-
Osales 14 kollektiivi, valdavalt uued tegijad. Kuigi ülekaalus olid sedakordagi noored, esines ka mõni keskealiste ja vanemate muusikute kollektiiv. Näiteks üllatas üle paljude vaikuseaastate tegutsema hakanud Eesti mandoliinide orkester. Kõlapuhtus polnud veel ideaalne ja seaded jäid mitmele noorte ansamblile alla, kuid tahan neile kindlasti tuult tiibadesse soovida, et mandoliinimäng mitmekesistaks edaspidigi eesti muusikaelu. Samad sõnad ka Piccolo suupilliklubile. Omapärast värvi lisas ka Üks . . . . Seltskond ehk…
-
Sumerale endale olid kõige tähtsamad tema sümfooniad. Kuuenda, viimase sümfoonia (2000), mida esmakordselt mängis ER SO Arvo Volmeri juhatusel, võttis oma repertuaari ka Paavo Järvi ja kandis paari järgmise aasta vältel ette Tallinnas, Maini-äärses Frankfurdis ja Cincinnatis, vastavalt kolme eri orkestriga. Teist, Peeter Liljele pühendatud sümfooniat mängitakse endiselt kõige enam, uusi ettekandeid on olnud ER SO-lt Vello Pähna, EM TA sümfooniaorkestrilt Toomas Vavilovi ning Norrlands Opera…
-
Seni on väga head taset näidanud Kaitseväe orkester, mille mullusest juubelikavast on meelde jäänud tervet kontserdipoolt hõlmanud sümfooniline muusika, Bedfordi uusimpressionistliku teose meisterlik esitus ja stiilse üleolekuga lustitud operetivalik. Uus koosseis peab leidma oma koha Eesti muusikaelus. Tundub, et selleks on bigbändimuusika, eriti selle karmim ja rokilikum osa. Kui Estonian Dream Big Bandi käekiri on õhulisem ja klassikalisem, siis vastkuuldud bigbänd kord häirib, kord võlub oma…
-
Kontserdi esimese poole täitsid Franz Schuberti esialgselt klaverile loodud ja 1931. aastal Anton Weberni orkestreeritud „Saksa tantsud” ja Alban Bergi „Seitse varajast laulu”, soleeris saksa sopran Claudia Barainsky. Schuberti „Saksa tantsud” on XIX sajandi Viini tantsumuusika traditsioone järgides seatud väiksele orkestrikoosseisule ER SO esituses kõlasid need võib-olla liigagi ettevaatlikult, kuid seevastu tõusid paremini esile viiuli- ja tšellosoolod. Bergi lauludes nõudis põhitähelepanu teose impressionistlik-sonoristlik orkestratsioon, millesse lisasid…
-
„Pärlipüüdjad” on loodud paari kuuga, mis tõestab veel kord noore helilooja andekust. Teos toodi juba sügisel 1863 Théâtre Lyrique’i lavale, lavastajaks Léon Carvalho, kes taaslavastas ooperi veel ka 30 aastat hiljem. On muidugi kurb, et „Pärlipüüdjad” lahja libreto tõttu riiulile on jäänud, kuigi 25aastase Bizet’ muusikaline mõtlemine ja selle teostus on omapärase ande tunnistus. Siin on ülimalt kaunid meloodiad nii laulu- kui orkestrisolistidele, äärmiselt värvikad ja…
-
Selle eliitžanri ajalugu Tartus on pikk. Märkimisväärset on leida ka ajast, mida Karl Leichter on valgustanud oma arvustustes aastatel 1931–1939. 4. IV 1933 on Tartus ette kantud Raveli Kvartett (1904), esitajaks üsnagi stabiilselt koos musitseerinud keelpillikvartett koosseisus Turgan – Muršak – Toom – Slatkin. Väärib tähelepanu, et tollal Tartu publikule kindlasti võõras helikeeles muusika sai nii hea vastuvõtu, et teose teist osa tuli korrata. Sama teos…
-
Koolitus
Trompetipäevade koolitusprogrammi külalisprofessoriks oli seekord Steven Verhaert, Flaami kuningliku konservatooriumi ja Frankfurti muusikakõrgkooli õppejõud. Verhaerti meistrikursusel 3. ja 5. IV olid tähelepanu keskmes igapäevased harjutused, trompetimängu põhitõed, soolorepertuaar ja sümfooniaorkestrisoolod. 2., 6. ja 7. IV brassansambli kursuse käigus moodustus Eesti-Hispaania trompetiansambel Amigos de la Trompet, õppeorkestrina mängisid Brass Academy ja Eesti Noorte Brass, juhendasid Steven Verhaert, Aavo Ots ja Priit Sonn. Õpitu esitati trompetipäevade lõppkontserdil EM…
-
VII klavessiinipäevad Tallinnas jätsid sisult rikkaliku mulje. Akadeemiliselt stiilitundlikust keskpõlvkonnast Menno van Delfti (s 1963) ning rahvusvaheliste konkursside ja meistriklasside keerises vermitud noore Francesco Corti (s 1984) soolokontserdid kajastasid tugevat ja ühtset traditsiooni. Mõlemad kunstnikud on muude mõjutuste kõrval eri aegadel õppinud Amsterdami konservatooriumis Bob van Aspereni juures. Menno van Delfti esitust võib pidada akadeemilise esitusstiili väärikaks eeskujuks. Kuulda oli elav artikulatsioon „heade” (rõhuliste) ja „halbade”…
-
Sigrid Kuulmann kuulub sellesse viiuldajate põlvkonda, kes on saanud suurepärase pillimängulise hariduse: õppinud Tallinna muusikakeskkoolis ja Eesti muusikaakadeemias Tiiu Peäske käe all, täiendanud end Londonis Yfrah Neamani juures ning lõpuks Düsseldorfis Roza Faini juhendamisel. Loetelu lõpetavad praegused õpingud EM TA doktorantuuris. Nimetamist väärivad mitmed riigisisesed auhinnad ja laureaaditiitel Heino Elleri nimelisel rahvusvahelisel konkursil. Kuulmanni repertuaar on lai. Usun, et temale kuulub eesti viiuldajate hulgas nn viiuldajate…
-
St. Edmundsbury meeskoori peadirigendi Mark Jeffersoni juhatusel kandsid koorid ühiselt ette John Taveneri põneva ja meditatiivse helikeelega teose „Open Secret”, kus islami ja ortodoksi tekstid ja muusika on voolavalt põimunud inglise traditsioonilise kirikumuusikaga. Teos on loodud spetsiaalselt neile kooridele, teose esmaettekande tegid samad koorid 2006. aasta oktoobris Tartu Jaani kirikus. St. Mary kirikus toimunud kontserdi liigutavamateks hetkedeks kujunes Ernesaksa „Mu isamaa on minu arm”: laul kõlas…
