$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal

Eike Epliku näituse võtab kogunisti üle üks üsnagi väikene ebatavaline detail, mis mõjub isevärki kauni katkestusena.

Liisa Kruusmäe maalide ees mõtet uitama lastes võivad meenuda näiteks Miyazaki „Vaimudest viidud“, aga ka biitlite „Kollane allveelaev“.

Näitust „Mälumäed“ võib vaadata kui ühtainust suurt fotot, millel on mitu kihistust: ilusõnum, mälusõnum ja signatuur.

Elin Kardi sõnul on kultuuriinimesed jagatud vaesuse tingimustes üksteisega konkureerima õpetatud.

Ebaõiglane on küsida keskmise palga järgi arvutatud maksupanust inimestelt, kelle sissetulekud ei küündi alampalgani.

Kunstnike maale silmitsedes võib hakata tajuma tühimike, lünkade ja ellipsite kohalolu.

Tõsi ta on, et näitus „Sirel“ pole saanud emotsionaalselt kerge. Inimene ei paista selle valguses kuigi kauni olendina. Ometi ei lahku ma sealt meeleheitega.

Olev Soansi kaartidelt merekoletisi ei leia, aga kompassiroosid ja sinna-tänna poetatud ajaloolised laevad seovad kujutise kartograafia ajalooga.

Subjektiivsuse olulisuse rõhutamine tähendab ühtlasi isikliku vastutuse rõhutamist, seda nii elus kui ka kunstis, ja tundub, et Villem Raamile oli see üks olulisemaid mõõdupuid.

Loodus on võõras, Teine, ja mida rohkem me teda endasarnaseks mõtleme, seda kaugemale me temast satume. See käib ka loodust kujutava kunsti kohta.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.