-
Teised tähtsamad tegelased põlvitavad Parsifali ees ning too õnnistab Graaliga nii neid kui ka kogu Graali rüütelkonda. Võib arvata, kuidas Wagneri vaimusilmas juba mõni tuvikujuline rekvisiit lava kohal laperdas ja ringe tegi ja Wagneri loodetud pühalikkust häiris. Mis aga kindel – ta kartis, et lauljad ei mõista rollide keerukust ja nende väljendus ei ole vajalikul määral veenev. Pärast ligi 50 aastat teatripraktikat tundis Wagner järsku jõuetust…
-
Seda, kuidas trummide seljas ratsutavad šamaanid, on lihtne ette kujutada, aga kuidas kakskümmend tuhat festivalikülalist maast õhku tõsta, mõistavad vist ainult selle festivali korraldajad, sest aasta-aastalt tuleb neil programmi kokkupanek üha täiuslikumalt välja. Olulisim selle kirju ja paljude esinejatega muusikapidustuse puhul on terviklikkus. Rütmi ja pulsi teema sisse oleks mahtunud igasuguseid trummipõristajaid, ent ei mindud libedat teed, sest tõepoolest, rütmid ja pulsid ei teki ainult rütmiinstrumentidest,…
-
On selge, et rütm on midagi pärimusmuusikale üdini keskset. Ja mitte ainult pärimusmuusikale. Just rütm kannab endas ürgset inimlikku alget, mis avaldub vajaduses maailma struktureerida või tehnilisemalt öeldes – rütmiseerida. Huizinga rõhutab oma „Mängivas inimeses” rütmi keskset rolli mängu kui inimvaimu ühe keskse kategooria toimemehhanismis. Rütmita kaotaks maailm oma piirid, oma sidususe, valguks laiali. Võib-olla on rütm midagi inimeksistentsi seisukohalt niivõrd keskset ja olulist, et sellest…
-
Põhilise selle kohta on Mari Tammar (PM 5. VIII ) juba ära öelnud: kõnealused arutelud, isegi kui need ei ole ajendatud silmanähtavalt labasest huvist teenida sopaloopimise pealt tähelepanu, on võhiklikud, kuna need ei puudutata minimaalseltki festivali(de) sisulist arengut ja programmi. Paraku jääb folk tõsiste muusikatoimetajate fookusest välja, kuna sest räägitavat niigi palju ja folgi kajastused piirduvadki ülekohtuselt üha enam glamuursopaga. See on heidutanud ka korraldajaid, kes …
-
Kui Pärnu Linnaorkestrit meenutasid, siis paralleel on seegi, et Tallinna Filharmooniagi kasvas 1990ndate algul Urmas Kõivu eestvedamisel välja ühest orkestrist – puhkpilliorkestrist Tallinn. Juba terve hooaja filharmooniat juhtinud, võid ilmselt lühidalt välja tuua, mida see asutus endast praegu kujutab. Kindlasti mitte üht orkestrit?
Tallinna Kammerorkester on ikka väga oluline Tallinna Filharmoonia (TF) töös. Ja on üsna oluline, et kammerorkester oma kvaliteedis (praegu küll väiksemas kvantiteedis) tegutseks, rikastaks…
-
Pärnu festivalil oli erineva raskusastmega õpitube kokku üheksa: „Kreegi Reekviem” (Tõnu Kaljuste), „Koorimuusika ja liikumine” (Ana María Raga, Venezuela), „Ooperikoorid” (Jean-Marie Puissant, Prantsusmaa), „Vokaaljazz” (Michele Weir, USA), „Eesti filmi- ja muusikalimuusika” (Aarne Saluveer), „Veemuusika” (Maud Hamon-Loisance Prantsusmaalt ja Basilio Duque Astúlez Hispaaniast), „Aafrika muusika” (Ken Wakia, Kenya) ja „Muusikalikoorid” (Panda van Proosdij ja Hans Cassa, Holland). Kokku registreerus ligi 1000 last ja noort Belgiast, Hispaaniast, Prantsusmaalt,…
-
Tunnustust pidasid vajalikuks väljendada ka solistid. Nii näiteks tõi Publio rolli mänginud bass Darren Jeffery enne esietendust kooriruumi kaardi kiidusõnadega tänuks kõrgel tasemel koostöö eest. Braavosid koorinumbritele tuli publikultki.” K. S.: „„Traviata” lavastus tuli raskemini. Lavastaja kujundas igale lauljale individuaalse rollijoonise, kuid Tallinnas väga napina planeeritud ettevalmistusaja tõttu oli koor esimestes proovides veel kohmaks ja puine.” E. L.: „Hüpe kvaliteedis prooviperioodi lõpuks ja etendusteks oli siiski…
-
Korraldajate sõnul on festival välja kasvanud Neeme Järvi meistrikursustest ning iseseisvunud täisvereliseks interpreedikeskseks sümfoonilise- ja kammermuusika festivaliks. Festivali interpreedikesksust toonitab asjaolu, et ennekõike kutsutakse osalema need eesti esitajad, kes töötavad välismaal, ja neid on rohkem, kui oleksime iial osanud arvata. Festivalil esines pisut rohkem kui kolm sümfooniaorkestrit. Erilisim oli avakontserdi andnud umbes 70liikmega sümfooniaorkester, kus istusid peaaegu kõik saabunud külalisesinejad, nende hulgas kontsertmeistrina Florian Donderer (Deutsche Kammerphilharmonie…
-
Kui tahta Clandestinot võrrelda Eesti muusikasündmustega, siis tõden, et sarnase formaadiga sündmus meil – kahjuks! – puudub. Clandestinot võiks Eesti kontekstis kujutada sulamina Kumu ööst, Schillingust, „Jazzkaarest” ning Viljandi pärimusmuusika festivalist. Samas iseloomustab Clandestinot tugev poliitiline alatoon, mis Eesti muusikaüritustel puudub. Kesksel kohal on siin globaalse kultuurisituatsiooni, inimõiguste, rahvusvähemuste ning alternatiivsete ajalugude temaatika. Clandestino on intellektuaalselt, mitte raevukalt mässumeelne ning vastandub kommertsfestivalidele. Valitseb sõbralik, vastastikust lugupidamist…
-
Jamiroquai kontserdi sound oli tõesti „umbne”. Kehva helikvaliteedi tõttu õnnestus vähem kuulsad lood eksimatult ära tunda ehk vaid bändi tuliseimal poolehoidjal, neutraalse hoiakuga kuulama läinu võis üksnes aimata, millega on tegemist. Loomulikult ei tulnud adekvaatne võõramate lugudega tutvumine sellises olukorras kõne alla ja nii pani kontserdimulje õlgu kehitama. Jay Kay tantsu- ja hüppevõime paistis õnneks olevat säilinud, mis kompenseeris veidi helitehnilisi puudujääke. Kontserdi lõpupoole ei pidanud…
