-
Radikaalselt uus kunstimuuseum ei saa tekkida vastandamisel vanaga, vaja on originaalprogrammi.
Näitused „Kampsunid ja Kostabid. Tartu näitusepaigad 1990–2014” kuni 1. VI, kuraator Triin Tulgiste; „Loodusmaagia – müstilised hetked Eesti kunstis”, kuraator Rauno Thomas Moss, ja „Valge maika”, kuraator Flo Kasearu kuni 8. VI Tartu Kunstimuuseumis.
Liisa Kaljula
Kujutage enesele ette Tartu kunstimuuseumi viltuse maja väikest maketti, mille esimese korruse akendest paistavad arvukad väikesed infostendid, teise korruse akendest…
-
Meele kunst oli väljakutse nõukogudeaegsele puisevõitu kunstipildile ja toonastele kunstireeglitele. Tollal valitses ainuteose kultus ja sertifitseeritud kunstniku staatus. Raul Meele kunstis näeme aga üksikteose käsitlemist seeriana: visuaalse elemendi korduvat, reeglipärast kasutamist ja varieerimist; manuaaltekkelise visuaali asendamist tehniliste valmisjoonistega, nende kasutamist seriaalsete tööde algstruktuuridena; kunstiteose elementide formaliseerimist ja noteerimist ning teostusele eelnenud teoreetilist kombinatoorikat; loomeprotseduuri ajalise kulu graafilist ülesmärkimist ning loomeprotsessi teosena käsitlemist. Need võtted ja lähenemised…
-
Ruumi neutraalsus ja vastupanu
2013. aastal Iir Hermeliini kureeritud „Draama” festivaliprogrammi läbinud ruumimaagia otsingud on tuttavad ka näituste puhul, sest ekspositsiooni kontseptsioonist välja kasvanud ning seda oma spetsiifiliste vahenditega toetav ja kommunikeeriv kujundus on üks kindlamaid kestva ja personaalse näitusemulje ja -kogemuse loomise võimalusi.
Näituseruum on harva neutraalne. Valged galeriiseinad võivad küll mõjuda vabastavalt tühjade ja tähenduspuhastena, kuid uue ekspositsiooni koostamisel ja kujundamisel avaldavad need näilisele neutraalsusele…
-
Milline on kultuuriministeeriumi korraldatud kunstiteoste tellimise infopäeva kasutegur?
Tiiu Kirsipuu, skulptor: Üritus oli korraldatud hästi ning oli informatiivne ja kujundlik, rääkis suurest tööst, mis juba tehtud – valupunktide ja muudatuste vajaduste kaardistamisest. Mina sain sellelt infopäevalt teadmise, et kultuuriministeeriumis on mindud asjaga süvitsi, tegemist pole ainult seaduse kõpitsemise ning pinnapealse kosmeetikaga, ning lootuse, et seadus tõesti muutub ning märksa suuremal hulgal headel kunstnikel tekib soov hangetes osaleda…
-
Dokumentalistlikus vormis kollaaž loob eksponeeritud näitusepindadest omaette pildi, kasutades selleks peamiselt väljavõtteid ajakirjanduses ilmunud lugudest, fotomaterjali ning videointervjuusid kunstnike ja galeristidega. Tinglikult on näitusepaigad jaotatud funktsioneerimise strateegia alusel kaheks: Kostabitena iseloomustatud galeriid, kus peale kunsti eksponeerimise käis ka müügitöö, ja kohavaimu kandvad, valdavalt Tartu kunstile ja kunstnikele truuks jäänud „kampsunid”. Selline liigitus on omamoodi huvitav katse näitusepindu ja nende rolli Tartu kunstielus mingil moel määratleda, ent…
-
Dokumentalistlikus vormis kollaaž loob eksponeeritud näitusepindadest omaette pildi, kasutades selleks peamiselt väljavõtteid ajakirjanduses ilmunud lugudest, fotomaterjali ning videointervjuusid kunstnike ja galeristidega. Tinglikult on näitusepaigad jaotatud funktsioneerimise strateegia alusel kaheks: Kostabitena iseloomustatud galeriid, kus peale kunsti eksponeerimise käis ka müügitöö, ja kohavaimu kandvad, valdavalt Tartu kunstile ja kunstnikele truuks jäänud „kampsunid”. Selline liigitus on omamoodi huvitav katse näitusepindu ja nende rolli Tartu kunstielus mingil moel määratleda, ent…
-
Juba 1990ndatest tiigrihüpet tegevas e-riigis Eesti on uute, eelkõige digitaalsete meediate kogumisega suuri raskusi. Riiklike muuseumide kogusid haldavad süsteemid on infotehnoloogia lahendustest alati sammu võrra maas: kunagine KVIS töötas eriti kohmaka iseseisva programmina, millel oli pidevalt probleeme keskserveriga suhtlemisel, ning niivõrd kehva kasutajaliidesega süsteemi kui MuIS lausa annab otsida. Arhiivide ja andmepankade puhul kasutab igaüks mõnda omaloodud lahendust, mille infoühtsusest võib unistama jäädagi. Riiklik varundamisstrateegia, mis…
-
Mis laadi galeriiga on tegemist? Kes on programmi kokku pannud? Kas Raja tänava galerii jääb ikka tegutsema?
Kirke Kangro, EKA installatsiooni- ja skulptuuriosakonna juhataja: ISFAG on värske kunstigalerii, mille fookuses on noor, katsetav, julge ja veel garantiideta kunst. Vajadus sellise kunstipinna järele Eesti kunstiväljal oli tajutav juba mõnda aega: kunstiakadeemial sisuliselt puudus esindusgalerii, EKKMist (Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum), mis alustas kunagi noorte kunstnike ja kunstitudengite omaalgatusliku näitusepinnana,…
-
Kevadpüha hommikul suri Pärnus Bruno Sõmeri, viimaseid kõrgemas kunstikoolis Pallas õpinguid alustanud kunstnikke. Tema esimesi juhendajaid kunstiasjus sattus õnnelikul moel olema Karin Luts, kes suunaski ta 1942. aastal Tartusse Pallase kooli, kui see kandis parajasti Kõrgemate Kujutavkunstide Kursuste nimetust. Hoolimata sandist ja segasest ajast oli Sõmeri õppejõudude galerii Teise maailmasõja aegses Pallases ja hiljem Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis aukartustäratav: Juhan Nõmmik, Aleksander Vardi, Ado Vabbe, Elmar Kits…
-
Margus Tamm tegutseb mitmel rindel: kunsti, graafilise disaini ja kirjutamisega. Viimase eest sai ta 2011. aastal isegi Betti Alveri debüüdipreemia. Kui näituse „Esimesed kolm minutit” pressiteates on Tamm lubanud, et esitleb viimase kümne aasta jooksul valminud tekstide valikut, siis on ehk mõistetav mu esialgne pooleldi imestunud, pooleldi äraootav valeühendus, et tegu on kirjandusliku platvormiga. Olin lugenud ta raamatut „Unesnõiduja”, nautinud selle vahedat sarkasmi ja küünilist keelt…
