-
Eesti heliloomingus on olnud perioode, kui üks või teine varem vähe kasutatud pillikoosseis on ühtäkki tõusnud märkimisväärsesse soosingusse. Võimalik, et peagi juhtub sama kandlest, harfist ja klavessiinist koosneva trioga. Põhjust annab selleks tänavu viiendat tegevusaastat tähistav ansambel Una Corda, kus neid pille mängivad Kristi Mühling, Liis Viira ja Ene Nael. Pillide selline kombinatsioon üllatab esmapilgul mõneti, kuid on ka ülimalt loomulik: veidi liialdades võib isegi väita,…
-
11. veebruaril kohtus Londonis kaks jazzidelegatsiooni: Eestist duo Tuule Kann – Jaak Sooäär, Kadri Voorandi trio, Oleg Pissarenko grupp ja Villu Veski bänd sealse laulja Ona Onabulega ning üle 40 Londoni jazzielu võtmefiguuri, kelle seas nii festivalide korraldajad ja ajakirjanikud kui ka plaadifirmade ja klubide omanikud. Eesti Muusika Arenduskeskuse, Eesti Londoni saatkonna ning Eesti jazziliidu koostöös korraldatud jazziõhtu tõi ka muidu rahvusvaheliselt aktiivsetele Eesti jazzmuusikutele uusi…
-
Pealkirja mõttekillud on pärit Estonia teatri ligi 60 aasta tagusest ajaloost: „Tuju, tempo, diktsioon!” oli legendaarse näitleja ja lavastaja Ants Lauteri üks põhiväljendeid. Välise vormi prevaleerimist heideti 1955. aastal ette näiteks Lehári opereti „Lõbus lesk” lavastusele, mis oli Paul Mägi (1917–1973) neljas lavastajatöö selles teatris. Aeg näitas, et n-ö väliseks peetu pigem toetas selle lavastuse pöörast menu, sest siin oli Viini operetile omast maitsekat lusti, fantaasiaküllase…
-
Eesti Kunstimuuseumi peadirektor Sirje Helme, kontserttegevus pole mõistagi selle maja esimene eelistus, aga siiski – kui tihe kontserdielu võiks siia sobida ning kas seate kavadele ka mingeid stiililisi, žanrilisi, ajastulisi vm piiranguid?
Sirje Helme: Kadrioru lossi on viimastel aastatel renoveeritud, mitte ainult seda osa, mida külastajad näevad, vaid ka seda, mis jääb seinte sisse ja vahele, kliima- ja ventilatsioonisüsteeme jm. Nii oleme saanud muuseumiruumid, kus võib hoida…
-
Tšellist ja produtsent Aare Tammesalu, alustasite sarja „Lossimuusika”, mida siin on varemgi tehtud. Kellele ja mida nüüd kavatsete pakkuda?
Aare Tammesalu: Kadrioru loss on kaunimaid ja tuntumaid ajaloolisi kontserdisaale Eestis. Siinne muusika esitamise traditsioon on väga pikk, ulatudes XVIII sajandisse, kui musitseerimine oli igapäevase õukonnaelu lahutamatu osa. Viimastel aastakümnetel on Kadriorus üles astunud muljetavaldav seltskond interpreete Eestist ja kaugemalt – tegemist ju ikkagi kammermuusika esindussaaliga. Püüan jätkata…
-
Tutvustus ütleb, et teie erihuvi on Põhjamaade nüüdismuusika. Siin avaneb rikas valik Mis tõi nimelt Helena Tulve teose juurde tagasi kümme aastat pärast esiettekannet? Menuka esiettekande tegid mäletatavasti Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja kammeransambel Paul Hillieri juhatusel.
Veronika Portsmuth: Usun, et Tulve kammerooper „kasvas minu külge” tänu ajatule ja kütkestavale sisule ning muusikalisele väljakutsele täpselt kümme aastat tagasi, kui olin ise osaline teose esmaesitusel. Noot on juba pikka…
-
Kui 2007. aastal kaks reaalkooli gümnasisti Edmar Tuul ja Rasmus Puur pärast üht kooli puhkpillibändi jõulukontserti mõtlesid, et kevadkontserdiks võiks paar viiulit koosseisu juurde võtta, polnud neil kindlasti vähimatki ettekujutust sellest, et nende ettevõtmine ei jää kooliseinte vahele, vaid sellest kujuneb Eesti muusikaelus mitmeski mõttes ainulaadne noorteorkester Reaalmažoor, mis hakkab välja andma singleid ja plaate, esinema üle Eesti ja tegema koostööd tuntud muusikutega, astudes kuus aastat…
-
Paar aastat tagasi loodud projektiorkester LAB Orkester tõi Mederi saalis publiku ette kava „Sümfoonia solistidele” XIX sajandi sümfoonilise muusikaga. Kavas olid Mendelssohni „Suveöö unenäo” avamäng, Fauré „Pavaan” ja avaosad Beethoveni 3. sümfooniast ning Schuberti 8. sümfooniast. Kogu kava oli seatud ebakonventsionaalsele kammerkoosseisule, nii esitasid näiteks Schuberti „Lõpetamata” sümfooniat klaverikvintett, akordion ja kontrabass.
Kollektiivi dirigendi Tanel Nurga sõnutsi on LAB Orkestri eesmärk murda barjäär publiku ja muusiku vahel,…
-
Jazziliidu avakoosolek peeti Otsa kooli saalis 2004. aasta 26. aprillil, mis oli festivalile „Jazzkaar” järgnenud esmaspäev. Liidu esimene ülesanne oli käivitada regulaarne jazziklubi kontserdisari Tallinnas ning veel samal õhtul läksime vaatama Reigo Ahvena soovitatud Teater NO99 keldrisaali. Koht tundus sobiv ning oluline oli ka mulje, et väga vähese publiku puhul ei teki seal kõledat tunnet. NO99 jazziklubi avajämm sai teoks sama aasta 15. oktoobril ning sellele…
-
Jazziliidu juhatuse esimehel trummar Tanel Rubenil oli tuline õigus, kui ta ütles nädala eest Postimehele antud intervjuus, et eesti jazzis pole kunagi olnud nii huvitavat aega kui praegu. Tänane jazzipõlvkond naudib täielikku vabadust, mida aastakümnete-tagustel tippudel polnud: loomingulist sõnavabadust, liikumisvabadust, vabadust õppida meelepärast eriala kas kodus või kaugemal. Ent kõige sellega on kaasnenud ka muusikalise maastiku tihenemine, konkurents, vajadus oma muusikaline mina kehtima panna ja teha…
