontekstis. Põhjuse tunnustuseks andis festivali senine publiku- ja meediahuvi ning ere kava, samuti sellest aastast lõplikult välja kujunenud kontseptsioon tuua vaataja ette maailma muusikateater. Ja seda just…
-
Ja veel üks tähelepanu vääriv fakt, libretist F. M. Piave kiri Verdile 18. märtsil 1857: „Suurema osa ajast olen üksi ja kodus, sest Veneetsia on saanud „Boccanegra” väärtuste üle vaidlemise keskpunktiks.” Lõbus ja kosutav ilming – millega tegeles ajakirjandus 150 aastat tagasi, ja millega tegeleb nüüd?! Kas me oleme ühegi ajalehe esiküljel näinud tähelepanu püüdvat pilti ja rasvast pealkirja näiteks teemal „Täna laulab esmakordselt Wallenbergi Rauno Elp!”,…
-
Corelli Barokkorkestri (Bachi ajastu pillidel!), kammerkoori Voces Musicales ning solistide ettekandes Risto Joosti dirigeerimisel kõlas eelmisel pühapäeval Tallinna Jaani kirikus Johann Sebastian Bachi Matteuse passioon BWV 244, mis kirjutatud vaikse nädala traditsioonilise kannatusloona, esimest korda ette kantud aastal 1727 või 1729, nagu väidab Toomas Siitan kavalehel.
Vaadates kirikusse suurvormide ettekandeid kuulama tormlevaid inimhulki, mõtled tõepoolest: mida nad otsivad ja mida loodavad siit oma hingele saada? Kas muusikasündmustest kirikutes…
