-
Ega ei ole võimalik saada muljet pelgalt klaverist, arvestamata mitut olulist komponenti, mille kogusummast alles sünnib hinnatav tulemus. Millised need kompomendid siis on? 1. Klaver – see ise ei mängi, see tuleb alles kõlama panna. Antud juhul pole tegemist pilliga suure kontserdisaali tarvis, mis nõuab võimsat kõlajõudu. Tegemist on stuudiopilliga, mis momendil on küll meeldiva kõlaga, kuid n-ö sisse mängimata, nõudes parajal määral aega, et siis…
-
Nüüd toodi külaskäigul Eestisse kaasa ka läti noor helilooja Andris Dzenītis oma loominguga ning lemmikpianist Vestards Šimkus. Külalistele naabrusest oli lisa veel kaugemaltki – dirigent Nobuaki Nakata Jaapanist. Huvi külaliste vastu tõi kokku täissaali publikut. Dzenītise tänavu kirjutatud ja nüüd Eestis esiettekandel „Prelüüd. Valgus” varajase päikesetõusu teemal pani ootama kirkaid värve ja helgeid meeleolusid. Neid seal küll leidus, kuid kuuldus ka midagi sünget ja kurjakuulutavat meenutamaks, et…
-
Olude sunnil sain Tartu kontserdimajas toimunust osa heli- ja videosalvestuse abil. Muljed on positiivsed. Kava oli koostatud kontrastiprintsiibil, mis mõjub kuulajale alati ergastavalt. Kuus laulu Schuberti vokaaltsüklist „Luigelaul” (D 957, 1828) kõlasid kitarri ja flöödi saatel (H. Mätliku seaded). Omanäoline variant, kuid tekitas ka vastandlikke mõtteid. Kuna just need Heine luulele loodud Schuberti viimased laulud said täiesti uue laulustiili ajendajaks vokaalmuusikas – neis sisalduv impressionistlik element…
-
Tõnu Naissoo ei esine kodupubliku ees just ülearu sageli, see-eest on ta oodatud külaline mitmetel tuntud välismaistel jazzifestivalidel. Ka võis kavalehelt lugeda, et ta on viimasel ajal Jaapanis välja andnud koguni 7 (!) CDd. Naissoo puhul pakkus juba ette huvi teadmine, et kontserdil tuleb esiettekandele tema verivärske suurvorm „Moog Concerto” süntesaatorile ja keelpilliorkestrile.
Küsisin Naissoolt enne kontserti, miks teosel on just selline peakiri, ja sain vastuseks, et…
-
Maria Minerva kõrval on ka Multiphonic Rodent ehk Erkki Hõbe viimasel ajal tihti kõneainet andnud, sest Tallinn Music Week tõi tollele orkestraalsele sooloartistile 28. maiks esinemise Londonis festivalil „Brainlove”. On kindel, et ma ei oleks Multiphonic Rodentist kunagi innustunud, kui ta teeks oma muusikat täiesti perfektselt, veatult, eeskujulikult, laitmatult ja steriilselt. Väikesed kõrvalekalded ja kiiksud võluvadki, kuid küsimus on nende apsude omavahelises balansis ja seetõttu pakub…
-
On täiesti võimalik, et järgmine pidulik avamine toimub Helsingis, kui parlamendihoone vastas Töölönlahtis lööb augustis uksed valla 140 miljonit eurot maksma läinud uus Musiikkitalo, Helsingi Linnaorkestri ja Soome Raadio SO residents. Kontserdisaal hakkab mahutama 1700 kuulajat. Kõigist tänapäeva võimalustest hoolimata leiavad asjatundjad, et Euroopa akustiliselt parim kontserdipaik on endiselt Viini Musikvereini Kuldne saal (!).
Eesti muusika Canterbury festivalil „Sounds New”
Nüüdismuusika festivali („Sounds New”, 20. – 29. V)…
-
Seesama „oma” oli kohal Mart Saare majamuuseumi külastusõhtul, kus Tallinna Linnateatri näitlejad Andero Ermel, Kristjan Üksküla, Indrek Ojari ja Veiko Tubin lugesid katkendeid komponisti kirjadest ja Tammsaare mõtlustest, vahele Mart Saare klaverilood Martti Raide vahendusel. Hilisõhtuse jutu- ja muusikatoa õhkkond oli muhe ja kodune, seda suuresti tänu süvenenud esitusele. Milline rikkus meie kultuurile, et see Hüpassaare maja on kultuurirahva käsutuses, ilutseb kesk hiidpuid ja rabasid, hooldatud…
-
„Kindlameelne Argenia” on kirjutatud Rootsi kuninga Karl XI ja Taani printsessi, Christian V õe Ulrika Eleonora abielu puhuks ja vastabiellunud Rootsi kuningapaarile on teos ka pühendatud. Ooperis on järgitud oma aja parimaid traditsioone: siit võib leida rohkesti allegooriat, barokkooperile tüüpiliselt tugevaid seoseid antiikmütoloogiaga, „kõrge” ja „madala” paari vastanduse (kuninglik armastajapaar ning koomiline teenijapaar) jm. Antiikse esiplaani varjus pole aga tegu mitte üksnes aktuaalsete teemade, vaid lausa…
-
Niisuguste suundumuste pingeväljas kulges kogu kava: Frescobaldi, Banchieri, Gabrieli jt canzona’d ning Castello, Cima ja Fontana sonata’d, Monteverdi nii uue kui ka vana stiiliga vokaalteosed. Kontrastsetest lõikudest koosnevad canzona’d ja sonata’d nõuavad esitajailt säravat virtuoossust ja head ansamblitunnetust, mida Hortuse pillimeestelt (Andres Mustonen, Olev Ainomäe, Ivo Sillamaa, Imre Eenma, Tõnis Kuurme, Valter Jürgenson) võis ka kuulda. Kiired virtuoossed käigud viiulil (Mustonen) või oboel (Ainomäe) – laulja…
-
Eriline olukord tekib, kui orkestrile lisandub inimhääl, antud juhul sümfoonia neljandas osas metsosopran. Kogu osa peab kõlama salapäraselt, orkester on nagu hämaruses virvendav foon, millest aeg-ajalt tõusevad pinnale Nietzsche tekstifraasid solistilt. Hermine Haselböck laulis suure sisendusjõuga, ta tunnetas nii müstilist meeleolu kui ka tekstinüansse suurepäraselt ning orkestrivärvid ja laulja hääletämber moodustasid delikaatse ansambli. Mahleri (näivalt) naiivset häält esindavad sümfoonia viiendas osas poiste- ja naiskoor, mis kõlasid…
