-
Kahe maailmasõja vahel Ameerika Ühendriikides tegutsenud muusikapsühholoogia ühe võtmekuju Carl Seashore’i teaduslikku tegevust ongi paljuski motiveerinud sotsiaalne tellimus, mille järgi muusikaliselt andetud lapsed tuleks eraldada muusikaliselt võimekatest ning esimeste harimiseks õpetajate aega ja maksumaksjate raha mitte kulutada. Niisugune mõtteviis tundub – vähemalt valgustusajastu ideedest „rikutud” inimestele – tänapäeval barbaarsena ning siit lähtuvalt pole kuigi keeruline mõista haridussüsteemis testide rakendamisele vastuseisu, mida olen kogenud eeskätt Skandinaavias. Kui…
-
Auhinna galakontsert toimus Royal Albert Hallis, meediapartner oli kommertsraadio Classic FM ning 29. mail näitab ürituse täispikkuses salvestust Briti telekanal ITV1, mis samuti toitub reklaamist. Veebiaadressil www.classicalbrits. co.uk on galakontserdiga tutvumiseks välja pandud nii videoklippe, fotosid, vastukajasid kui selgitusi. Iga auhinnaga, mida välja antakse, taotletakse võimalikult laia vastukaja ja soovitakse olla kaalukas. Ükskõik, millised on ühe või teise aasta laureaadid, määrab kaalukuse eelkõige summa – mitte…
-
Küsisin, kas programm mõjutab teostust teadlikult või intuitiivselt? Kas ta on esinemise ajal programmi kütkes või tekib mingi uus tunne? Vastus oli, et tahab teadlikkust ja intuitsiooni tasakaalus hoida, aga kaldub siiski teadlikkuse poole. Armastamata riskida, tahab ta tunda end harjunud rööbastes, põhimõtteks igal juhul tugineda oma professionaalsusele.
Ma ei tahtnud meie vestluses reeta oma teatud allergilisust programmide vastu, nüüd teen seda ikkagi. Minu jaoks on hea muusika…
-
ERSOt juhatas 1978. aastal sündinud koorijuhi taustaga läti dirigent Ainārs Rubiķis, kelle suuremate saavutuste hulka kuulub peavõit eelmise aasta Mahleri-nimelisel konkursil. Kuuldu põhjal jäi Rubiķisest mulje kui musikaalsest ja tundlikust dirigendist. Eriti mõjuv oli „Ballett-sümfoonia” esitus ning Vasksi teoses saavutatud ülesehitus ja sisuliste sügavuste edasiandmine. Rannapi kiiretempolises loos oli probleeme koosmänguga. Kuulama asudes mõtisklesin pisut ka selle üle, miks olid kavva valitud just need teosed, aga…
-
Paraku Tallinnas sellised võimalused puuduvad. 19 aasta jooksul on „Oriendi” pealavaks olnud Estonia kontserdisaal. See on meie esindussaal koos professionaalse personali ja paljude muude voorustega. Ometi on sel paigal tugev sümfooniline-filharmoonilineakadeemiline mekk man. Lootuses, et looduslikku keskkonda püstitatud telk-kontserdisaali õhustik on neutraalsem, viisime festivali n-ö katseks üle loomaaeda. Siin ei puudu ka seos kõrgmägedega, sest kontserditelk paikneb loomaaia alpinaariumi läheduses.
-
Esimest korda on kavas filmiprogramm.
Filmiprogramm kannab maailmaküla ideed vahest kõige paremini. Ma usun, et need filmid peaksid puudutama iga inimest ja andma midagi juurde maailmahariduse plaanis. Kas sealt just sellise esteetilise elamuse saab nagu kontserdil, on iseasi, aga asjade üle järele mõtlema paneb kindlasti. Programmis leidub puhtalt muusikale keskendunud linateoseid, kuid ka filme kultuuride võimest ellu jääda ja sellega seotud ohtudest. Näiteks on kavas film Joan Baezi…
-
„Musexpo” üheks peamiseks märksõnaks on „eksklusiivsus”, just see meelitab kohale maailma muusikatööstuse tipud ja teeb kogu programmi osalejatele ahvatlevaks. Messi avaüritus toimus LA eksklusiivseima hotelli avatud rõdul ja kõik messipäevad lõppesid sponsorite korraldatud õhtusöökide või kokteiliõhtutega, kus osalejad said vahetus keskkonnas kontakte sõlmida ja kogemusi vahetada. Välise luksuse taga on tegelikult selge äriline kaalutlus: asjasse pühendatud teavad, et suurem osa tehinguid saab alguse just vabas atmosfääris…
-
Jõuline avaldus. Tunnistan oma positiivset üllatust, sest arvasin, et praegu on kõik otsad veel lahti. Aga teie lööte lauda trükivalmis bukleti oma sarju ja lisaks koos Eesti Kontserdiga kavandatava töökava . . . . Ja inetu naakluski umbes aasta eest välja kuulutatud peadirigendi ümber on samuti unustusse määratud?
Mitu korda tagasi ei tulda – läheme edasi sealt, kus asi pooleli jäi. Me tahame teha tööd ja Neeme Järvil tuleb palju…
-
Algselt pidi kontserdi teises pooles soleerima juubilar (Eespere „Cantus III”, Beethoveni Viiulikontsert), kelle haigestumine tõi kavva viimasel hetkel suuri muudatusi. Beethoveni Viiulikontserdi op. 61 esitas Anna-Liisa Bezrodny, keda omakorda asendas Bachi Kontserdis D-duur kolmele viiulile BWV1064 (esiettekanne Eestis) Andrus Haava ja Ruth Haava kõrval Ivi Ots. René Eespere teose „Cantus III” esiettekande teostas aga Bruno Vidal Moreno Hispaaniast. Kogu kavast jäi enim meelde kontserdi lõpetanud Beethoven.…
-
Festivali statuudis on kirjas, et ollakse avatud kõikvõimalikele kontseptsioonilistele ja tehnoloogistele uuendustele, säilitades sideme vana ja uue vahel. Aastate jooksul on see põhimõte avaldunud väga mitmel moel. Esinejate hulgas on alati olnud vägagi tasemel särasilmseid ja energiast pulbitsevaid noori bände (Punt, Mehepojad, Sõõriku, Dialekt) ja südantsoojendavaid mõnusa sõpruskonnana tegutsevaid harrastusansambleid (Piccolo, Marjulise), kes kõik on võtnud festivalil osalemist äärmiselt tõsiselt. Peamiselt teise poolde jäi aga esinejate…
