-
„2 pead” on lihtsa dramaturgilise ülesehitusega tänapäevane, kuid omas mõttes üsna klassikaline ooper – klassikaline juba seetõttu, et Noblessneri valukojas koha leidnuna on publikul avamängu kuulates aega leida oma koht ka Steineri teoses. Sest tänapäeval ei või iialgi teada, kas oled sattunud provotseeritava rolli, keset peadpööritavaid sündmusi, mille käigus ei peeta paljuks publikut ka füüsiliselt kaasata, kellegi dramaatilist või igavat elulugu pealt vaatama või lihtsalt seisundit…
-
Hooajal 1982/83 lavastas „Carmeni” Estonias Arne Mikk ja seda esitati menuga 1987. aastal Savonlinnas. Tollane lavakujundus oli Eldor Renterilt ja tugines ajaloolistele traditsioonidele. Carmeni osa täitsid tuntud metsosopranid Urve Tauts, Leili Tammel ja Marika Eensalu ning José rolli unustamatu Hendrik Krumm ja Ivo Kuusk. Carmeni rolli esitajad olid kaunid ja kirglikud ning Joséd võimsate ja nüansirikaste häältega armastajad.
1998. aasta prantsusekeelses lavastuses laulis Carmenit Riina Airenne ja Joséd…
-
Kui rääkida lavastustest detailsemalt, siis „Rinaldos” õnnestus kunstnik Lilja Blumenfeldil paradoksaalsel kombel anda laval edasi baroki lopsakust, pompoossust ja luksust minimaalsetele abinõudele vaatamata. Peamisteks muljet loovateks vahenditeks olid kahtlemata üliilusad kostüümid, mille puhul oli järgitud ilmselt ka värvisümboolikat: vähemalt kuninglikuks värviks valiti eresinine ning kurjade võlurite paar riietati ikka süsimusta. Puhtad värvid, huvitavad lõiked ja ilusad kangad kutsusid esile salapäraseid ja barokiga seostuvaid sõnu: samet, brokaat,…
-
Eesti muusikainstitutsioonidel on ju oma katusorganisatsioon Eesti Muusikanõukogu tegutsenud aastast 1992. Mis tingis Eesti Muusika Arenduskeskuse asutamise?
MARJE LOHUARU : Eesti muusikaelu on tõesti väga hästi organiseerunud: meil on arvukalt erialapõhiseid ühendusi, mis töötavad edukalt oma liikmeskonna jaoks. Aga muusikaelu areneb praegu kogu maailmas tohutu kiirusega, mis on kaasa toonud täiesti uusi suundi ja nähtusi. Seetõttu ongi vaja ka uusi struktuure, kes saavad need uued ülesanded enda…
-
Homne päev on Eesti muusikakultuurile rõõmupäev, sest Tartumaal vastrenoveeritud ajaloolises Alatskivi lossis avatakse eesti muusika suurkuju helilooja Eduard Tubina (1905–1982) muuseum. See sünnib täpselt Tubina 106. sünnipäeval. Rudolf Tobiase, Mart Saare, Cyrillus Kreegi ja heliloojate Kappide muuseumi kõrval saab sellest viies meie muusikaklassikule pühendatud muuseum.
Nii kogu eesti muusika kui Tubina mälestuse jäädvustamise seisukohast väga olulise kultuuriobjekti avamine esinduslikus lossis on sümboolne ja mitmetähenduslik: Tubin sündis avatava…
-
Rahvamuusika õpe VKAs lõi pinnase pärimusmuusika õpetajate tekkimiseks, festival suutis viia pärimusmuusika laiema publikuni ja Aida roll on külvata seda seemet, et omakultuuri pesasid tekiks ka mujal Eestis. See tee on olnud pikk ja üldsegi mitte kerge, ja võib-olla alles nüüd hakkab esimesi pungi paistma. Eriti hästi iseloomustas pärimusmuusika elujõudu pilt, mis avanes koolinoorte võistumängimisel. Säravad noored, kes on oma õpetajatelt saanud pillimängusädeme ja mängivad kandleid,…
-
Tänavune festival tõi sisse uusi jooni. Esiteks hakkas festivali korralduslikku poolt Monika Mattieseni kunstilise suunamise kõrval juhtima Tartu Jaani kiriku tegevjuht Juhani Jaeger, kes võttis teatepulga üle Marika Pettilt. Teiseks toimus esimest korda enam kui üks töötuba – lausa neli, mille viisid läbi muusikauurijad, mitte heliloojad. Ja kolmandaks pakkus sel korral kontserte ka festivaliklubi. Viimased kaks uuendust kasvatasid märgatavalt festivaliürituste hulka: neljapäevast pühapäevani leidis aset 13…
-
EMU korraldab paariaastase intervalliga Euroopa riikides koostöös kohaliku ühendusega noorte muusikafestivale (2009. a Austrias Linzis, 2007. a Budapestis, 2004. a Malmös ja Kopenhaagenis). Tuleval kevadel ootab 5000 noort muusikut kõikidest Euroopa riikidest külla Emilia Romagna piirkond Itaalias. Eesti muusikakollektiivid on nendel festivalidel osalenud juba 1998. aastast peale.
EMU täiskogud ehk peaassambleed toimuvad kord aastas erinevates Euroopa riikides, mis annab põhikirjajärgsete kohustuste kõrval võimaluse teha lähemalt tutvust vastuvõtva…
-
Pealkiri „Baltic+” tähendas mitte ainult kolme Baltimaa, vaid üldse Läänemere-äärsete maade muusikat, kavas ja ka esinejate hulgas oli peale eesti-läti-leedu muusikute taanlasi, poolakaid, soomlasi, norralasi, rootslasi. Sündmust toetasid saatkonnad ja meie kultuuriatašee Reet Remmeli sõnul olid festivali Eestile pühendatud päevad üks kõige laiahaardelisemaid eesti muusika tutvustusi Inglismaal. Canterbury on väike linn ja paistis tõesti, et eestlasi ja eestihuvilisi britte-ameeriklasi on puistatud sinna korralikult. Eesti teatud domineerimine…
-
Meie esimene ettevõtmine võiks osutada, kuidas üleilmastumisega ei saa jätta kaasa minemata, teine aga, kuidas sellele saab tahtmise korral vastu tegutseda. 1997. aastast peale annab ESCOM välja ajakirja Musicae Scientiae – ladina keele tundja võiks siin pisut mõtiskleda selle nimetuse eesti (või ka muusse tänapäeva keelde) tõlkimise erinevate võimaluste üle, mis rajanevad kummagi nimetuses sisalduva sõna ainsuse genitiivi ja mitmuse nominatiivi vormide homonüümial. Kuni möödunud aasta…
