-
Age Juurikal oli kavas kolm nõudlikku säravat suurvormi, mis kõik keerlesid ümber Frederic Chopini: Polonees-fantaasia op. 61, Robert Schumanni „Kreisleriana” op. 16 – pühendatud Chopinile – ja Sergei Rahmaninovi Variatsioonid Chopini teemale op. 22. (Ühtlasi pühendas pianist selle kontserdi oma esimesele, hiljuti manalateele läinud armsale klaveriõpetajale Merike Tornile.) Kohe alustuseks tuleb ütelda, et kontsert oli ilus ja õnnestunud ettevõtmine. Mulle küll selgus, et Age Juurika klaveriõhtul…
-
Nii on olemas geikoorid, emade koorid, vanaemade koorid, seenioride ja senjoriitade koorid (nunnu nimetus vanemaealist seltskonda koondavatele lauluühendustele), puuetega inimeste koorid, viisipidamatute koorid (sest ainult musikaalsete inimeste koorilaulu kaasamine olevat diskrimineeriv nende suhtes, kellele karu kõrva peale astunud), integratsioonikoorid, mille ülesandeks kasvatada ühiskonnas tolerantsust ning lõimida sisserännanuid jne. Korraldatud on ka kooriprojekte vaenutsevate piirkondade esindajate osalusel: koos pannakse laulma juudid ja palestiinlased, türklased ja küproslased jne.…
-
Kas jazzi ja akadeemilise muusika publik erineb või on see Tartus žanriülesem?
Raho Langsepp: Žanrite lõikes jagunemine on Eestis universaalne. Olen viimastel aastatel tegutsenud ka mujal Eestis, sh väljaspool nelja suuremat linna, ja nii mõnelegi kontserdile tulevad inimesed kohale näiteks Tallinnast. Ida tippmuusikuid on kuulama tuldud Riiast ja Vilniusest, festivali publikut on tulnud nii mujalt Eestist kui ka Soomest.
O. P.: Osa publikust erinevatel jazzikontsertidel muidugi kattub,…
-
Miks alustasin selle näiliselt asjasse mittepuutuva teemaga? Ka iga tõeliselt pühendunud laulja on valinud oma kirsioksa, hääle täiuslikuks voolimise ja kindlasti toob iga päev endaga midagi uut, erinevat ja edasi pürgima inspireerivat. Ei ole midagi nauditavamat kaunist inimhäälest, milles on kuulda hingestatus ning lisaväärtusena aastatega kogutud tarkus. Jõulude ja aastavahetuse aeg on alati muusikaelamusi nii täis, et on raske valida, kuhu minna.
4. jaanuaril kutsuti mind Kaarli…
-
Laura Junsoni nimi oli mulle (ja küllap ka paljudele teistele) veel hiljuti tundmatu. Piisas aga põgusastki kuulamisest, kui pähe turgatas mõte, et sellise värvinguga hääl on seni Eesti muusikas puudunud. Junsoni kahtlemata kaunis ja isikupärane vokaal on albumi „Kodus” peamine väärtus, ehkki formaalselt on temaga võrdsed partnerid ka laulja ja kitarrist Erko Niit ning saksofonist Kristjan Mazurtchak. Ülejäänud kolm kaasategijat (pianist Joel-Rasmus Remmel, bassist Mihkel Mälgand…
-
Piletite kõrge hind seadis ometi üsna selged piirid ja kuulajaiks osutusid esmajoones heal järjel intellektuaalid. Aja jooksul kujunesid Londoni oratooriumiõhtud kodanlaste kultuurielu tähtsaks sündmusteks, muutudes ühtlasi rahva antiabsolutistlike ideaalide häälekandjaks. Ajastu määravamaid žanre oli toona loomulikult ooper ning vaieldamatu oli selle mõju ka oratooriumile. Ekspansiivsus ja oraatorlik alge oli sama intensiivne ka vaimuliku tekstiga teostes. Puritaanlikult puhtaks kirikumuusikaks võiks ehk Händeli puhul nimetada vaid tema hümne…
-
Alustades kaalukamatest žanritest – orkestriteoseid (solistiga või solistita) on nimekirjas 17, sellest 4 teost sümfoonia- ja 4 puhkpilliorkestrile, ülejäänud keelpilli- või kammerorkestrile solistidega või ilma. Neljast sümfooniaorkestrile kirjutatud teosest kaks (Pärdi „In Spe” ja Tüüri Sümfoonia nr 8) tuli esiettekandele väljaspool Eestit ja kaks (Kaumanni sümfoonia ja Margo Kõlari orkestrisüit „Nimed marmortahvlil”) Eestis. Uus orkestrimuusika on enamikus 4–7 minutit kestvad väikevormid. Orkestrisaatega lühemaid või pikemaid kooriteoseid…
-
Uue aasta esimene kontsert, traditsiooniline Eesti Kontserdi & Hennessy uusaastakontsert, kutsus dekoreeritud saali lavale Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri koos tšehhi dirigendi Petr Altrichteriga ning solisti Annely Peeboga, õhtujuhiks Mikko Fritze. Kuna kontsert oli pealkirjastatud teekonnana „Viinist Peterburi”, tingis see ka autorite ja teoste valiku. Kava ülesehitus oli küll pigem Peterburist Viini, sest esimese poole autorid olid Tšaikovski ja Šostakovitš ning teise poole täitsid Johann Strauss ja Imre…
-
Edasi läks esinemisjärg jälle orkestri kätte, kes mängis Corelli kuueosalise kirikukontserdi, Concerto grosso op. 6 nr 8 g-moll alapealkirjaga „Jõulukontsert”. Soleerisid orkestri oma esiviiuldajad Elar Kuiv ja Mail Sildos, tehes seda veenvalt. Siiski pean siinkohal avaldama ühe probleemi, mille kallal murdsin pead seda teost kuulates ja ka hiljem. See on kõrgemate poogenpillide intonatsiooniline ebatäpsus. Kas tuleneb see probleem barokkviiulite akustilistest iseärasustest (oletan, et need on tundlikumad…
-
Kogumikule annab suure lisaväärtuse põhjalik ja asjatundlik ülevaade Jürissonist kui muusika uurijast ning propageerijast. Maris Kirmel on antud teema käsitlemiseks rikkalikud teadmised ja kogemused tänu tema varasematele analoogilistele väljaannetele Karl Leichteri ja Leenart Neumani kohta. Asjakohane on ka Jürissoni kirjutatud ja koostatud raamatute nimekiri ning nimeloend raamatu lõpus. Tänapäeval käsitletakse muusikaajalugu võimalikult terviklikuna. Vaatluse alla ei võeta mitte ainult heliloojad ja nende teosed, vaid ka kogu…
