-
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester pakkus kahel viimasel kontserdil ühest küljest väga sarnase, kuid teiselt poolt vägagi erineva kontserdielamuse. Kavade pealkirjad „Beethoven” ja „Lihtsalt Mozart” tunduvad esmapilgul väga lakoonilised, kuid lähemal kuulamisel selgus, et tegemist oli väga läbi mõeldud tervikutega ning tagantjärele võib isegi nentida, et midagi geniaalsemat on keeruline välja mõelda. Lihtsustatult väljendudes näidati kummalgi kontserdil ühe ülituntud klassikalise helilooja loomingu kõrval ka tema teostest inspireeritud helitöid,…
-
Helena Tulve kammerooper sündis 2004. aastal tänu Paul Hillierile, kes soovis Eesti Filharmoonia Kammerkooriga ette kanda Britteni ainult meeshäältele loodud kirikuooperit „Koovitaja jõgi” („Curlew River”) ja tellis sellega koos esitamiseks Helena Tulvelt teose koori naisrühmale. Instrumentaariumgi on Tulvel sama, mis Brittenil (flööt, metsasarv, vioola, kontrabass, harf ja löökpillid).
Kümme aastat hiljem äratas teose ellu koorijuht Veronika Portsmuth, kes osales esmalavastuses EFK lauljana, lavastas Reeda Kreen, kaasa…
-
Teiste muusikaraamatute seas ilmusid eelmisel aastal Vello Salumetsa „Rockrapsoodia” uus väljaanne ning „Tuntud ja tundmatu” sarjas „Valter Ojakäär – naeru ja nuttu pikalt eluteelt”. Kaht raamatut ühendab muu hulgas juba varem ilmunud materjali taasavaldamine suures mahus, sestap tundub mõistlik neid koos vaadelda.
Hoolimata Salumetsa raamatu n-ö rokkivast pealkirjast, kipuvad köitvuselt ja lugemise ladususelt peale jääma Ojakääru memuaarid. Küllap on asi eelkõige valitud vaatenurgas: läbi ühe inimese elu…
-
Üle neljasaja aasta vana ooper on unikaalne ja ainus kunstivorm, kus on võimalik rakendada ja sünteesida kõiki kunstiliike: muusikat, poeesiat ja kirjandust, kujutavat ja moekunsti, draama-, teatri- ja näitekunsti, arhitektuuri, disaini, vokaalkunsti, filmi-, video- ja fotokunsti jm.
Siinne üldistav, lihtsustatud ja subjektiivne käsitlus põhineb paljude üleilmselt tuntud ooperikorüfeede ja arvamusliidrite väljaütlemistel ja mu enda tähelepanekutel.
Renessansiaegsest Firenzest alguse saanud uue kunstiliigi nimetus opera tuleb mõistetest „töö” või „teos”…
-
Prokofjevi „Tuliingel”
Nüüd Prokofjevi-huvist. Küllaltki palju mängitakse „Armastust kolme apelsini vastu”, teatreid köidab ka „Mängur”. Teenimatult harva jõuab publiku ette Sergei Prokofjevi kõige intrigeerivam ja ühtlasi kõige ekspressionistlikum ooper, Brjussovi sümbolistlikul romaanil põhinev „Tuliingel”. Helilooja töötas selle kallal 1920ndatel peamiselt Lõuna-Saksamaal. Esiettekanne oleks peaaegu teostunud Berliinis 1926. aastal Bruno Walteri juhatusel, ent Prokofjev ei jõudnud orkestratsiooni õigel ajal valmis ning kuulda võis ooperit alles 1954. aastal kontsertettekandena…
-
„Enne . . . .
Vahepeal väideti ajalooõpetuses tõsimeeli ja uhkelt, kuidas Nõukogudemaa siirdus unikaalselt ja edukalt feodalismist otse sotsialismi, jättes kapitalismi vahele. Unikaalseks see jäigi: selgus, et vahele jätta ei saa midagi.
Jaapanis (aga ka mujal) imestatakse siiralt meie kooriloomingu rikkuse üle, mille varamu sisaldab häid näiteid nii erinevatest ajajärkudest. Miks Härma jutu juures nii kauged paralleelid? Aga sellepärast, et näeksime Miina Härma tähendust ja kohta eesti muusikakultuuri arenemise ajateljel.…
-
Hoole ja tänutundega on Hugo Lepnurme oreliõpilased kujundamas oma professori 100. sünniaastapäeva aastat. Lausa hugolepnurmeliku muhedusega ulatati 15. veebruaril (helilooja 15. surma-aastapäeval!) Tallinna Metodisti kirikus helilooja aastatel 1965–1998 valminud koraalieelmängude CD esitluse eel kuulajaile Hugo Lepnurme „100eurone”, mille tagaküljele on märgitud kogu aasta ettevõtmised. Koraalieelmängud on CD-le salvestanud Hugo Lepnurme tütar Virve Soode ning õpilased Ene Salumäe ja Kristel Aer. Viimased kaks on kirjutanud kavalehele ka…
-
„Aadama itk” mõjutab maailma
Pärast Los Angeleses saadud Grammyt on Arvo Pärdi „Aadama itk” („Adam’s Lament”) jätkuva tähelepanu all, ka Tõnu Kaljuste uutes kavades. Kohe tehti ju ettekanne Salzburgi Mozarti nädalal (1. II), heliloojagi oli Mozarteumi saalis kohal. Päev varem oli Dennis Russell Davies viinud Pärdi IV sümfoonia „Los Angeles” Linzist Viini Musikvereini; Pärt jõudis sinnagi ja külastas Viinis ka Arnold Schönbergi keskust. Eile juhatas Kaljuste „Aadama…
-
Toompea tüdruk kolib heliloojate majja
10. jaanuar 1922. Toompeal Stackelbergide majas sünnib pere kolmas laps. Heledapäine ja elav tüdrukutirts teeb uulitsal kenasti kniksu riigivanem Konstantin Pätsile. Unistab aknal, kuulates toomkirikust orelihelisid. Ronib pööningule tuule vihinat, veduri ja vabriku hääli kuulama. Teeb tõllakuuris oma venna Paul Mägiga teatrit. Klimberdab õe Hilda jaoks ostetud Orntlichi klaveril.
Neiueas täitunud unistuse konservatooriumi klaveriõpingutest ähvardavad nurjata haigestunud käed. Aga just need tõrkuvad ihuliikmed…
-
Aasta tagasi helistan Ester Mägile uuesti. Aga Mägi arvab, et aeg temast filmi teha on möödas. Minu soovmõtlemine salvestab tema jutust intonatsioone, mis panevad lootma, et uks ei ole veel päris kinni.
Järgmisel päeval saabuvad helilooja Laulasmaal Helikülas asuvasse suvilasse temaga kohtuma USAs Seattle’is tegutseva Mägi Ensemble’i liikmed. Ester Mägi lubab mind tunniks ajaks filmima.
Juuni 2013 Helikülas. Seattle’i koor esitab rahvalauluseaded „Siku sarved” ja „Hüüa ja huika”…
