-
Anna Hõbemäe Draakoni galerii väljapanek oli üles ehitatud nupukalt lihtsale kontseptsioonile, mis jättis külastajale kogemise-kogemuse võimalikud suunad suuresti vabaks. Pressitekstis esitatud kontseptsiooni mõjulepääsemist takistasid vaid pikad keelt painutavad sõnad, mis tekitasid liigset infomüra ning näituses eneses õigustust ei leidnud. Esitatud oli viis abstraktset maastikumaali, mis sobitusid üpris hästi muidu nii laialivalguva arhitektuuriga galeriisse. Hõbemäe maalilaad meenutab impressionismi ja ekspressionismi elujõulist järglast: esimeselt on see pärinud muljelisuse,…
-
Hobusepea väljapaneku põhimaht on fotograafiline kehand. Galerii esimesel korrusel eksponeeritakse kolmest 3D-fotost koosnevat seeriat „attahk läbi seina kõrvalasuvasse ruumi”. Fotode abil on saab külastaja „vaadata läbi seina”. Nii avaneb 3D-prillidega ruumiline pilt Hobusepea galerii tagumisse ruumi, kõrval asuvasse A-galeriisse, kolmanda seina taga on vaade trepile ja seinale maalitud aktile. Neljandas suunas võib näha läbi galeriiakende Hobusepea tänavale ning üle tee jäävat Venemaa Föderatsiooni saatkonna hoonet. Kas…
-
Esimene, mõneti kunstiväline tõik, mis meenub, on see, et Herald Eelma on ühe suure kunstnike dünastia patriarh: tema perekonnas on olnud ja on vähemalt kuus tuntud kunstnikku. Kõrvalepõikena olgu öeldud, et Herald Eelma pojad Kaarel ja Pärtel Eelma on teinud praeguste näituste kujunduse, mida puänteerib kaks varase graafika suurendust: „Pühapäev” II (1972) ja „Illusioon” (1971), Kaarel Eelma on ka Tallinna Kunstihoone aastanäituse kujundaja. Selliseid sugulussidemetega seotud…
-
Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus (EKKAK) on tegutsenud kaks aastat. See on suhteliselt lühike aeg. EKKAKis on algusest peale töötanud kaks inimest: Karin Laansoo juhatajana ja Kadri Laas projektijuhina.
Karin Laansoo toob keskuse eduloos esile peale mainekatel messidel osalemise, ka seal silmapaistmise. Ta nimetab nelja kunstnikku, kes on just sel viisil edukad olnud. Need neli kunstnikku jõudsid messile Temnikova ja Kasela galerii vahendusel. Kas Eesti kunstnike rahvusvahelistele…
-
Viimasel ajal on ehtekunstiväli olnud nii tegus ja põnev, et publikul on pidanud olema tempos püsimiseks võhma. Kõige keskmes on suur ehterändnäitus tarbekunsti- ja disainimuuseumis. Nutikamat ja sobivamat näituse pealkirja annab välja mõelda! Näitusel on väljas 61 Taani, Soome, Islandi, Norra, Rootsi ja Eesti kunstniku tööd. Eestit esindavad aukülaline Kadri Mälk, Julia Maria Künnap, Maarja Niinemägi, Kristi Paap, Anna-Maria Saar ja Tanel Veenre. Näitust on juba…
-
Virginia Woolf on oma unustamatus raamatus „Oma tuba” (ilmunud Loomingu Raamatukogus 1994. aastal Malle Talveti tõlkes) kirjutanud nõnda: „Vaim on mõistagi väga salapärane organ [—],
millest mitte midagi ei teata, kuigi me temast täielikult sõltume. Miks ma tunnen, et vaimus tekivad rebendid ja vastuseisud, nii nagu ilmsed põhjused pingutavad füüsist? [. . . .] Teisest küljest aga, kui oled naine, tabab teadvust tihti ootamatult lõhenemine. [. . . .] Selge see, et vaim…
-
Andres elas nii lapsepõlves kui ka üliõpilasena majanduslikult tagasihoidlikku elu Tallinna Kassisaba rajooni Kevade tänavas: tema eest hoolitsesid pensionärist vanaema ja juristist ema, kes oli oma ametist „kodanliku natsionalistina” kõrvaldatud; isa oli surnud. Ometigi, kui Andresel külas käisin, valitses seal soe ja sõbralik õhkkond (naaber oli neil Villem Raam, kellega Andres tihedalt suhtles). Arvan, et osa tema teoste visuaalsest kujundlikkusest on pärit sellest agulikeskkonnast ja nipsasjakeste…
-
Merleau-Ponty point peab paika ning Marta Stratskas näib olevat temast täiesti õigesti aru saanud. Aga kui kunstikriitika suudab üldse kedagi kuidagi aidata, siis niimoodi, et teeb asjad võimalikult arusaadavaks ka teistele. Tähendab, Marta Stratskas on üks sellepoolest huvitav noor maalija, et ta on ekspressiivne nii, nagu ekspressionistid seda olid. Kui teha väike kunstiajalooline ekskurss, siis kõige tuntumaid ekspressionismi vorme on kriitilisele mõttele tundeliselt väljendusliku vormi andmine,…
-
Kahel viimasel Tartu graafikafestivalil (2012. aastal ja praegu) on olnud selgelt tunda Al Paldroki kuraatoritöö, mis kordab vormilisel tasandil Pärnu „In graafika” festivalidelt tuttavat lähenemist. Institutsionaalsete pindade kõrval – seekord Tartu Kunstimaja kolm galeriid ja Tampere maja – hõlmavad näitused ka juhuslikumaid pindu nagu loomemajanduskeskuse kohvik Spargel ning Promenaadi ja Arhiivi kohvik. Näituse autorkonnas on olulisel kohal taaskord USA autorid, ei puudu ka Aasia kunstnikud ja…
-
Tervitan küsimuse avalikku püstitamist. Tegemist on tõsise diskussiooniga, mida on peetud juba tükk aega muuseumide siseringis.1 Vastus on lihtne: teadusasutused on Tartu ülikooli muuseumid, Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Kirjandusmuuseum ning Underi- ja Tuglase muuseum (majamuuseumiga kokku kuuluva Underi- ja Tuglase kirjanduskeskuse tõttu). Teised Eesti muuseumid ei ole juriidiliselt teadusasutused. Eesti Ajaloomuuseum on seda staatust taotlenud, Eesti Kunstimuuseum on siiani taotlemist edasi lükanud, oodates päeva, kui…
