-
Nimetatud suured teosed eeldavad tavaliselt rikkalikku ja võimsat registratsiooni ning nende järjestikune esitus oleks nii publikule kui ka esitajale üsna koormav. Koraalieelmäng ehk -prelüüd on tekkinud kirikumuusika praktilisest vajadusest ja tänapäevalgi komponeerib organist kirikus jumalateenistuse käigus keskmiselt 4–6 eri pikkusega prelüüdi. Nende eesmärk on anda teada koraali tempo, helistik ja millist viisi kasutatakse. Tsiteerin taas kavalehte: „Organist Bach on siiani väheke liiga pikalt mänginud, aga pärast…
-
Viide triole tekitas autoris algul tugevat vastumeelsust, kuna temale omane muusikaline eneseavaldus baseerus valdavalt orkestraalsel kooslusel. Teos valmis, väitiski Tšaikovski, et see kujunes orkestraalseks, nagu oleks see triole arranžeeritud. Tanejev organiseeris trio esiettekande Moskvas Muusika Seltsis juba loomisaasta 18. oktoobril. Pärast head vastuvõttu ja publiku kiiduavaldusi selgusid ka retsensentide reserveeritud järelkajad: ette heideti liigset pikkust, ebaväärikat(!) itaaliapärasust I osa 2. teemas, ülemäärast efektitaotlust, eklektilisust, melodramaatilisust ja…
-
Asjaolul, et instrumentaalsaade oli orkestri asemel pandud ansambli õlgadele, pole tänapäevase elektroonika tingimustes enam olemuslikku tähendust. Millest siis räägib see ulatuslik oopus? Eks ikka põlvkondi, ajastuid ja kultuure ühendavast tarkusest. Nii panigi Tõnis Mägi oma muusikale sõnad kokku Saalomoni õpetussõnade, Koguja raamatu, Blaise Pascali, Bô Yin Râ ja dalai-laama tekstidest, muusikanumbrite vahele luges Üksküla aga katkeid Uku Masingu teostest ja ühest Masingu tõlgitud väga kummalisest neenetsi…
-
Kui Neeme Järvi koormus kasvas üle pea, kutsuti dirigendipulti järgmine noor dirigent Eri Klas. Kogu see lugu oleks klaar, kui poleks üht vett segavat asjaolu. Nimelt salvestas Tallinna kammerorkester päris aktiivselt ja Eesti Raadio arhiivist võib leida salvestisi, mille esitajaks on Eesti Raadio kammerorkester. Olen päris kindel, et tolle aja (möödunud sajandi kuuekümnendad) salvestiste seast võib leida ühe ja sama teose kontserdi- ja stuudiovõttena, aga esimesel…
-
Nüüd siis kaunis Haydni ja Schuberti loomingu kava, mis haakus hästi lumises ja pakases kontserdisaali kogunenud jõulueelses meeleolus publiku ootustega. Kontserdi avapalaks esitatud Joseph Haydni „Te Deum” Hob XXIIIc:2 (1796–1800) kulges organiseeriva taktikepi ja tooniandva positiivse energia tähe all. Teose struktuur oli selgelt esile toodud ja dünaamika paika pandud. Nii koor kui ka orkester musitseerisid dirigendiga ühel lainel. Hardalt mõjus keskmine, aeglane osa värskendava kontrastina pidulikus…
-
Kuigi kogunud tuntust Beethoveni-orkestrina, on muusikakollektiivi repertuaaris palju teisigi aardeid. Baden-Badenis esitati Igor Stravinski (1882–1971) süit „Pulcinella” ja Robert Schumanni (1810–1856) sümfoonia nr 3 Es-duur op. 97 „Rheinische”. Sama helikunstniku Klaverikontserdis a-moll op. 54 esines solistina tänapäeva üks huvitavamaid ja mainekamaid pianiste rumeenlane Radu Lupu. Esimesel pilgul ei või kuidagi arvata, et Radu Lupu (s 1945) on nüüdisaja üks suurimaid pianiste. Kuid kui rumeenlane istub oma…
-
Kõige selle rõõmustava juures tuleb nentida, et eesti jazz ei ole suuri arenguhüppeid teinud ega hubasest-tubasest ringist välja murdnud. Kuigi on üksikuid rõõmustavaid näiteid, nagu juba mainitud Kristjan Randalu kõrge lend (aga Randalu on muusikuks sirgunud Saksamaal) või Robert Jürjendali ja Aleksei Saksa duo UM A esinemine mainekal Londoni jazzifestivalil, pole meie muusikud rahvusvahelise jazzielu „grupipildile” jõudnud. Norras on vähem kui viis miljonit elanikku, kuid sealne…
-
Tauno Aints
René Eespere
„Illusioonid” puhkpilliorkestrile
„Locus amoenus” sopranile ja klaverile
(Tiberianuse sõnad)
Olav Ehala
„Tormi juhatamine” keelpillikvartetile
Galina Grigorjeva
„Ad infinitum” keelpillikvartetile ja
sopranile (Jelizaveta Kuzmina-Karavajeva
sõnad, loodud 2008, Eesti
esiettekanne)
„Must-valge prelüüd” tšellole, viiulile,
kahele klaverile ja segakoorile
„Must-valge prelüüd” tšellole,
oboele, klaverile neljal käel ja
kahele keelpilliorkestrile
„Must-valge prelüüd” soolotšellole,
klaverile neljal käel ja tšelloansamblile
Age Hirv (Veeroos)
„Tuul” oboele ja keelpilliorkestrile
(loodud 2008)
„Fragment” orelile
Lauri Jõeleht
„Chant” klaverile
Liis Jürgens
„Chaconne” kandlele, harfile ja
klavessiinile
„Nõva visioon” klaverile
„Pilt möödunud ajast”, elektroakustiline
teos (loodud 2007)
„Pyyrid”, elektroakustiline teos
(„Pilt möödunud ajast”) autori
videoga
Andrus Kallastu
„Ülemlaul”…
-
Ajalooline sündmus oli Artur Kapi Sümfoonilise allegro (1939) esmaesitus Suure-Jaani festivalil. Erkki-Sven Tüüri 50. sünnipäeva puhul jõudis ka Eesti publiku ette tema välisriikides esiettekandele tulnud orkestriteoseid: vioolakontsert „Illuminatio”, „Noesis” viiulile, klarnetile ja sümfooniaorkestrile, „Whistles and Whispers from Uluru” plokkflöödile ja keelpilliorkestrile. 2009. aastal kõlas Eestis tervikuna ka Galina Grigorjeva Iirimaal esmakordselt ette kantud tsükkel „Ad infinitum” keelpillikvartetile ja solistile (2008), Eestisse jõudis ka Tõnu Kõrvitsa Amsterdamis…
-
Hetkel tundub küll, et selle keerulise koosluse koosseis on kristalliseerunud ja tulevik ei tohiks tume olla ei organisatsioonilises ega kunstilises mõttes. Küsimuseks formuleerub aga ikka ja jälle oma loomingu realiseerimise võimalus eelkõige kodukamaral. Ei mõista mina, millest tuleneb meie kontserdikorraldajate leigus selle suurepärase koosluse vastu, seda enam, et publikuhuvi on žanri vastu tohutult tõusnud – tuletame meelde mitme kvarteti suurt edu Estonia kontserdisaali täismajas. Seda enam…
