-
Eesti ooperielus oli tollal hiilgeaeg, Estonia laval võis näha ja kuulda palju võimekaid artiste, kes on jätnud sügava jälje meie ooperiajalukku. Kroonika jututuba asendasid Pätsuaegsete prouade lemmikkohvikud nagu Pärl, Moskva ja Stude, kus lisaks soojadele saiakestele sai kuulda ka kõmu-uudiseid. Üheks lemmikteemaks oli Estonia kahe primadonna Margarita Voitese ja Anu Kaalu eluolu ja talendi lahkamine, värskeid rabavaid uudiseid kuuldes löödi käsi kokku. Kuulsusi tegid toona kuulsused…
-
Nägin sind HK Gruberi autorikontserdil, kus lava oli kõikvõimalikke löökpille täis. Kas sul ei tekkinud soovi olla hoopis seal, mitte publikus?
Ei, sellist tunnet mul enam ei teki – ma arvan, et mu mängimised on mängitud.
See kõlab kuidagi väga lõplikult . . . .
Ja-jaa! Lihtsalt löökpillimängija lihaste liikumine hakkab mingil ajal tekitama piinasid. Aga vormispüsimiseks peab iga päev harjutama. Näiteks, miks Phil Collins enam üldse ei mängi? Ma täpselt ei…
-
Gregory Rose’i „Surmatants”, mis on inspireeritud Bernt Notke samanimelise maali tekstidest, on tellitud programmi „Tallinn – Euroopa kultuuripealinn 2011” raames. Meenutame, et juunikuus kõlas esiettekandena Tallinna Jaani kirikus veel üks Bernt Notke „Surmatantsust” inspireeritud helitöö – Roxanna Panufniku „Tallinna missa. Elutants”, tellijaks oli samuti kultuuripealinna programm. Kuid oma sõnumilt on Panufniku „Elutants” ja Rose’i „Surmatants” diametraalselt vastandliku tähendusväljaga: kui Panufniku oopuses oli peategelaseks Elu, siis Rose’i…
-
TIPC on ainus täismahuline pianistide võistlus Eestis. Eesti noored pianistid saavad nii võistelda kodustel lavadel rahvusvahelises kontekstis, sest siia tuleb pianiste üle maailma, et vahetada kogemusi, õppida üksteiselt ning tutvuda ühtlasi eesti muusikaga. Konkursi I voorus tuleb osalejatel mängida Mart Saare prelüüde. II voorus oli võimalik valida Arvo Pärdi varaste klaveriteoste või Lepo Sumera valitud teoste hulgast. Loomulikult pakub konkurss muusikasõpradele nädala jagu kontserte, mis kulmineeruvad…
-
Järgmisel päeval sind jälle ei olnud. Sa jäid veel rohkemast ilma, sest seekord oli kahes saalis mammutkontsert, mis kestis neli väga huvitavat tundi. Nii ulatuslikust väärtkontserdist ei ole võimalik üksikasjalikult rääkida, aga võib siiski tõdeda, et meil on väga häid puhkpilli- ja klavessiinimängijaid. Näiteks Virgo Veldi, kes esitas oma saksofonil koos Ralf Taaliga eredalt ja meisterlikult Alfred Desenclos’ „Prélude, Cadence et Finale”. Kui me pärast mängu…
-
Järgmisel kolmapäeval annab uue kirikumuusika sari „Viva oratorio!” (tasuta!)lõppkontserdi Jaani kirikus. Kui sari on neli aastat edukalt toiminud – uusi helitöid toonud ja publikumenugi nautinud –, miks siis ära lõpetate?
Sarja juht, Tallinna Filharmoonia produtsent HEILI VAUS-TAMM: Lahkuda õigel ajal on suur kunst ja eneseületamine. Ükski sari ei tohiks kesta ainult sellepärast, et uue ideid pole tulnud. Meil on, seega peab „Viva oratorio!” andma maad teistele.…
-
Gramophone’i auhind aastal 2011
Ajakirja Gramophone tänavusi kaalukaid auhindu peavad vaatlejad viimaste aegade avaraima haardega tunnustuseks. Kuigi auhindu anti välja (lugejate valikul) koostöös firmaga Steinway & Sons kokku 23 kategoorias, teeme valiku siingi. Elutöö eest tunnustati: Janet Bakerit, aasta artist on Gustavo Dudamel, orkestri-, kontserdi- ja instrumentaalžanris Vassili Petrenko ja RLPO, Jean-Efflam Bavouzet, Murray Perahia; kammer-, soolo- ja vokaalžanris Pavel Haas Quartet, Jonas Kaufmann ja Gerald Finley;…
-
Aga ikkagi – kas pole nii, et igasuguse muusika lähtealuseks on mõni idee?
Usun, et muusika võib olla kantud ideest, aga võib ka mitte olla. Mõlemal juhul tunneb kuulaja kohe ära, kummaga on tegemist, see on kindel. Elame maailmas, kus on piisavalt tühja ja kasumlikkuse loogika kohast kultuuritoodangut, „IDeeJazzil” tahame sellist vältida. Ideest kantud muusika on alati ülesehitav, see tähendab positiivse laenguga muusika, vastasel juhul on tegemist…
-
Tõsiasi on, et klassika kipub rahvusideoloogia kastmes tuhmuma ja stagneeruma. Ja tänasel kirjul kultuuriväljal nõuab rahvusklassika elustamine erilist julgust ja loovust. Heino Elleri muusikas on põnevaid kihte, mida välja mängida, selles peegelduvad ajad ja stiilitrendid: hilisromantiline ja ekspressionistlik retoorika, impressionistlik kõla- ja laadikasutus, ka modernistlik strukturaalne mõtlemine – ja nii noore Eesti Vabariigi kui ka Nõukogude Eesti kultuuriideoloogidele armas rahvuslikkuse esteetika. Ehk pole palju öeldud, et…
-
Kuid mis võiks siduda jaapanlasi eestlastega? Jätan siin kõrvale tänapäeva rahvusülesed teaduslikud, majanduslikud, kultuurilised ja spordialased suhted ja püüan tabada vaimseid. Võib-olla meri. Ja eriline suhe loodusega. Eestlaste puhul väljendub viimane animistlikus kiindumuses looduslikesse objektidesse, isegi hoonetesse (muinsuskaitse!). Jaapanlaste mõttemaailma on vorminud aga šintoism kui loodususund, mille puhul looduslike objektide vaimust või hingest rääkimine on tavaline. Igatahes polnud kuidagi võõrastav vaadata Vanemuise kontserdimaja laval musitseerimas ere-sinikollases…
