-
Ühiskonnakriitiline nüüdiskunst
Muidugi võib kohe vahele torgata, et eliidi mõistet on lähiajaloos liiga palju kompromiteeritud, et täita see taas sinisilmselt positiivse sisuga. Eliidi mõistele toetudes on arendatud välja rassistlikke ideoloogiaid, millega seejärel põhjendatud eri vormides vägivalda. See kõik vastab tõele, ent ikkagi on parem eliidi mõistega kui ilma selleta, sest kuidas muidu saame usaldada ühiskonnas kaalukate otsuste tegemise vähestele eneste seast välja valitutele? Just seetõttu tuleb foucault’likult…
-
Hedwig Fijn: „Arvestades Ukraina ja Krimmi keerulist olukorda, toetab Manifesta Fond nii Euroopas kui ka Vene Föderatsioonis kõiki rühmitusi, kes võitlevad rahulike, vägivallatute lahenduste eest. Fond ei aktsepteeri tsensuuri ja enesetsensuuri ega ka ükskõik millise valitsuse seadusevastast sissetungi. Meie töö on läbirääkimine, vahendamine ja diplomaatia, mis aga ei tähenda, et hoidume käsitlemast oma aja kon-flikte. Me tegutseme autonoomselt ja kriitiliselt, keskendume iga võõrustava linna, paiga problemaatikale,…
-
Kui ei taheta olla kvooditäitja-naine, siis kellele me neid seadusi teha saame? Kelle eest rääkida? Kvoot ei aita end ise tippu töötavaid naisi, kes seisavad teadupoolest regulaarselt silmitsi seksismiga: neid aitaksid targemad mehed, kes ei pea paljuks labasuse vältimist. Samamoodi pole põhjust kõnelda naiste eest, kes ei taha riskida, vaid soovivad jääda kulisside taha, mitte kunagi pildile. See on nende õigus. Samuti ei pea seadustama geiabielusid,…
-
Näituse vahendusel sai heita pilgu minevikku ja analüüsida, kuidas on muuseum oma tegevust trükiste ja logode vahendusel kommunikeerinud. Läbitöötatud materjali põhjal võin öelda, et Tartu kunstimuuseumil pole kunagi olnud äratuntavalt ainuomast visuaalset identiteeti. Trükised ja logod on sulandunud oma aja kultuuritrükiste massi, vahendanud pigem valdkonda või kunstinähtust, mitte aga muuseumi. On olnud küll huvitavaid aegu: 1960. ja 1970. aastad, kui enamiku muuseumi kataloogidest kujundas Kaljo Põllu,…
-
Missugune peaks olema ühe nüüdisaegse kunstimuuseumi visuaalne identiteet?
Töötoast võttis osa ligi 30 graafilise disaini ning meedia- ja reklaamikunsti tudengit, kes vormistasid tiheda töönädala jooksul neliteist kontseptsiooni, mis suunas võiks Tartu kunstimuuseum oma visuaalse keele otsingutel edasi liikuda. Nimetagemgi neid pigem ideealgeteks kui disainilahendusteks, sest lühikese workshop’i eesmärk ei olnud leida lõplik märk, logo, font või viimistletud pildikeel. Pigem taheti aru saada, mida praegusaegne kunstimuuseum võiks…
-
Ameeriklasest kultuurikriitiku Johanna Druckeri arvates on kunstnikuraamat XX sajandi olulisim kunstivorm. Kuidas suhtute kunstnike ja kirjastajatena sellesse väitesse?
Brett Bloom: Kunstnikuraamatu mõju-
sfäär on suurem, kui arvatakse: ideed levivad selliseid teid pidi, mis pole traditsiooniliste kunstivormide puhul mõeldavad, muudel juhtudel võivad need pärssida kunstniku ideede levikut. Kunstnikuraamatu näol on tegemist väga olulise tasakaalustajaga.
Brandon LaBelle: Mind huvitab raamatute kui objektide puhul nende vaikne, aga jõuline kohalolu. Mõtlen raamatust…
-
Kõrges eas lahkus meie hulgast kunstnik Asta Vender, kelle raamatuillustratsioonidega on üles kasvanud mitme sõjajärgse põlvkonna lapsed.
Asta Vender sündis Tallinnas
1. septembril 1916. aastal. Pärast Tallinna kommertsgümnaasiumi lõpetamist töötas ametnikuna Tallinna haigekassas ning kunstsarvetehases. Kunsti juurde sattus Asta Vender juba täiskasvanud pereinimesena. Teise maailmasõja ajal Tartu maantee kunstikooli keldris pommivarjus tekkis huvi joonistuskursuste vastu, mis viis kunstiõpinguteni. 1950. aastal lõpetas Asta Vender Eesti Riikliku Kunstiinstituudi graafika…
-
Meie hulgast on lahkunud tunnustatud raamatuillustraator, vabagraafik, eksliibrisekunstnik Silvi Väljal.
Alghariduse sai taluperes sündinud Silvi Väljal mitmes Mulgimaa külakoolis. Edasine õppekäik viis Viljandisse, kus ta lõpetas tütarlastegümnaasiumi kuldmedaliga. Selleks ajaks oli selge, et ta tahab saada arhitektiks või kunstnikuks. Esialgu kaldus valik ehituskunsti poole, kuid loomupärane kiindumus suunas kunstiteele. Silvi Väljal lõpetas ERKI, pälvides kõrge hinnangu diplomitööna valminud illustratsioonide eest A. H. Tammsaare romaani „Tõde ja õigus”…
-
Reet Varblane: Iga looja, kunstniku ümber, iseäranis kui ta on juba pikemalt tegutsenud, tekib kihistus või väli, mille najal kujuneb tema loojaidentiteet. Tema loomingu tundjad kipuvad seda juba ette määratlema: näiteks vaadatakse Evald Okase loomingut akadeemilise kunsti võtmes, Mare Trallat feministlikus, Marco Laimret radikaalselt kriitilise mõtlemise kontekstis jne. Jarõna Ilo puhul tulevad silme ette tema võimsad täpse kujundiga realistlikud joonistused. Mind on ikka huvitanud, kas ja…
-
Veel toimumata sündmustest lisan siia arenduskeskuse korraldatava Eesti videokunstnike filmiklubi „Frieze” ürituse kaasamise New Yorgi messi ametlikku programmi mais 2014. Nädal tagasi kinnitati ametlikult Maarja Oviir-Neivelt Tate’i muuseumi Venemaa ja Ida-Euroopa ostukomisjoni liikmeks. Iga sündmus ja tunnustus on oluline verstapost kunstnikele ning suur panus Eesti nüüdiskunsti maine tõstmisse viimastel aastatel. Kuivõrd maineehitamine kommertssfääris on alles algusjärgus, pean preemiate kõrval sama tähtsaks uue põlvkonna kunstivahendajate koolitamist, rahvusvahelist…
