-
Niisuguste suundumuste pingeväljas kulges kogu kava: Frescobaldi, Banchieri, Gabrieli jt canzona’d ning Castello, Cima ja Fontana sonata’d, Monteverdi nii uue kui ka vana stiiliga vokaalteosed. Kontrastsetest lõikudest koosnevad canzona’d ja sonata’d nõuavad esitajailt säravat virtuoossust ja head ansamblitunnetust, mida Hortuse pillimeestelt (Andres Mustonen, Olev Ainomäe, Ivo Sillamaa, Imre Eenma, Tõnis Kuurme, Valter Jürgenson) võis ka kuulda. Kiired virtuoossed käigud viiulil (Mustonen) või oboel (Ainomäe) – laulja…
-
Eriline olukord tekib, kui orkestrile lisandub inimhääl, antud juhul sümfoonia neljandas osas metsosopran. Kogu osa peab kõlama salapäraselt, orkester on nagu hämaruses virvendav foon, millest aeg-ajalt tõusevad pinnale Nietzsche tekstifraasid solistilt. Hermine Haselböck laulis suure sisendusjõuga, ta tunnetas nii müstilist meeleolu kui ka tekstinüansse suurepäraselt ning orkestrivärvid ja laulja hääletämber moodustasid delikaatse ansambli. Mahleri (näivalt) naiivset häält esindavad sümfoonia viiendas osas poiste- ja naiskoor, mis kõlasid…
-
Mida oled teinud „Così . . . .” ja „Carmeni” vahepeal?
Lavastasin Frankfurdis Britteni suurepärase ooperi „Owen Wingrave”, mis oli võimas väljakutse ja uskumatu kogemus. Me olime sellega parima kujunduse, kostüümide ja artisti kategoorias Saksa ajakirja Opernwelt auhindade 2010. aasta nominendid. Seejärel tulid hästi õnnestunud Britteni „Albert Herring” Linzis ja kaunis „Wertheri” lavastus Magdeburgis ning „Trubaduuri” kordusproovid Hispaanias.
Milline on legendaarne mustlastüdruk Carmen sinu lavastuses?
Ta on noor naine, kes on täielikult…
-
Hooaja lõppkontsert Vanemuise kontserdimajas tekitas üleva meeleolu. Selle juures mängisid rolli mitmed tegurid, nii subjektiivsed kui ka objektiivsed. Neist nüüd mõni sõna. Kava esimeses pooles kõlas Mozarti Klaverikontsert Es-duur KV 271 (1777), soleeris Jaan Kapp. Sattusin istuma parteri esimesse ritta I viiulite ja solisti külje alla, kus mul oli võimalus eriti lähedalt tajuda noore pianisti küpset sisseelamisvõimet Mozarti päikselisse, kuid sügavasse muusikasse. Millise värskusega ilmus toonika…
-
Kui kuulsin, et Vanemuine plaanib võtta kavva Donizetti „Maria Stuarda”, siis tekkis mitmeid mõtteid. Esiteks – tore, et meie parima akustikaga väike armas ooperimaja täidetakse taas melomaanide kõrvadele meelepärasega, koguni siinmail varem kuulmatuga, aga teiseks – kas valitakse õiged osatäitjad rollidesse, millest kolm eeldavad väga professionaalset taset? Ja, mis peamine, kas antakse võimalus kahele koosseisule, sest vastasel juhul võtaks teater taas riski?
Suur õnn, et Vanemuises on…
-
Solistidest õed Anu ja Piia Komsi on häälelt niivõrd sarnased ja instrumentaalselt meisterlikud, et juba nende kaasamine teeb teose erakordseks. Ma ei usu, et leidub maailmas võrdset paari „Wow” esitamiseks. Päris geniaalne on helilooja mõte kasutada kahte orkestri kõige madalamat instrumenti kontrafagotti ja kontrabassklarnetit koos koloratuursopranitega. Kontrabassklarnet on juba iseenesest pill, mille nägemine ajab silmad pärani ka kõikenäinud muusikutel. Teoses on veel üks tegelane, mitšmankala…
-
Kahe maailmasõja vahel Ameerika Ühendriikides tegutsenud muusikapsühholoogia ühe võtmekuju Carl Seashore’i teaduslikku tegevust ongi paljuski motiveerinud sotsiaalne tellimus, mille järgi muusikaliselt andetud lapsed tuleks eraldada muusikaliselt võimekatest ning esimeste harimiseks õpetajate aega ja maksumaksjate raha mitte kulutada. Niisugune mõtteviis tundub – vähemalt valgustusajastu ideedest „rikutud” inimestele – tänapäeval barbaarsena ning siit lähtuvalt pole kuigi keeruline mõista haridussüsteemis testide rakendamisele vastuseisu, mida olen kogenud eeskätt Skandinaavias. Kui…
-
Auhinna galakontsert toimus Royal Albert Hallis, meediapartner oli kommertsraadio Classic FM ning 29. mail näitab ürituse täispikkuses salvestust Briti telekanal ITV1, mis samuti toitub reklaamist. Veebiaadressil www.classicalbrits. co.uk on galakontserdiga tutvumiseks välja pandud nii videoklippe, fotosid, vastukajasid kui selgitusi. Iga auhinnaga, mida välja antakse, taotletakse võimalikult laia vastukaja ja soovitakse olla kaalukas. Ükskõik, millised on ühe või teise aasta laureaadid, määrab kaalukuse eelkõige summa – mitte…
-
Küsisin, kas programm mõjutab teostust teadlikult või intuitiivselt? Kas ta on esinemise ajal programmi kütkes või tekib mingi uus tunne? Vastus oli, et tahab teadlikkust ja intuitsiooni tasakaalus hoida, aga kaldub siiski teadlikkuse poole. Armastamata riskida, tahab ta tunda end harjunud rööbastes, põhimõtteks igal juhul tugineda oma professionaalsusele.
Ma ei tahtnud meie vestluses reeta oma teatud allergilisust programmide vastu, nüüd teen seda ikkagi. Minu jaoks on hea muusika…
-
ERSOt juhatas 1978. aastal sündinud koorijuhi taustaga läti dirigent Ainārs Rubiķis, kelle suuremate saavutuste hulka kuulub peavõit eelmise aasta Mahleri-nimelisel konkursil. Kuuldu põhjal jäi Rubiķisest mulje kui musikaalsest ja tundlikust dirigendist. Eriti mõjuv oli „Ballett-sümfoonia” esitus ning Vasksi teoses saavutatud ülesehitus ja sisuliste sügavuste edasiandmine. Rannapi kiiretempolises loos oli probleeme koosmänguga. Kuulama asudes mõtisklesin pisut ka selle üle, miks olid kavva valitud just need teosed, aga…
