-
Kadri-Ann Sumera ja Hanna Heinmaa on uus ja paljutõotav klaveriduo. Mõlemad on energilised ja vaimuka mõtlemisega mängijad. Lisaks õpingutele kodumaal on mõlemad end täiendanud Kölni muusikakõrgkoolis Arbo Valdma juures. Kadri-Ann Sumera oli aastal 2001-2002 DAAD i stipendiaat, nüüdismuusika on üks tema huvialasid, Hanna Heinmaa pälvis 1996. aastal prestiižsel Eurovisioni noorte muusikute võistlusel III koha, mis ongi paljude eesti muusikute finaalijõudmise kõrval jäänud Eesti ainsaks…
-
See tähendab, et jätsin kõrvale gala- ja muud segakavaga kontserdid, millega kindlasti jäin paljust heast ilma. Minu vaatevälja jäid klaveritrio Anna-Liisa Bezrodny, Henry-David Varema ja Irina Zahharenkova, Artimus Ensemble trio ning sonaatide paar Michael Süssmann (viiul) ja Gunilla Süssmann (klaver) Norrast. Välja oli kuulutatud, et taas antakse välja Marje ja Kuldar Singi nimeline noore laulja preemia. Minu kitsarinnaliseks rõõmuks sai preemiast seekord noore muusiku auhind, mille…
-
Seitsmeliikmeline festivali „Credo” meesansambel (asutaja ja kunstiline juht Zoja Tumanova) on nooruke kollektiiv nii oma sünniaja kui lauljate vanuse poolest. Kavaraamatust võis lugeda, et aastal 2008 asutatud koosluses laulavad peamiselt EM TA tudengid. Nende kontsert-müsteerium „Jumalaema palve” Kaarli kirikus koosnes kokku 20 vaimulikust vokaalteosest, kusjuures repertuaari ajaline haare ulatus vanavene liturgilisest laulust (znamennoje ja partesnoje penije) XX sajandi õigeusu vaimuliku muusikani (S. Trubatšev). Samas äratas tähelepanu…
-
Ka mulle näib, et sa püüad olla heliloojana enda vastu aus. Samas ei kaasne sellega pretensioonikust, oma mina manifesteerimist.
Ma ei saa võtta oma tegevust heliloojana liiga tõsiselt. Minu elustiili juures on see paratamatult huvitegevus (naerab). Mida selliselt positsioonilt ikka nii väga manifesteerida? Kui ma oskaksin endale lubada komponeerimist pidevalt võib-olla vähemalt kaheksa tundi päevas, siis ehk oleks lugu teine. Kuid ka siis ma ilmselt ei püüaks…
-
Nagu artikli pealkirjast näha, kõlas kontserdil vägagi erinevat muusikat ning üldsegi mitte kesist maitset ei tule välja lugeda „sentimentaalse” alt. Liigitasin sinna Max Bruchi Kontserdi viiulile ja altviiulile op. 88, mille esitusel soleerisid Arvo Leibur ja Mihhail Zemtsov. Viimane on meie õnneks päris kodustatud: oleme teda kuulnud juba suvel Järvi festivalil ja ka ERSO avakontserdil, kus ta hiilgavalt esitas Sancho Panza rolli Richard Straussi „Fantastilistes…
-
Mõneti meenutavad Eesti Filharmoonia Kammerkoori (EFK) kunstilised valikuid tõesti umbes keskmist 30aastast, kel on veel nooruslikku riskivalmidust, kuid kes juba teab, et materiaalsed vajadused määravad siin ilmas üht-teist. Üks 30aastane tuletabki sageli rohkem meelde hetkekontakte kui näiteks vanemate vaeva kasvatusprotsessis või mõnd toredat vanaonu, kel alati sünnipäeva õrnas eas mõni hüva nõu varnast võtta oli.
*
Ei olnud eriti üllatav, et EFK pidupäevakontserdi kavas otsiti rohkem pidepunkte Daniel…
-
Esimese osa summutatud värvid lõid pedaali abil maagilise helipildi, mille puhul võis mõista selle hämmeldavat mõju esimestele kuulajatele 210 aastat tagasi. Kõiki neid pilli nüansse ja mängutehnika saladusi valitses Ivo Sillamaa suveräänselt nii siin kui ka viiulisonaatides. Haamerklaverit kuulates sai selgemaks ka viiuli funktsioon Beethoveni kammersonaatides: tuua esile laulev, lüüriline element, mida oli mõne tolleaegse kriitiku meelest Beethoveni teostes niikuinii liiga vähe. Mustonen mängis viiulipartiid delikaatselt,…
-
Itaalias Gorizias toimunud 59. rahvusvahelise Seghizzi festivali eelne aeg oli koorile raske: palju lauljaid oli kaasatud teistesse projektidesse, lõpetas kooliaastat või oli hõivatud igapäevatööga. Pealegi oli koor andnud jah-sõna osaleda Panufniku „Tallinna missa” maailma esiettekandel, mis nõudis samuti prooviaega. Kõigest hoolimata jõuti 6. juulil ilusasti lennukile. Koor andis festivalil Venezia lähedal Suseganas kontserdi, mille kava koosnes eranditult eesti heliloojate loomingust (A. Pärt, V. Tormis, R.…
-
Mida nii laia ja kõikehõlmava mõiste all siis silmas on peetud? Vastuse leiame „Plektrumi” bukletist: „Milline on Elu planeedil Maa asuvas väikeses Eestis ning kuidas seda näevad maailma erinevate valdkondade tipptegijad muusikutest kunstnike, teadlaste ja visionäärideni”. Nojah, läbiva teemana on selline käsitlusviis piisavalt abstraktne ja laiapõhjaline, et sinna mahutada kõikmõeldavaid nüüdiskunsti- ja/ või muusikanähtusi.
Festivali audiovisuaalne avakontsert „Kujundid ja helid. Bareljeef” oli mõneti konkreetsema programmiga, kuna…
-
Kui sageli murtakse ooperite puhul pead, millised vähem olulised numbrid saaks välja jätta, siis selles lakoonilises ooperis kiputakse tavaliselt midagi juurde lisama. Selleks kasutatakse mitut võimalust, kõige sagedamini mängitakse proloogi või lisatakse järelmänguna sobiv muusikalõik mõnelt XVII sajandi heliloojalt. Kõnesolev ettekanne piirdus täisversiooniga ilma lisandusteta (kavalehel oli küll kaks lisakitarritantsu, kuid need ei tulnud esitusele). Seejuures ei jäetud ka midagi välja: kõik „kohustuslikud” tantsunumbrid esitas orkester…
