-
ENE ÜLEOJA: Võib-olla sellepärast ei olegi tulnud häid töid, et võistlused on suunatud kindlale sihtgrupile – siis on helilooja vabadus mõnevõrra piiratud. Selle konkursi mõte on sündinud psalmide tõlgete kogumikust, mille on välja andnud kirjastus Maarjamaa, tõlkijaiks isa Vello Salo ja Indrek Hirv, kes oligi selle idee püsti pannud. Vello Salo haaras sellest kinni, sest tema info põhjal oli vanas Pirita kloostris kunagi enne Põhjasõda niisugune…
-
Säärane hulk muusikat, kus iga teos on kodeeritud väga intensiivseks muusikaelamuseks ning ees ootavad etteaimatavalt ülivirtuoossed esitused, ei tundu esimesel hetkel olevatki ühe hingetõmbega haaratav. Kuid XXI barokkmuusikafestival köitis lõpuni ja oli meisterlikult koostatud tervik, kus valitses selle kunstilisele juhile Andres Mustonenile, kosmopoliitselt mõtlevale interpreedile iseloomulik vaimne kirg. Toetudes kontserdielu ja kogu muusikakultuuri väärtuslikele traditsioonidele, nende hulgas varase renessanss- ja barokkmuusika idioom, õhkub sellest festivalist järjepidevust,…
-
Giambattista Varesco libreto Mozarti „Idomeneole” põhineb Antoine Danchet’ libretol aastast 1712. Erinevalt Danchet’ loost ei lõpe Varesco versioon Idamantese ohverdamisega, viimasel hetkel astub vahele jumalik hääl, kelles võib ära tunda vabamüürlaste humanistliku Jumala: Idomeneus peab vastutustundetu riigijuhina (kui esimene vastutulnu olnuks tavaline inimene, ohverdanuks Idomeneus tolle silmagi pilgutamata) troonist loobuma Idamantese kasuks. Jumal ei pane seega proovile mitte kuninga kuulekust, vaid tema inimlikkuse. Idamantes tõuseb valitsema…
-
Kuidas UMA projekt alguse sai?
Robert Jürjendal: Mõte sündis DVD „Eesti improvisatsioonid – kitarr” salvestusel Viljandis 2007. aasta aprillis. Aleksei töötas seal produtsendina ning me otsustasime hakata koostööd tegema. Algatuseks oli mul juba valmis materjali, mida ma ei olnud Weekend Guitar Trioga kasutanud, ning ka mõned meloodiad kitarrimuusika kavast, mida teen koos Riho Sibulaga.
Aleksei Saks: Minul oli juba ammu mõte kasutada metsasarve sellise ECM-likult jaheda muusika…
-
Millise positsiooniga on nende sündmuste seas äsja Narvas lõppenud VIII rahvusvaheline Chopini-nimeline pianistide konkurss ja milline on selle kaal maailma mastaabis?
Arvan, et Chopini aasta avalöögiks olnud konkurss on siinsete sündmuste seas üks tähtsamaid. Konkurss on kümne tegevusaasta jooksul saavutanud kaaluka rahvusvahelise mõõtme – tegemist on suurima Eestis korraldatava rahvusvahelise konkursiga. Osavõtjaid oli tänavu isegi Madeira saarelt, Jaapanist ja Hiinast. Selgi konkursil oli tihe side Poolaga: Poola…
-
Veelgi vahvam on, et Pärnus elab noor, aga suurte kogemustega Hollandi päritolu dirigent ja helilooja Groen, kes tutvus Pärnuga Neeme Järvi meistrikursustel ja korraldab neid nüüdsest ise, otsustanud 2008. aastal end ka töiselt Eestiga siduda. Ta on Pärnu Filharmoonia produtsent ja Georg Otsa nimelise muusikakooli sümfooniaorkestri dirigent. Groen on õppinud dirigeerimist ja kompositsiooni Rotterdami muusikaakadeemias, Itaalias Gianluigi Gelmetti ning Viinis Claus Peter Flori ja Wolfgang Harreri…
-
Nüüd on meil traditsioonid Tallinna Keelpillikvarteti ja Tobiasenimelise näol, lisaks oma tee alguses „Con brio” laureaadid TetrArchi ja Prezioso. TetrArchi liikmed on praegu mööda Euroopat laiali, aga Prezioso kutsus 26. jaanuaril kõiki kuulama Sergei Prokofjevi, Erwin Schulhoffi (1894–1942) ja César Francki loomingut. Kontsert anti Eesti Kontserdi sarja „Violino bis!” raames, mille eest saab korraldajaid tänada hüüetega „bravo!” tehtu eest ja tulevikulootuses „bis!”. Prezioso koosseis on hästi…
-
Teine põhjus, miks skolastika teemat lahati, oli aga see, miks seda festivali 1988. aastast peale üldse on korraldatud, nimelt vajadus ennast harida ja uudishimu rahuldada. Skolastika mõistele on raske leida kiiret ja lühikest entsüklopeedilist vastust. Tegemist on lääne kultuuris väga olulise mõttesüsteemiga, mida tihti kiputakse, tõsi küll, negatiivses tähenduses kasutama. See kõik intrigeeris korraldajaid teada saama, millega ikkagi on siis täpsemalt tegu. Ja lõpuks kumas festivali…
-
Laulupeoaasta
Tänavaküsitlus annaks ilmselt just sellise vastuse. XXV laulupidu „Üheshingamine” oligi meie möödunud aasta keskmeks. Mitte ainult töömahult, mida tõid kooriharjutused, ühendproovid ja ettelaulmised koorilauljatele, vaid ka inimeste hulga poolest lauluväljakul. Seni pole ükski muu sündmus rahvale laulupeoga võrreldavalt korda läinud – seda näitasid ka nii paberile pandud kui virtuaalse meedia peegeldused. Taas puhkes vaidlus, kas laulupidu on eelkõige kõrgetasemeline muusikasündmus või rahvapidu, ning netikommentaaride hulga järgi…
-
Kontserdi avaloona kõlanud Kaumanni uudisteos, spetsiaalselt Riivo Kallasmaa jaoks loodud „Valet” soolo-oboele, on mõtisklus Bachi muusika üle. Stiililiselt segunedes varjutasid kaumannlikult muretud žestid ja intonatsioonid aeg-ajalt bachilikud, tõsised motiivid ja vastupidi. Kiriku akustika tõi esile vastandlikesse registritesse peidetud ühehäälse muusika pseudopolüfoonia. Rohked hüpped ühest registriäärmusest teise ja niisamuti ilusad, kromaatilised voolava vee kujundid olid oboemängijale kindlasti ka tehniline väljakutse. Kallasmaa käes näitas oboe end tänuliku sooloinstrumendina…
