Toeta

Kirjandus

  • ELM ilmub siiski
    Annika Koppel on hariduselt bibliograaf. Ta on töötanud ajakirjanikuna Eesti Päevalehes ja Postimehes, juhtinud projekti „Eesti film 100“ ning teinud teabetööd Eesti Rahvusraamatukogus ja Eesti Keele Instituudis. Koppel on avaldanud kaks raamatut Arvo Kruusemendi ja Arvo Iho loomingust ning olnud mitme filmi stsenarist ja toimetaja.
    Erakogu

    ELM ilmub siiski

    Annika Koppel: „Minu kavatsus on ajakirja heal professionaalsel tasemel edasi teha ja arendada, heas koostöös teiste institutsioonide ja partneritega.“

    Pille-Riin Larm
    2 minutit
  • Luulesalv. Kui seda kevadet ees ei oleks
    Kirjanik, näitleja, lavastaja ja kultuuriloolane Enn Lillemets
    Piia Ruber

    Luulesalv. Kui seda kevadet ees ei oleks

    Kui seda kevadet ees ei oleks
    Ukrainale mõeldes
    Jää juba raksatab kõnniteel,
    aga majahoidja pole veel
    ärganud talveunest,
    poliitiline kokkulepe on sündimata,
    sõlm on sees ja kurk on valus.
    Pimedus ometi piisavalt sügav ja pikk,
    nii et hing kipub helendama,
    valguseta välja ei vingerda,
    vihmaussiks ei hakka,
    sõduriks ei sünnita.
    Kes on järgmine…
    Enn Lillemets
    1 minut
  • Tuttava linna tuled – Paide avaneb sammhaaval
    Paide on paide linn.
    Sillerkiil / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia Commons
    ,

    Tuttava linna tuled – Paide avaneb sammhaaval

    Siis olime jälle kitsaste äärelinna tänavate horisontaalses labürindis.
    Paar-kolm järsku käänakut ja me jõudsime maanteele.
    Sergei Dovlatov*
    „Pai“ on mitmuse omastavas „paide“. Kui puutun kokku sõnaühendiga „Paide linn“, tuleb kohe meelde see grammatiline vorm. Mäletan oma ehmatust pärast Paidesse kolimist 2015. aastal, kui kohalik remondimees…
    Igor Kotjuh
    4 minutit
  • ,

    Sõda on naise nägu

    26. veebruaril lõi mind pahviks üks televiisorist nähtud seik. Otseülekande lõpus Vabaduse väljakult vestles saatejuht Taavi Eilat silmanähtavalt nukra ukraina naisega, kes oli lilleäri asjus jõudnud Eestisse 24. veebruaril, mil ta kodumaal algas sõda. Naine muretses oma vanade vanemate pärast, kes elavad Lvivis ega suuda end vaenlase eest kaitsta, ning mõtiskles siis kurvalt, kuidas mitmel pool Euroopas seisavad temale kuuluvad lillekoormad, „mida Ukrainas nüüd enam ei vajata“.
    Arginukrus…
    Kaisa Ling
    3 minutit
  • Mõnda Juhan Smuuli mainest Soomes
    Raili Kilpi, Ellen Niit, Jaan Kross ja Juhan Smuul ühel 1962. aasta suveõhtul Gustav Ernesaksa kodus Kadriorus (Oru tänav 10).
    Erakogu

    Mõnda Juhan Smuuli mainest Soomes

    Juhan Smuuli isiksus avaldas sügavat mõju innukale Eesti-sõbrale Raili Kilpile, kes tõlkis soome keelde mitmed Smuuli teosed.

    Jaan Undusk
    6 minutit
  • Jaan Kross luuletõlkijana
    Jaan Krossi kirjandusauhinna laureaat Jüri Talvet
    Kris Moor

    Jaan Kross luuletõlkijana

    Laureaadi kõne pärast Jaan Krossi kirjandusauhinna pälvimist 19. veebruaril 2022

    Jüri Talvet
    5 minutit
  • Novelliauhind 2022

    Novelliauhind 2022

    2. märtsil kuulutati välja tänavused Friedebert Tuglase novelliauhinna laureaadid. Žürii tunnistas 2021. aasta jooksul kogumikes ja kultuuriväljaannetes ilmunud uudisjuttudest auhinna väärilisteks järgmised teosed:
    Piret Raud, „Pink“ (Edasi.org, 1. VIII, edasi.org/90526/piret-raud-pink-novell/),
    Toomas Haug, „Mustjala. Tõestisündinud lugu“ (Akadeemia nr 11).
    Žürii esindaja Janika Kronberg: „Piret Raua „Pingi“ puhul…
    Pille-Riin Larm
    1 minut

  • Kommentaar – Jaan Krossi kirjandusauhind Jüri Talvetile

    Jaan Krossi kirjandusauhinna eesmärk on tunnustada silmapaistvaid saavutusi neis valdkondades, millel on seos Jaan Krossi mitmekülgse loominguga ning kus ilmnevad sellele iseloomulik eetiline ja esteetiline nõudlikkus.
    Jaan Krossi enese kirjanduslik tegevus sai alguse juba varajases nooruses luulest, kuid sõja, okupatsioonide, arreteerimiste ja Siberi-aastate tõttu toimus tema jõurikas kirjandusse tulek alles 1950. aastate keskpaiku ning siis üheaegselt nii algupärase luule loomise kui ka maailmakirjandusse kuuluvate luuletuste tõlgetega eesti keelde.…
    Janika Kronberg
    2 minutit
  • Mõjus inimlik dokument
    Juri Lotman sõdurina. Foto tagaküljele on kirjutatud: „Kallile emale tema „välismaa“ pojalt. Juri. 6. VIII 46. a.“
    N. J. Obraztsova arhiiv

    Mõjus inimlik dokument

    Juri Lotmani kodustele saadetud rindekirjad annavad ettekujutuse noore mehe „hinge kasvatamisest“ ning vaimsuse säilimisest sõja kiuste.

    Mihhail Trunin
    7 minutit
  • Kauguste kunst
    Richard Kaljo. Illustratsioon Alexandre Dumas’ romaanile „Kolm musketäri“. Tušš, paber, 1957.
    Tartu Kunstimuuseum / muis.ee

    Kauguste kunst

    Kirjandus viib lugeja vaimu aegadesse ja kohtadesse, kuhu tema kehal pole võimalik jõuda, aga ka vastupidi – sisekosmosesse.

    Jan Kaus
    7 minutit
Sirp