Toeta

Kirjandus

  • Kommentaar – Jaan Krossi kirjandusauhind Jüri Talvetile

    Jaan Krossi kirjandusauhinna eesmärk on tunnustada silmapaistvaid saavutusi neis valdkondades, millel on seos Jaan Krossi mitmekülgse loominguga ning kus ilmnevad sellele iseloomulik eetiline ja esteetiline nõudlikkus.
    Jaan Krossi enese kirjanduslik tegevus sai alguse juba varajases nooruses luulest, kuid sõja, okupatsioonide, arreteerimiste ja Siberi-aastate tõttu toimus tema jõurikas kirjandusse tulek alles 1950. aastate keskpaiku ning siis üheaegselt nii algupärase luule loomise kui ka maailmakirjandusse kuuluvate luuletuste tõlgetega eesti keelde.…
    Janika Kronberg
    2 minutit
  • Mõjus inimlik dokument
    Juri Lotman sõdurina. Foto tagaküljele on kirjutatud: „Kallile emale tema „välismaa“ pojalt. Juri. 6. VIII 46. a.“
    N. J. Obraztsova arhiiv

    Mõjus inimlik dokument

    Juri Lotmani kodustele saadetud rindekirjad annavad ettekujutuse noore mehe „hinge kasvatamisest“ ning vaimsuse säilimisest sõja kiuste.

    Mihhail Trunin
    7 minutit
  • Kauguste kunst
    Richard Kaljo. Illustratsioon Alexandre Dumas’ romaanile „Kolm musketäri“. Tušš, paber, 1957.
    Tartu Kunstimuuseum / muis.ee

    Kauguste kunst

    Kirjandus viib lugeja vaimu aegadesse ja kohtadesse, kuhu tema kehal pole võimalik jõuda, aga ka vastupidi – sisekosmosesse.

    Jan Kaus
    7 minutit
  • Lindid Mati Sirklile
    Eesti Vabariigi kultuuri elutööpreemia laureaat Mati Sirkel. Viljakas tõlkija ja literaat Mati Sirkel on eestindanud väärtkirjandust saksa, inglise, rootsi, uuskreeka ja hollandi keelest. Sirkel on üks 40 kirjale allakirjutanuist, tänu tema initsiatiivile on meil Autorihüvitusfond, Eesti Kirjanduse Teabekeskus jt institutsioonid. Aastatel 1995–2004 oli Mati Sirkel Eesti Kirjanike Liidu esimees, foto on tehtud 29. V 2003.
    Alar Madisson / Eesti Kirjandusmuuseum

    Lindid Mati Sirklile

    Kahele häälele

    Tiit Aleksejev
    3 minutit
  • Surm loomingus
    Loomingu Raamatukogus 2021. aastal ilmunud teosed
    Loomingu Raamatukogu

    Surm loomingus

    Kas ja kuidas suhtutakse, ületatakse ja tõlgitakse surma kirjanduses? Loomingu Raamatukogus 2021. aastal ilmunud teosed annavad vastuse.

    Kristjan Haljak
    12 minutit
  • Armastuse võimas laine

    Armastuse võimas laine

    Veronika Kivisilla: „Kui kurjus levib nagu lööklaine, mis enda teel kõik hävitab, siis headus levib hoopis teistsuguse, aga siiski väga võimsa lainena. Ja seda on lihtsalt nii ilus tunda ja näha.“

    Maarja Pärtna
    11 minutit
  • Millest mõtled, kirjanik? – Kadunud põlvkond ja lootus
    ,

    Millest mõtled, kirjanik? – Kadunud põlvkond ja lootus

    Nagu tavaliselt, läks mul kaamose ajal rütm sassi: magan kogu päeva, virgun alles 16 paiku ja olen siis järgmise hommikuni ärkvel. Loll tsükkel, mis võtab võimust salalikult ning end sellest välja kangutada on ääretult vaevarikas. Hetk pärast südaööd värskendan telefonis infot,…
    Katrin Pauts
    4 minutit
  • Rongivihina asemel linnulaul
    „Helsingi helistikes“ on ootuspärase suurlinnakeskkonna asemel esiplaanil loodus ja romantilised tunded. Pildil Seurasaare sild.
    Ville Hyvönen / CC BY-SA 2.0 / Wikimedia Commons

    Rongivihina asemel linnulaul

    „Helsingi helistikes“ saavad jalutuskäikudest meloodiakäigud, mille nautimist pärsib aga teose kummaline kompositsioon.

    Saara Lotta Linno
    5 minutit

  • Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade kandidaadid 2021

    PROOSA
    Juta Kivimäe, „Suur tuba“ (Varrak)
    Loone Ots, „Armastus“ (Rahva Raamat)
    Dagmar Raudam, „Paul“ (Dagmar Raudam)
    Peeter Sauter, „Kana peni“ (Kirjanik) ja „Surm Bulgaarias. Kõik hinnas“ (Loomingu Raamatukogu)
    Mait Vaik, „Simulatsioon“ (Puiestee)
    Tõnu Õnnepalu, „Palk. Talvepäevik“ (Paradiis)
    LUULE
    Vahur Afanasjev, „Tuulevaiksed aastad“ (Vemsa / Tartu NAK)
    Martin Algus, „paranemine“ (Puänt)
    Jüri Kolk, „Hele täht“ (EKSA)
    Hasso Krull, „Ava“ (Kaksikhammas)
    Mathura, „Lahusolek“ (Allikaäärne)
    Natalja Nekramatnaja, „Sinine pojeng“ (Tuum)
    Proosa- ja luuležüriisse kuuluvad Made Luiga (esinaine), Mihkel Kaevats, Leo Luks, Berit Petolai ja…
    3 minutit

  • Mihkel Loodus 20. II 1937 – 28. I 2022

    28. jaanuaril, veidi vähem kui kuu aega enne oma 85. sünnipäeva, lahkus meie seast teenekas leedu kirjanduse tõlkija Mihkel Loodus.
    Mihkel Looduse elutöö on Leedu-Eesti kirjandussilla ehitamine – just nii on selle sõnastanud Leedu kirjandusinimesed ja see on tõsi mis tõsi. Oma kõige esimesest tõlkest peale, A. Strazdase luuletusest „Vares“, mis ilmus 1956. aastal ülikooli esimese kursuse tudengi suleproovina ajalehe Edasi veergudel, huvitas Loodust süvitsi leedu keel ja kirjandus. Tema esimesed,…
    2 minutit
Sirp