-
ANTS SÖÖT
8. VIII 1935 – 17. X 2013
Mitme kooriga maailma kontserdisaalides festivalidelt ja konkurssidelt medaleid toonud Ants Söödi mäletamist mööda tekkinud tal vastupandamatu huvi muusika vastu Elva keskkooli viienda klassi poisina oma kooli saalis Eesti Raadio sümfooniaorkestrit kuulates. Elvast viis koolitee Tartu muusikakooli, dirigeerimisõpingud jätkusid Tallinna Konservatooriumis.
Tööaastad algasid Eduard Vilde nimelises Tallinna Pedagoogilises Instituudis, jätkusid aastast 1971 konservatooriumis dirigeerimise õppejõuna. Emeriitprofessor Ants Sööt oli mitmete…
-
Tartu vanamuusika festival on ikka meelde jäänud väga huvitava esinejate valikuga. Ei tulnud pettuda tänavugi. Kontsertidele tagasi mõeldes julgen koguni öelda, et XVIII festival oli senistest parim. Vaatamata sellele, et juba kolmandat korda polnud kavas Tartu vanamuusikapeo „firmamärgiks” kujunenud loenguid, teist aastat järjest puudus esinejaid tutvustav buklet ja üldse anti ainult neli kontserti – kolm ülikooli aulas ja üks Jaani kirikus.
Festivali organisaator ja hing Raho Langsepp…
-
23. – 28. septembrini toimus Kiievis muusikafestival „KievMusicFest” ja sellega seonduv muusikafoorum alapealkirjaga „Orient ja oksident”. Helilooja Elis Vesik, sul oli võimalus sellest festivalist osa võtta, kuigi mitte kuulajana. Räägi palun, kuidas festivalile sattusid.
Elis Vesik: Tegemist oli konkursiga, mille raames otsiti teoseid festivalile ja ühtlasi noori heliloojaid, kes saaksid oma vaateid muusikale sealsamal foorumil esitleda. Foorumi kunstiliseks juhiks oli Valentin Silvestrov ning korraldajateks kaks Itaalia päritolu…
-
Teinekord ongi hea, kui orkester ja dirigent ei kipu üllatama mitte ekstravagantse repertuaari, vaid klassikaliste teoste läbimõeldud ja viimistletud esitusega. Jutt on Põhjamaade Sümfooniaorkestrist (PSO), Anu Talist ja nende XVI hooaja kuulamapanevast avaõhtust Estonia kontserdisaalis, kus Arvo Pärdi ja Carl Nielseni helitööd kõlasid mingis mõttes põhjamaiselt, ent Tšaikovski VI sümfoonia mõistagi klassikaliselt.
Esimesena kõlanud Arvo Pärdi (1935) teoses „Silhouette hommage à Gustave Eiffel” (2010) keelpilliorkestrile mõjus…
-
Eesti Kontserdi „Lõunamuusika” sari on paljuski mõistatuslik. Kui jätta kõrvale ilmne asjaolu, et esinejateks on olnud põhiliselt eesti muusikud, seejuures mõnigi meie tuntumatest interpreetidest, siis on raske nimetada muid tunnuseid, mille põhjal need eriilmelised kontserdid moodustaksid loogilise jada. Võib-olla on sellesse sarja paigutatud just need muusikud, kelle kunsti täpsemal määratlemisel jääb Eesti Kontsert hätta, või ka need, kelle puhul ollakse veendunud, et asjahuvilist publikut jätkub, hoolimata…
-
Olari Eltsi kunstilisel nõustamisel koostatud sarja avakontsert andis lühiülevaate orkestrimuusika ajaloost, täpsemalt visualiseeris liini Beethovenist Straussini. Elts on intervjuus öelnud, et ilma Richard Straussita ei oleks sümfooniaorkester tänapäeval selline, nagu me teda teame. Straussi ajal oli sümfooniaorkester omandanud praegused mõõtmed ja ta oskas need võimalused oma loomingus ka hiilgavalt ära kasutada. Straussi looming mõjus tol ajal aga liigagi uuenduslikuna: me teame, kuhu ta ekspressionismiga ooperis „Elektra”…
-
Muljetavaldav hulk Pauluse õpilasi eri generatsioonidest on praegu Eesti jazzis ilma tegemas, aga keegi pole seni suutnud Eesti ühe läbi aegade olulisema jazzmuusiku fenomeni õpetajana lahti seletada. „Põhiline, mida ma Tiidult olen õppinud, ongi teha muusikat hinge ja südamega, armastada seda, mida teed. Tema kõige tähtsam ülesanne on olnud hoida lastes huvi muusika vastu ja selle saavutas ta tihti huumoriga.” Maria Väli möönab, et tundis algul…
-
Esimene tähendus tuleneb 1950ndatel kiirelt täiustunud helisüsteemidest. Teatavasti ilmusid pärast Teist maailmasõda helikandjatena esimesed „kauamängivad”, võeti kasutusele FM-raadio ning tavatarbija sai ligipääsu järjest täiuslikumale helivõimendusele. Täiuslikkus tähendas tõepärasust ja täpsust (fidelity), mistõttu andsid näiteks sooja kõlaga lampvõimendid peagi teed neutraalsematele transistorvõimenditele. Eesmärgiks oli reprodutseerida naturaalseid helisid ilma moonutusteta, et oleks „nagu päris”. Sõnakõlks hi-fi (high fidelity) läks algul käibele pelga turundusvõttena, muutudes hiljem seoses standardiseerimisega kvaliteedimärgiks.…
-
Tülikaks ning eksitavaks teeb selle mõiste nii sõna enda otsene tähendus kui ka tekkelugu: ühe mütsi alla on pandud terve hulk väga erinevaid ning ajaga aina erinevamaks kasvanud nähtusi. Kui eristada nõnda klassikalist ja rütmimuusikat, tekib ilmne ja täiesti absurdne küsimus: kas siis klassikaline muusika pole rütmiline? Sama vastanduse teine negatiivne tagajärg on tänapäevaks täiesti sügavalt juurdunud kujutelm mingist ühtsest muusikaväljast, mida meie keeleruumis on nimetatud…
-
Kirke Karja on noor andekas pianist, kel käsil magistriõpingud Eesti muusika- ja teatriakadeemia jazziosakonnas. Sirgunud muusika keskel – tema lähisugulaste seas on muusikuid palju –, alustas temagi pillimängu juba kuueselt. Lisaks klaverile on ta praktiseerinud ka kitarri- ja viiulimängu ning õppinud Tartus põgusalt koorijuhtimist. Peamiselt on Kirke Karja tegev kollektiivides Sigmund ja Heliotroop, tal on veel oma klaveritrio, aga jõuab kaasa lüüa muudeski projektides. Sigmundi looming…
