Toeta

Kirjandus

  • Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnad 2021

    Emakeelepäeval, 14. märtsil kuulutati välja Eesti Kultuurkapitali kirjan­duse sihtkapitali aasta­auhindade laureaadid 2021. aasta loomingu eest.
    Proosa
    Mait Vaik, „Simulatsioon“
    Luule
    Hasso Krull, „Ava“
    Ilukirjanduslik tõlge (võõrkeelest eesti keelde)
    Alari Allik – Sei Shōnagon, „Padjamärkmed“ (klassikalisest jaapani keelest)
    Ilukirjanduslik tõlge (eesti keelest võõrkeelde)
    Anja Salokannel – Jaan Kaplinski, „Ilta tuo takaisin kaiken“ (valikkogu „Õhtu toob tagasi kõik“ tõlge soome keelde)
    Mõttekirjanduse tõlge
    Märt Väljataga – David Hume, „Uurimus inimese arust. Uurimus moraali printsiipidest“; David W. Hamlyn, „Metafüüsika“; Bernard Williams,…
    1 minut
  • ,

    Kasutagem oma ilusat emakeelt õigesti!

    Emakeelepäeva paiku lähevad mõtted ikka meie kaunile emakeelele. Koolides ja ka teistes muudes asutustes mõeldakse, kuidas seda päeva vääriliselt tähistada. Kirjanike ja keeleinimeste kalendrid on tihedalt täis broneeritud kohtumisi nii nädal enne kui ka pärast emakeelepäeva. Haridus- ja teadusministeerium annab välja keeleteo auhinna eesti keele hoidmise ja arendamise tunnustamiseks. Inimesed valmistuvad aga Vikerraadio etteütluseks – vaadatakse üle keelereeglid ja ollakse ikka ja jälle üllatunud, et reegleid on…
    Helin Puksand
    3 minutit
  • Suured teemad väikeses kirjanduses
    Eesti Lastekirjanduse Keskuses anti 5. jaanuaril üle Aasta Rosina auhind ning rosinakott kõige omanäolisema möödunud aastal ilmunud lasteraamatu „Kuhu lapsed said?“ autoritele Elina Sildrele ja Indrek Kofile.
    Ken Mürk / ERR / Scanpix

    Suured teemad väikeses kirjanduses

    Haritus, abivalmidus, laste õigused, vastutus, põlvkondade side, (kooli)kiusamine, enesekindlus, kliimakriis ja põgenikud on vaid mõned 2021. aasta eesti lastekirjanduse teemad.

    Jaanika Palm
    8 minutit
  • Tavapärased erijuhtumid

    Tavapärased erijuhtumid

    2021. aastal laste ja noorte tarvis eesti keelde vahendatud kirjandus on temaatika poolest avar.

    Krista Kumberg
    10 minutit
  • ELM ilmub siiski
    Annika Koppel on hariduselt bibliograaf. Ta on töötanud ajakirjanikuna Eesti Päevalehes ja Postimehes, juhtinud projekti „Eesti film 100“ ning teinud teabetööd Eesti Rahvusraamatukogus ja Eesti Keele Instituudis. Koppel on avaldanud kaks raamatut Arvo Kruusemendi ja Arvo Iho loomingust ning olnud mitme filmi stsenarist ja toimetaja.
    Erakogu

    ELM ilmub siiski

    Annika Koppel: „Minu kavatsus on ajakirja heal professionaalsel tasemel edasi teha ja arendada, heas koostöös teiste institutsioonide ja partneritega.“

    Pille-Riin Larm
    2 minutit
  • Luulesalv. Kui seda kevadet ees ei oleks
    Kirjanik, näitleja, lavastaja ja kultuuriloolane Enn Lillemets
    Piia Ruber

    Luulesalv. Kui seda kevadet ees ei oleks

    Kui seda kevadet ees ei oleks
    Ukrainale mõeldes
    Jää juba raksatab kõnniteel,
    aga majahoidja pole veel
    ärganud talveunest,
    poliitiline kokkulepe on sündimata,
    sõlm on sees ja kurk on valus.
    Pimedus ometi piisavalt sügav ja pikk,
    nii et hing kipub helendama,
    valguseta välja ei vingerda,
    vihmaussiks ei hakka,
    sõduriks ei sünnita.
    Kes on järgmine…
    Enn Lillemets
    1 minut
  • Tuttava linna tuled – Paide avaneb sammhaaval
    Paide on paide linn.
    Sillerkiil / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia Commons
    ,

    Tuttava linna tuled – Paide avaneb sammhaaval

    Siis olime jälle kitsaste äärelinna tänavate horisontaalses labürindis.
    Paar-kolm järsku käänakut ja me jõudsime maanteele.
    Sergei Dovlatov*
    „Pai“ on mitmuse omastavas „paide“. Kui puutun kokku sõnaühendiga „Paide linn“, tuleb kohe meelde see grammatiline vorm. Mäletan oma ehmatust pärast Paidesse kolimist 2015. aastal, kui kohalik remondimees…
    Igor Kotjuh
    4 minutit
  • ,

    Sõda on naise nägu

    26. veebruaril lõi mind pahviks üks televiisorist nähtud seik. Otseülekande lõpus Vabaduse väljakult vestles saatejuht Taavi Eilat silmanähtavalt nukra ukraina naisega, kes oli lilleäri asjus jõudnud Eestisse 24. veebruaril, mil ta kodumaal algas sõda. Naine muretses oma vanade vanemate pärast, kes elavad Lvivis ega suuda end vaenlase eest kaitsta, ning mõtiskles siis kurvalt, kuidas mitmel pool Euroopas seisavad temale kuuluvad lillekoormad, „mida Ukrainas nüüd enam ei vajata“.
    Arginukrus…
    Kaisa Ling
    3 minutit
  • Mõnda Juhan Smuuli mainest Soomes
    Raili Kilpi, Ellen Niit, Jaan Kross ja Juhan Smuul ühel 1962. aasta suveõhtul Gustav Ernesaksa kodus Kadriorus (Oru tänav 10).
    Erakogu

    Mõnda Juhan Smuuli mainest Soomes

    Juhan Smuuli isiksus avaldas sügavat mõju innukale Eesti-sõbrale Raili Kilpile, kes tõlkis soome keelde mitmed Smuuli teosed.

    Jaan Undusk
    6 minutit
  • Jaan Kross luuletõlkijana
    Jaan Krossi kirjandusauhinna laureaat Jüri Talvet
    Kris Moor

    Jaan Kross luuletõlkijana

    Laureaadi kõne pärast Jaan Krossi kirjandusauhinna pälvimist 19. veebruaril 2022

    Jüri Talvet
    5 minutit
Sirp